Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2896 0 pikir 18 Aqpan, 2010 saghat 07:15

Sheteldikterge Qazaqstangha qonystanu yqtiyarhatyn rәsimdeu 300 tenge túrady

Astana. 18 aqpan. QazTAG – Qazaqstanda túrugha rúqsat qaghazdaryn rәsimdeu ýshin sheteldikter qazir 282,6 tenge tóleydi. Búl ýkimet qaulysymen 2009 jyly 14-shi jeltoqsanda bekitilip beysenbi kýni resmy basylymdarda jariyalanghan «Sheteldik azamattyng Qazaqstan Respublikasynda qonystanu yqtiyarhatyn nemese azamattaghy joq adamnyng jeke kuәligin beru» turaly memlekettik qyzmet kórsetu standarttarynda qarastyrylghan.

Standart azamattyghy joq adamdargha kuәlik beru jәne Qazaqstan Respublikasynda túraqty túryp jatqan sheteldikterge qonystanu yqtiyarhatyn beru jónindegi memlekettik qyzmet kórsetu tәrtibin anyqtaydy.

«Memlekettik qyzmet kórsetilgeni ýshin «Salyq jәne budjetke tólenetin basqa da mindetti tólemder turaly» QR Kodeksining 540-shy babyna say memlekettik baj salyghy alynady. Onyng mólsheri tómengidey: sheteldikting Qazaqstangha qonystanu yqtiyarhatyn rәsimdeu – memlekettik baj salyghyn tóleytin kýnge belgilengen ailyq eseptik kórsetkishting (AEK) 20 payyz mólsherinde; azamattyghy joq adamdargha kuәlik rәsimdelgende - memlekettik baj salyghyn tóleytin kýnge belgilengen ailyq eseptik kórsetkishting 400 payyz mólsherinde. Memlekettik baj salyghy QR bank mekemeleri arqyly tólenip, olar tólem mólsheri men kýnin rastaytyn qújat beredi», - delingen qújatta.

Qazirgi kýni AEK 1413 tengege ten.

Astana. 18 aqpan. QazTAG – Qazaqstanda túrugha rúqsat qaghazdaryn rәsimdeu ýshin sheteldikter qazir 282,6 tenge tóleydi. Búl ýkimet qaulysymen 2009 jyly 14-shi jeltoqsanda bekitilip beysenbi kýni resmy basylymdarda jariyalanghan «Sheteldik azamattyng Qazaqstan Respublikasynda qonystanu yqtiyarhatyn nemese azamattaghy joq adamnyng jeke kuәligin beru» turaly memlekettik qyzmet kórsetu standarttarynda qarastyrylghan.

Standart azamattyghy joq adamdargha kuәlik beru jәne Qazaqstan Respublikasynda túraqty túryp jatqan sheteldikterge qonystanu yqtiyarhatyn beru jónindegi memlekettik qyzmet kórsetu tәrtibin anyqtaydy.

«Memlekettik qyzmet kórsetilgeni ýshin «Salyq jәne budjetke tólenetin basqa da mindetti tólemder turaly» QR Kodeksining 540-shy babyna say memlekettik baj salyghy alynady. Onyng mólsheri tómengidey: sheteldikting Qazaqstangha qonystanu yqtiyarhatyn rәsimdeu – memlekettik baj salyghyn tóleytin kýnge belgilengen ailyq eseptik kórsetkishting (AEK) 20 payyz mólsherinde; azamattyghy joq adamdargha kuәlik rәsimdelgende - memlekettik baj salyghyn tóleytin kýnge belgilengen ailyq eseptik kórsetkishting 400 payyz mólsherinde. Memlekettik baj salyghy QR bank mekemeleri arqyly tólenip, olar tólem mólsheri men kýnin rastaytyn qújat beredi», - delingen qújatta.

Qazirgi kýni AEK 1413 tengege ten.

Memlekettik qyzmet ishki istr organdarynyng kóshi-qon polisiyasynyng ónirlik bólimsheleri arqyly, QR әdilet ministrligining tirkeu komiyteti men qúqyqtyq kómek kórsetu «Aqparattyq-óndiristik ortalyghy» respublikalyq memlekettik kәsipornymen birlese otyryp kórsetiledi. Olardyng meken jaylary jariyalanyp otyrghan standarttargha qosymshada kórsetilgen.

Qújattardy rәsimdeu merzimi eki aidan aspauy tiyis.

Ýkimet qaulysy resmy jariyalanghan kýnen bastap on kýn tizbelik kýn ótken song kýshine enedi.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5383