Songhy kezderi bizding ishki sayasatymyzdyng kýn tәrtibi tolayymen tek qana jahandanugha, yaghny Qazaqstannyng EQYÚ-gha qalay tóraghalyq etip jýrgenine, Qazaqstannyng egistik jerleri men múnay ken oryndaryn Qytaygha beru jónindegi pikirtalasqa, Kedendik odaq turaly aitys-tartysqa arnalyp ketkendey. Osy mәseleler tónireginde jәne ózge de sayasiy-qoghamdyq tendensiyalar haqynda «Azat» jalpyúlttyq sosial-demokratiyalyq partiyasynyng teng tóraghasy Bolat Ábilevpen (surette) әngimelesken edik.

- El preziydentining otandyq kәsipkerlermen kezdesui búrynghy biznesmen retinde sizge qa­lay әser etti? Elbasynyng otandyq kәsipkerlerdi opasyzdyghy, tym tayrandap ketkeni ýshin ki­nәlap, olardy «endi kelip qoy au­zynan shóp almaytynday momaqansy qaluyn...» dep synauy qanday әser qaldyrdy?

- Elbasynyng sheteldik inves­torlarmen jýieli týrde ótkize­tin jiyndarymen salystyra qarasaq, búl jiyn maghan óte jaghymsyz әser qaldyrdy. Tipti, qatty qorlandym. Áli esimde, Mәjilisting deputaty bolyp jýrgen kezimde Otandyq biznesmenderding kenesin qúru turaly preziydentke úsynys jasadym. Ol kelisimin berdi, sonymen 2001 jyldyng shilde aiynda preziydentting otandyq kәsip­ker­lermen kezdesui ótti. Biraq, preziydent kәsipkerlerdi qol­dau­dyng ornyna, búl jiynda ózining kýlli elge tarap ketken әigili sózin aitty: «Men sender­ding kez-kelgenindi qolynnan jetektep sotqa sýirep apara alamyn...»

Songhy kezderi bizding ishki sayasatymyzdyng kýn tәrtibi tolayymen tek qana jahandanugha, yaghny Qazaqstannyng EQYÚ-gha qalay tóraghalyq etip jýrgenine, Qazaqstannyng egistik jerleri men múnay ken oryndaryn Qytaygha beru jónindegi pikirtalasqa, Kedendik odaq turaly aitys-tartysqa arnalyp ketkendey. Osy mәseleler tónireginde jәne ózge de sayasiy-qoghamdyq tendensiyalar haqynda «Azat» jalpyúlttyq sosial-demokratiyalyq partiyasynyng teng tóraghasy Bolat Ábilevpen (surette) әngimelesken edik.

- El preziydentining otandyq kәsipkerlermen kezdesui búrynghy biznesmen retinde sizge qa­lay әser etti? Elbasynyng otandyq kәsipkerlerdi opasyzdyghy, tym tayrandap ketkeni ýshin ki­nәlap, olardy «endi kelip qoy au­zynan shóp almaytynday momaqansy qaluyn...» dep synauy qanday әser qaldyrdy?

- Elbasynyng sheteldik inves­torlarmen jýieli týrde ótkize­tin jiyndarymen salystyra qarasaq, búl jiyn maghan óte jaghymsyz әser qaldyrdy. Tipti, qatty qorlandym. Áli esimde, Mәjilisting deputaty bolyp jýrgen kezimde Otandyq biznesmenderding kenesin qúru turaly preziydentke úsynys jasadym. Ol kelisimin berdi, sonymen 2001 jyldyng shilde aiynda preziydentting otandyq kәsip­ker­lermen kezdesui ótti. Biraq, preziydent kәsipkerlerdi qol­dau­dyng ornyna, búl jiynda ózining kýlli elge tarap ketken әigili sózin aitty: «Men sender­ding kez-kelgenindi qolynnan jetektep sotqa sýirep apara alamyn...»

