Súltanghaziyn, Saghadiyev, Júmadilov...
...Ómir tolqynynda eskeksiz qayyqtay qalt-qúlt etken dәrmensiz, dәrógey kýii she... Baghyt-baghdary boljausyz edi. Manayy qara túman. Bәtuәsiz hәm kýngirti qon kýidirgidey kýnderde kýirektikpen kýnirengeni, jaratushy bir úly kýshke ata-babalaryna úqsap syiynghany, jәrdem tilep jalbarynghany esinen shyqpas. On eki jasynda túldyr jetim atanyp, iymene baqqany ózgening qas-qabaghy boldy. Almaghayyp zamannyng zikir salghan әngir tayaghynan basyn qorghalay almay týnilgende, et-bauyr jaqyndary jýrek jyluymen janyn jadyratqan. Qayran sol kezding qarttary, abyzdary, ardaqtylary, asyldary... qatary siyrep ketip edi qayghy mendetip. Asqardyng kózinshe týgesilgen birazy. Ózi solardyng songhy serkesindey bolyp túyaq seripken... Óle-ólgenshe bәri-bәri jadynda mәngilikke jattalyp qalypty.

Súltanghaziyn, Saghadiyev, Júmadilov...
...Ómir tolqynynda eskeksiz qayyqtay qalt-qúlt etken dәrmensiz, dәrógey kýii she... Baghyt-baghdary boljausyz edi. Manayy qara túman. Bәtuәsiz hәm kýngirti qon kýidirgidey kýnderde kýirektikpen kýnirengeni, jaratushy bir úly kýshke ata-babalaryna úqsap syiynghany, jәrdem tilep jalbarynghany esinen shyqpas. On eki jasynda túldyr jetim atanyp, iymene baqqany ózgening qas-qabaghy boldy. Almaghayyp zamannyng zikir salghan әngir tayaghynan basyn qorghalay almay týnilgende, et-bauyr jaqyndary jýrek jyluymen janyn jadyratqan. Qayran sol kezding qarttary, abyzdary, ardaqtylary, asyldary... qatary siyrep ketip edi qayghy mendetip. Asqardyng kózinshe týgesilgen birazy. Ózi solardyng songhy serkesindey bolyp túyaq seripken... Óle-ólgenshe bәri-bәri jadynda mәngilikke jattalyp qalypty.
Torghaydyng qasiyetti bir púshpaghynda, keshegi Mirjaqyp Dulatov, Seydәzim Qadyrbaev, Álmaghambet Qasymov syndy alash arystarynyng kindigi kesilgen Qyzbelde búl da 1908 jyldyng 15 jeltoqsanynda dýnie esigin ashypty. Jay ashpapty. Tau túlghaly taghdyrlastarymen elining bir kәdesine jarau ýshin, ayaqty ýzengige birge salyp, tebingini birge tebinu ýshin jaratylypty. Osy birtuar aghalarymen qanattasyp jýrip, ónege ýirengenin ashyp aitugha jaq qarystyrghan zәrli qoghamnyng zapyranyn túnshyghyp jútqannyng biri osy Asqar bolatyn. Oigha jegilip baqsa, ghúmyry¬nyng ghaqliyaly bop órilgeni sol siyrek jaratylghan jaqyndarynyng janayqayyna qúlaq tósep óskendigimnen degen toqtamgha keletin. Solargha elik¬teu eldik múrattyng úly múrasynday múngha da batyryp, shúghylagha da malyndyryp, algha alqyn¬dyrmay jetelepti. Oqymaghan oquy joq. Álimbay auylyndaghy mektepten ashqaraqtanyp sauat ashyp, alysqa – bilim kókjiyegine qanat qaqty. Orynbor, Mәskeu bilimin inju-marjanday etip tizdi. Bilimdi órge batyl jýzedi eken. Nebir bas ainaldyrar lauazymdy ózi ýshin emes, el qamyn jep, qajyrlylyqpen atqarghan eken. Qyzmetting tizimi tolghantpaydy ony, halqynyng kәdesine qalay jaraghany uantady ony. Al, qaranyz, myna ekining birine jalynan ústatpay¬tyn órkeshti ómir ótkelderinde túrghan ne bar deysiz ghoy. Úghynyqty. Úlylar soyynan qoyyla¬tyn úlar jolynday úrymtal súraq. Belden basyp bederleytin zandy mәsele. Biregey bireuler basyp ótetin kóp baspaldaqtyng sorabynan ghoy deseniz, qarsy dau aitugha eshkimning de lajy joq. Kelise ketedi. Biraq ta barmaqtay baghy bardyng el qamyn atan týiege artarlyqtay batpan jýgi jeterlik ekenin eske salu ýshin de, qyzmetter ayaldamasyna tize býge ketelikshi...
