Alabaydyng atasy – qazaqy tóbet
Osydan azghantay uaqyt búryn «Manghystau» gazetinde «Alabay» atty maqalam jaryq kórgen bolatyn. Sóitsek, tabighatynda sayatshy, anqúmar, qúmay tazy men qyran qús degende delebesi qozyp shygha keletin zamandastarymyz az emes eken. Meni tanityn birneshe kisi búl maqala aghayyndar bas qosqan jerlerde aitylyp, talqygha týsip jýrgenin aitty. Telefon shalyp, pikir aitqandar da boldy. Alabaydy dәriptep, kәdimgi qazaqy tóbetke mәn bermegenimdi sókkender de bar. Bir qariya: «Aysaghaly degen bala senbisin? Mening ómirimning kóbi týrikpen arasynda ótti. Sol týrikpender búryn alabay itti «qazaqy tóbet» dep ataytyn-dy. Qyzyldan auyp barghan bizding aday aparghan ol itti týrikpenge. Ony bilmey, alabaydy týrikpenning iyti degening qay shatasqanyn?» - dep úrsyp ta tastady...
11 jasymda sheshem bireuden týie satyp alatyn bolyp, jol-jónekey mashinagha ilesip, Forttan Telimannyn, qazirgi Sayyn auylynyng irgesindegi bir ýige keldik. Arystanday nәn tóbetti túnghysh ret sonda kórip, esim kete tanghalghanymdy úmytqanym joq. Sodan beri de malshy auyldarynan osynday mantóbetterdi birneshe ret kezdestirdim. Sonyng birin marqúm Jylqyshy Niyetbaev degen shopannyng ýiinen kórdim. Tayynshaday nәn aq it edi. «Ádeti sol kýndiz-týni qoy qoranyng tóbesinde jatady. Búl barda qasqyrdan qoryqpaymyn», - dep edi Jyqan.
Osydan azghantay uaqyt búryn «Manghystau» gazetinde «Alabay» atty maqalam jaryq kórgen bolatyn. Sóitsek, tabighatynda sayatshy, anqúmar, qúmay tazy men qyran qús degende delebesi qozyp shygha keletin zamandastarymyz az emes eken. Meni tanityn birneshe kisi búl maqala aghayyndar bas qosqan jerlerde aitylyp, talqygha týsip jýrgenin aitty. Telefon shalyp, pikir aitqandar da boldy. Alabaydy dәriptep, kәdimgi qazaqy tóbetke mәn bermegenimdi sókkender de bar. Bir qariya: «Aysaghaly degen bala senbisin? Mening ómirimning kóbi týrikpen arasynda ótti. Sol týrikpender búryn alabay itti «qazaqy tóbet» dep ataytyn-dy. Qyzyldan auyp barghan bizding aday aparghan ol itti týrikpenge. Ony bilmey, alabaydy týrikpenning iyti degening qay shatasqanyn?» - dep úrsyp ta tastady...
11 jasymda sheshem bireuden týie satyp alatyn bolyp, jol-jónekey mashinagha ilesip, Forttan Telimannyn, qazirgi Sayyn auylynyng irgesindegi bir ýige keldik. Arystanday nәn tóbetti túnghysh ret sonda kórip, esim kete tanghalghanymdy úmytqanym joq. Sodan beri de malshy auyldarynan osynday mantóbetterdi birneshe ret kezdestirdim. Sonyng birin marqúm Jylqyshy Niyetbaev degen shopannyng ýiinen kórdim. Tayynshaday nәn aq it edi. «Ádeti sol kýndiz-týni qoy qoranyng tóbesinde jatady. Búl barda qasqyrdan qoryqpaymyn», - dep edi Jyqan.