- Shynynda da, dәl solay boldy ghoy...

- Odan beri de toghyz jyl ótti ghoy. Qarap otyrsam, preziydent­ting otandyq kәsipkerlerge degen kózqarasy esh ózgermepti. Kәsipkerler el preziydentinin aldyna «kapusta turau» ýshin emes, óz elimizding jaghdayyn josparly týrde jónge keltirudi oilasyp aluy ýshin keldi ghoy. Joq, sol búrynghy óktem dauys, bireudi aiypty etip shygharu, jekiru, qasaqana kinәlau. Onyng tek «men Qazaqstanda oligarhiyalyq kapitalizmdi boldyrmaymyn» degen bir ghana sózining ózi nege túrady?! Qúday-au, dәl qazir Qazaqstanda oligarhiyalyq kapitalizm әbden qalyptasyp, shyghar shynyna shyghyp boldy ghoy. Otandyq biznesti búryshqa quyp tyqqan da osy oligarhiyalyq kapitalizm emes pe?! Preziydentting sayasaty men kýsh-jigeri ghoy bizdegi oligar­hiya­lyq kapitalizmdi qalyp­tas­tyryp otyrghan!

Endi «tym tayrandap ketti» degen eskertpesine keleyin. Aldy-artyn mashinalarmen qorshap, qaptatyp qarauyl ertip jýretin kimder? Budjetting aqshasyn tógip-shashyp jep jýrgen sheneunikter. Búlar qazir «Landkruzerlerindi» mensinbey­di, tek «Bentliyge» minedi. Múnyng bәrine búlar aqshany qaydan tauyp otyr? Memleketting esebinen kýmәndi jәne kólenkeli is-әreketterge baryp, sodan qyruar payda tauyp otyr. Múny BTA-bankting búrynghy basshysynyng bizding qúqyq qorghau organdaryna joldap otyrghan sybaylas jemqorlyq jónindegi qújattary da rastaydy.

- Preziydentting otandyq kәsipkerlerding ókilderimen ótkizgen osy jiynda kónilsiz bolghany da sondyqtan ba?

- Ábden mýmkin. Shynynda da, biz búl jiynda sharshaghan, kinәmshil preziydentti kórdik. Otandyq kәsipkerlerdin mәse­le­lerin sheshuding ornyna, olardy yqtyryp alugha, myna elde kim qojayyn ekenin taghy da eske týsirip qoygha tyrysty. Otandyq kәsipkerlerdi de ózim «tudyrdym», endi olardyng qalay ómir sýretinin, taghdyry qalay bolatynyn da ózim sheshem degen synay bayqaldy. Bir jaghynan, memleket basshysyn týsinuge de bolady. Ony osylay deuge mәjbýrlep otyrghan - taghy da ózining tuystary. Múhtar Áblyazov jariya etken materialdargha kóz salynyzshy, materialdardyng barlyghynda da preziydentting ortanshy kýieubalasynyng aty-jóni jýr. Memleket basshysy taghy da otbasynyng abyroyyn qorghaugha mýddeli bolyp otyr. 2001 jyly onyng ýlken kýieubalasyn qalay qorghaghanyn bәriniz de bilesizder. Sondyqtan da búlar qorghanu ýshin búl joly da qarsy shabuylgha kóshti. Óitkeni, «qorghanudyng eng dúrys joly - shabuyl». Shabuylgha shyq­qanda da búlar Múhtar Áb­lya­zov jariyalaghan qúpiya qújattarda aty-jóni atalghan bas qaharmangha emes, sol qújattardy jariyalaghan avtorgha, yaghny M.Áblyazov pen kezinde Áblya­zovti qorghaghandargha qarsy shabuylgha shyqty. Áytpese, «Núr Otannyn» qolbalasy Perua­shevting arandatushy mәlimdeme jasap, sonshama kókiytindey ne jóni bar? M.Áblyazov bizding elimizge jau bolghandyqtan emes, kerisinshe, elimizding mýddesin oilaghandyqtan osynday әreketterge baryp otyr emes pe!