Sonymen, ústazdyq úly jol múghalimder dayarlaytyn qazaqtyng úlaghatty bilim shanyraghyna ústazdyq etuden bastalypty. Jaysang túrmysqa soghys kiyligip ketedi de, Asqar maydan aiqasynda “Aq jol !” dep, ah úryp atoylaydy. Otan ýshin tútas tozaqta otqa sharpylyp, tosynnan tútanghan Japon qaqtyghysyn basugha da beli qayyspay mәrttik tanytady. Osynday oirandardan aman shyghyp, omyrauyn orden, medalgha toltyryp aman-esen eline qaytady ghoy eljirep. Beybit maydannyng myltyqsyz shayqasy da jan-jýrekke kýsh týsiredi eken... Qayyspady, qayrattana týsti. Qyzmet bitken ózining aldynda qúrday jorghalady: QazPIY-degi oqytushylyq; kandidattyq dәreje; óz QazPIY-ine diyrektor bolu; QazMU-ding eki dýrkin rektory; Qazaq KSR Oqu ministri; Qazaq KSR Ministrler Kenesi tóraghasynyng orynba¬sary bola jýrip Syrtqy ister ministrligin basqaruy; Qazaq KSR Jogharghy Kenesining tóragha¬sy, deputaty sekildi auyzgha syng týgili, qúshaqqa qúndaqtalmaytyn daqpyrtty lauazymdar biyigine kónterlilikpen kóterilipti-au Asqar aghamyz. Soghystan jýrek jútyp kelgendikten shyghar, bәlkim, osynday bәzbir kisining týsine kirmeytin kәdeli qyzmetterdi botalatyp atqarypty...
Asqar aghamyzdyng kisi tany biletindigi bala kezinen qalyptasqan qasiyettey-au, ózi. Onyng tany bilui men talghamy taytalas týsip jatady eken. Talgham bar jerde jappay jalpaqshesheylik jat ýrdis. Sol sebepti de әldekimge jaqsylyq jasauy siyrekteu bop kórinetin. Mysaly, tughan jerine qyz¬met jasaudyng barometrin abituriyentterdi shytyr¬latyp oqugha týsirip jiberu dep týsinetin aghayyn¬dardyng baghalauynsha, ol rektor kezinde “bauyrmaldyghy shamaly, qattylau” bolghangha úq¬saydy. Nege? Nelikten? Óz eline qayyrymy sha¬ma¬ly eken. Oqugha týse almay keri qaytqandary qan¬shama? Al bir qaraghannan bolashaq bolmysyn býkpesiz boljaghan bozókpeni qamqorlyghyna alyp, bir auyz sózimen bylayghy ghúmyryna dan¬ghyl jol ashyp bergenine sol kónili tolmaytyn¬dar tipti de bas auyrtpaydy. Endi, ózi shekesinen shertip qapy¬syz tandaghan shәkirtterining jayyna oiysalyq¬shy...
...Aldymen Zakarinning nazaryna ilikkeni – bolashaq akademiyk, әlem ghalymdarynyng jaryq júldyzdarynyng biri atanatyn Ómirzaq Súltan¬ghazin edi. Onyng tauday talabyn tanyp, darynyn damytugha asa yqylasty bolypty. QazMU rekto¬ry retinde Ómirzaqtyng oqu barysyn bildirtpey jýrek sýzgisinen ótkizip jýripti. Keyin ol Resey ghalymdarynan dәris tyndaugha bet búrghan kezde: “Novosibirde bolashaghynan ýmit kýttiretin qazaq¬tyng bir balasy oqyp jýr”, dep, óz zamandas¬taryna Ómirzaq turaly maqtanysh sezimmen aityp otyrady eken. Sóz jәrdemimen qosa naqty kómekteri óz aldyna jarasym tauypty. Nәtiy¬jesin¬de, Súltanghazindey dara ghalym, Qanysh tektes ghajap oishyl, Qazaqstan Últtyq Ghylym akademiyasynyng preziydenti, tәuelsiz memleket gharysh zertteuining negizin salushy, onyng shynayy atasy deuge layyq dara jaratylys túlghalanyp shyqqan edi.