Kim ekeni esimde qalmapty, Sam qúmynda otyrghan bir shopannyng ýiinen de túrqy nәn, erekshe aibatty itti kórgenim bar. 1980 jyldardyng basynda qys qaharyna minip, qasqyrdyng qútyrynghan bir jyly boldy. Sonda әlgi tóbet bir qysta bes qasqyr alghan eken. 1939 jyly Qazaqstanda tazynyng sany - 7 myn, al tóbet 19 myngha jeteghabyl bolghan eken. Al býginde elimiz boyynsha tazynyng 300-dey, qazaqy tóbetting 1 myngha jeter-jetpes qana túqymy qalypty. Onyng da qany tazalary bar ma, joq pa - tap basyp aitar eshkim joq.
Búlaysha túqymynyng qúryp ketuine mamandar «repressiya kezinde elden aua kóshken kýili kisilermen birge naghyz taza qandy dýregey tóbetterding de ketui sebep bolghan» desedi. Sonymen qatar kenes dәuirinde el arasyna jiyi-jii shyghyp, it bitkenge qyrghiday tiyetin it atqysh brigadalar da kinәli. Bizdinshe, tóbet túqymynyng qúryp, azuyna qolda bardyng baghasyn bilmegen, saqtamaghan, kez kelgen it ataulymen shaghylystyryp, úsaqtalyp ketuine jol bergen qazaqtyng ózi kinәli.
Jaghda BABALYQÚLY, etnograf:
- Tautóbet - tau, tauday, ýlken, iri, dәu, kesek degennen tughan sóz. Tautóbetter ýishikke jatpaydy. Qar nemese múz ýstine jata salsa da, ayazgha esh tonbaydy. Álemdegi 116 it týri ishinde qazaqtyng tautóbeti eng irisi bolyp tabylady. Onyng keudesi, moyny, túmsyghy - juan, basy, auzy - ýlken, tisteri - iri, ezuleri salaqtap jýredi. Túmsyghy kelteleu bolsa da, juan bolyp keledi. Jýni qalyn, úzyn qylshyqty. Bas jýni bet-auzyn jauyp túrady. Qúlaqtaryn da jýn basyp alghan. Denesin de qalyng týbit qaptaghan. Ekinshi týrinde jýni sәl tyqyrlau, alayda týbiti qalyng shyghady.
Tarihtan tóbet turaly
Tóbet itterding shyghu tegi jayyndaghy mәlimet kózderi b.e.b. 1121 jyldardan bastalady. Qazaqy tóbet qanqalary Shyghys Europadan Qiyr Shyghysqa deyingi múzdaq dәuiri aldyndaghy klimattyq zonaly ólkelerden tabylghan.
Kóshpendiler ómiri dәstýrli týrde jylqy malymen tyghyz baylanysty. Marko Polo HIII ghasyrdaghy qazaqtar turaly jazbalarynda oigha syimaytyn alyp deneli, erekshe kýshti itter jayynda bylay dep jazyp ketken: «Tayynshaday biyik deneli itter taghy andardy aulauda, kýzette jәne auyr júmystarda tamasha serik». Shaghatay úlysynan sayahatshy qasqyr alatyn búl itterdi han sarayynan keziktirgen. Olardy ósirumen hannyng eki bauyry ainalysqan. It sany 10 myng bas kóleminde bolghan. Qasqyr alar itterding han sarayynda osynsha mәn berilip, arnayy ósirilui erikkenning ermegi emes, jyrtqyshtarmen jaghalastyrghan kóshpendi ómir talaby edi.
(tobet.kz saytynan)
Týrikpender alabayy men aqaltekesin, aruanasy men kilemin últtyq maqtanyshy etip әlemge әigiledi. Onday maqtanar jәdigerlerimiz bizde de az emes. Tek sony baghalay almay jýrmiz. Qazaqy tóbetting túqymy qúryp ketpegen shyghar, әli de malshy aghayyndardyng senimdi serigi bolyp, alys auyldarda jýrgen shyghar degen ýmit bar. Sony týgendep, nege dәriptemeske? Sonda alabaydyng atasy qazaqy tóbet ekenin ghylymy túrghyda dәleldep alar edik-au...
Aysaghaly Qydyr, Aqtau
16 Qantar 2010