Kezinde Putin aitpap pa edi: «kotletting mәselesin - bir bólek, al sol kotletke qonghan shybynnyng mәselesin bir bólek shesheyik!» dep. Bizding dәl qa­zirgi jaghdayymyzda da Múhtar Áblyazovting jaghdayyn - bir bólek, Qazaqstannyng myndaghan kәsipkerlerining problemalaryn - bir bólek qarastyruymyz kerek edi. Biz múnyng bәrin miday aralastyryp jiberdik, sondyqtan da otandyq kәsipkerler biylikpen «tikeley aralasudyn» ornyna, memleket basshysymen bolghan kezdesuden ýreylenip, otandyq biznesting taghdyryna kýmәndanyp shyqty. Ásirese, preziydentting biznesmenderge «sayasatqa aralaspandar!» degen sózinen keyin. Sonda qalay, «sayasat degenimiz - ekonomikanyng shoghyrlanghan, jiyntyq­tal­ghan beynesi» degen belgili úghym barlyq elge jýredi de, tek bizding elge ghana jýrmey me?! Bizding memleketimizde biznes­men­derding qogham men elding tirligine aralasuy, qatysuy, preziydent astarlap әri ekiúshty etip aitqanday, «joghalyp ketumen» parapar eken. Al endi «Núr Otangha» de­meu­shilik jasap otyrghan elimiz­degi iri biznesting «joghalyp ketpey», kórkeyip jatqanyn qayda qoyamyz...

- Bizding býgingi oppozisiya turaly internetten «aralaspaytyn, kiylikpeytin jeri joq» degen pikir oqydym. Shynynda da, búl «Aulany kim jinaydy? - Men!», «Et kombinatyna kómekke kim barady? - Men!» dep shygha keletin keyipkeri bar filimdi eske týsiretin siyaqty. Óz elimiz ben onyng azamattarynyng kókeykesti mәseleleri bastan asyp jatqan kezde, sizderdin partiyalarynyzdyng auany bólek mýlde basqa mәselege, mysal ýshin aitayyq, Qazaqstannyng ózge eldermen qarym-qatynasy mәselesine sonshama shúqshiyatyny qalay?

- Eger mәsele shynynda da óte kókeykesti bolmasa, biz búghan nazar audarmas ta edik. Bizding qarsylastarymyz «Azat» partiyasy «Qytaygha jer beru mәselesine, sonday-aq Qazaqstannyng Kedendik odaqqa kirui turaly mәselege qarsy shyghu arqyly arzan bedel jinaugha tyrysuda» dep jýr. Al endi aqiqatyna keler bolsaq, «Azat» JSDP-y ózining әdettegi minde­tin atqaryp jýr. Kez kelgen órke­niyetti eldi alynyzshy, olarda asa manyzdy problemalardy býkil halyq bolyp talqylau - qalypty jaghday. Al bizde she? Halyqpen aqyldasyp-kelis­pey-aq Aqorda óz bilgeni boyynsha sheshim qabylday beredi. Esikterin tas bekitip alyp. Sondyqtan da biz Aqordanyng she­shim qabyldamastan búryn halyqtyng talap-tilegimen eseptes­kenin jón kóremiz.

- El basshylyghynyng oppozisiyanyng qarsylyghyna týrli­she qaraytyny da ras. Mәselen, Qytaygha egistikke jer beru jó­ninde ýkimet oppozisiyanyng qarsylyghyn qabyldap, búl mәseleni toqtatty, al Qazaqstannyng Kedendik odaqqa kirui jónindegi mәseleni biylik tek ózi ghana sheshti. Jәne «búl - Qazaqstan ýshin óte paydaly» dep aldyn-ala ton da piship qoydy. Premier-ministr K.Mәsimov osy mәselege baylanysty pikirtalastardy toqtatyp, «Qazaqstannyng kedendik odaqqa kirui - memleketting sayasy sheshimi» dep mәlimdedi...