...Taghy bir daraboz akademikke en taqqaly otyrmyz. Ol da Qazaqstan Últtyq Ghylym akademiyasyn basqarghan, ataq-danqy әlemdik dengeymen ghana ólshenetin kesek bitim iyesi Kenjeghaly Saghadiyev edi. Rektor Zakarinning qabyldauyna kirmegende onyng taghdyry qanday búralangha salynar edi. Boljausyz jәit. Mektep bitire salyp Mәskeu oqu ornyna qújatyn jibergen Kenjeghaly odaq astanasy bylay túrsyn, su tasyp ketip, jol qiylghan shalghaydaghy elinen Almatygha emtihan bastalardan bir kýn búryn jetip ýlgeredi. Qújaty Mәskeude, ózi Almatyda. Shybyn jany shyrqyrap QazMU rektory Zakarinning aldynan bir-aq shyghady. Qabyrgha ózenining tasyp ketip, osynday púshayman kýige týskenin qysqasha bayan etedi. “Qabyrgha” degende Asqar aghasynyng kózi ottay janyp, jan tolqynysyn әreng tejep, aldyndaghy bozbalagha meyirimin tógipti. Álden uaqytta әldekimge telefonmen núsqau bere bastaydy. Ózining zannan attap ketip otyrghanyn jýdә esine almaytynday. Ýmitker bala әngimelesu synynan óte bermek. Mәskeuden qújatty ózderi súratyp almaq... Tap solay boldy. Sagha¬diyev synaqtardan syrghyp ótip, student atandy. Sóitip, qújatsyz-aq qúighytyp, armanyna qúryq salypty-au! Zakarinning kisi tanityndyghynyng jarqyn mysalyna qosyp qoyynyz múny da...
... Ýshinshi әngime tetigin baspastan búryn tikesine kósheyik. Kórnekti jazushy Qabdesh Júmadilovting “Tanghajayyp dýniye” ghúmyrnama¬lyq romanynnyng 421-betin birigip oqylyqshy: “Qazaq uniyversiytetinde rektor ózgeripti. Búrynghy biz biletin himik Darqanbaevtyng ornyna Asqar Zakarin degen matematik kelgen. Jana rektor әr sózin sanap sóileytin, óte salmaqty, syrbaz kisi eken. Mening mәn-jaydy bayandaghan aryzym men studenttik qújattarymdy kóz jýgirtip qarap shyqty da:
– Tórt jyl ýzilisten keyin studentti qayta qabyldau bizding uniyversiytette búryn-sondy bolmaghan nәrse. Biraq sizding jaghdayynyz erekshe eken... Amal joq, zandy búzugha tura keledi!”– dep kýldi de, aryzyma “Qabyldansyn!” degen búryshtama soqty”.
Bayqaysyz ba, Zakarinning kóregendigin. Oquynyng bir kursynan song Qytay jaqtaghy auylyna demalysqa baryp, orynsyz kýdikpen tórt jyl boyy bergi betke óte almay qalghan studentti barlyq kedergilerge qaramastan qayta qatargha qosuy, netken tektilik edi! Qúdayym oghan bolashaq myqty jazushyny jaza baspay tanytyp túrghan eken-au deseyshi. Basqasha tandanystyng tipti de reti joq.
Sonymen taqyrypshamyzgha shygharghan ýsh kisini adaqtap óttik bilem. Áytse de, ýsh tekting sonyna kóp nýkte qoyylghany esinizde shyghar. Demek, osy tektes biraz әngimening jalghasa týserine kýmәn keltirmessiz. Birin aityp kórsem be eken... Álde artyq bola ma? Bolghan is qoy, nesi ersi...
Endeshe, kettik... 1965 jyl. Almaty. QazMU-ding jurfagyna synaqtarymdy sәtti tapsyryp keldim de nemis tili pәninen múrttay úshtym. Bolashaq belgili ghalym Saylau Bayzaqov dedektetip Zakarinning aldyna alyp bardy. “Qoltyghyna ana eki tomdyq maqalalar jina¬ghyndy qysa sal”, dedi agham mening maqalalar jelimdelgen býiiri qampighan eki tetradimdi qaljynmen eske salyp.
Rektor ornynan kóterilip, qol berip amandas¬ty. Saylau agham Qyzbelding kóp shalynyng atyn atap, solardyng birining balasy ekendigimdi estigen¬de ýlken kisining kózinen núr tamyp ketkendey boldy. Odan әri “Qazaqstan pionerinin” joldamasymen jurnalist bolghym keletindigin aitqanda, rektor menen: “Jazghan maqalalaryng bar ma?”– dep súrady. Jalma-jan dәpterlerimdi úsyna qoydym. “Qyzbelden de bir jazghysh shyqsynshy”, – dep, qayta synaq aludy ótinip, jazghan qaghazyma maqúldap búryshtama soqty.
Kabiynetten shygha salyp búryshtamagha qarasam, Shvarsmangha kezigip, zәrem tas tóbeme shyqsyn. Qúlatyp jibergen sabazym ghoy. Amal joq, izdep barsaq, ornynda joq eken. “Esigin kýzetip túr, kelgende maghan dereu telefon soq, óz betinmen kirushi bolma oghan”, dep Saylau agham nyghyrlap tapsyrdy da tyghyz sharuasymen dedektey jóneldi.
Sorly basym Shvarsmandy kórgende, esim shyghyp sonynan ere berippin ghoy. Bólmege qua kirip, qolymdaghy rektordyng búiryq rayyndaghy sózi bar ótinish-qaghazymdy kózildirigine tóndire týsippin. Domalanghan bәkene nemis meni bos ýstelge otyrghyzyp, ózi aldyma qazdiyp jaygha¬syp, al súrasyn bastyrmalatyp. Sanatady, san¬dy¬raqqa úqsas birdene. Attestatqa nemis tilin ótpesek te zavuch kókem badyraytyp “4” qoyghy¬zyp bergen edi. Sonyng jeligi ghoy, talaptyng kýsheyip jatqany. “Mayn kolhoz” degen taqyrypqa әngime qúrastyr dep, digirlesin әlgi nemisim. Suy tartylghan qúdyqtan su shyghar degenmen para-par dónaybat qoy múnysy dep, nemiske mezi bolyp qaraymyn. Ózimnen de, rektor búiryghynan da әl-dәrmen qúryp bara jatqanyn ishtey sezgendeymin. Qaghazymdy qolyma ústatty, qayyra qonjiyppyn... Esikten shygha bergende entigip jetken Saylau aghamdy kórip, jerding tesigin izdep edim... Nemispen onasha sóilesip edi, odan da týk ónbedi...
Auylgha qayqayyp ketkim kelgen edi. Biraq saylau agham Almatydaghy joghary oqu ornynyng birine túsap tastady... Áytse de Zakarin aghamnyng óz auylynan da bir “jazghyshty” kórgisi kelgen ýmitin qalay aqtaghanymdy, qanshalyqty aqta¬ghanymdy mine, qyryq jyl boyy jurnalistika¬nyng qamytyn kiygen kezderimde әlsin-әlsin esime alyp, ózimnen ózim esep alyp otyratyn daghdym¬nan ainymay kelemin. Zakaringe degen adaldy¬ghym ba, mamandyghyma degen mahabbatym ba, joghary partiya mektebining jurnalistika bólimin әdeyi tәmamdadym. Ony qoyshy, ómir uniyversiy¬tetining jurfagyn әli kýnge kóz-mayymdy tauy¬syp týgese almay kelemin. Ómir boyyna bal emizip, tikenek shaynatatyn qiyalghajayyp ertegi¬degidey mәndi oqu eken múnynyz, jurnalistika degeniniz... Eregiskendey, shet tilder institutyn jaghalap jýrip, nemis tili pәnin iygergen sary qyzgha ýilenip alghanymdy nesine býgip qalayyn...
... Meni qoyshy, әngime arasyna qystyryl¬ghanym ghoy, әnsheyin.
...Bәrin ait ta, birin ait, Zakarin tay kezinde-aq qapysyz tanyghan myna ýshtikting jyry bólek!

“Egemen Qazaqstan” gazeti №184-187 (25584) 27 mamyr 2009 jyl