- Súraq ta dәl osy jerden tuyndaydy. Qazirgi jaghdaydy dúrys eseptemeuden, dúrys baghalay almaudan tughan múnday «saya­­sy sheshim» kimge kerek? «Dәl qazir bizding Kedendik odaq­qa mindetti týrde kiruimiz kerek!» degen mәseleni jan-jaqty dәleldep, ony ghylymy túrghydan negizdep bergen kim bar? Biz asyghystyq jasadyq. Búl jerde shiykizat óndiretin qazaqstandyq kompaniyalardyng mýddesi ghana (óz ónimderin satqany ýshin salyq tólemeytini) eskerilgen siyaqty. Al qalghan mәseleler boyynsha qatty útyldyq...

IYә, bizding ónim óndirushiler orystar men belorustardan kem emes. Olar múny әli-aq dәleldeydi de. Sondyqtan da bizge Kedendik odaqqa kiruge asyqpau kerek edi. Al endi Resey men Belorussiyanyng tauarlarymen bizding tauarlar qalay bәsekelese alady? Tauardy shygharatyn kim? Negizinen, orta jәne shaghyn biznes. Al bizde orta jәne shaghyn biznesting damuyna eshqanday jaghday jasalyp otyrghan joq. Býkil TMD kenis­tiginde orta jәne shaghyn bizneske qamqorlyq jasau jóninen Qazaqstan kóshting sonynda qalyp keledi. Mәselen, Resey men Belorussiyada tauardy liysenziyalaytyn mem­lekettik qadaghalaushy oryndardyng sany - 100-ge juyq, Qyrghyzstanda - 50-ge juyq, al bizde búlardyng sany - 400-den asady! Bizde aidaharday jalanyp túrghan tekserushi organdar óte kóp!

Endi mynaday jaytqa nazar audarynyzshy, siz búryn-sondy salyq salushy jәne qadaghalaushy organdarda júmys isteytin sheneu­nikterding ózderining jalaqysyn kóteru jóninde talap qoyghanyn estidiniz be? Búlar eshuaqytta múnday talap qoymaydy, óitkeni biylik kýlli orta jәne shaghyn biyz­nesti osylardyng jemine ainaldyryp otyr. Bizding partiyanyng ýki­met­ten orta jәne shaghyn bizneske degen kózqarasty ózgertudi talap etip otyrghany da sodan. Eng aldymen, tekserushilerding sanyn kýrt azaytu kerek jәne olardyn tekseruge degen ókilettiligin meylinshe qysqartu kerek, onan keyin liy­sen­ziyalanatyn tauar men qyzmet­ting týrin azaytqan jón. Orta jәne shaghyn biznesti 5 jyl merzimge salyq tóleuden tolyq bosatu qa­jet, búlargha Últtyq qordan әr jyl sayyn 3 milliard dollar jenildikpen nesie berip otyru kerek.

Osy sharalardy jýzege asyr­ghanda ghana biz orta jәne shaghyn biznesti damytyp, olardyng tauarlarynyng ózge elderding tauarlarymen bәsekelese alatyn dengeyge jetemiz. Áytpese, bizding Kedendik odaqqa qúr mýshe boluymyz eshtene de bermeydi...

- Aytpaqshy, sizderding partiyalarynyz túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyghyn reformalaugha baylanysty arnayy qoghamdyq kenes qúrdy dep estidik. Shynymdy aitsam, óz basym osy bir әbden túralap qalghan salany óli nýkteden qozghaugha bolady degenge mýlde senbeymin...

- Qozghaltqanda qanday! Qozghaltugha әbden bolady! Túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyghyna әbden túralap qalghan sala dep qaramau kerek (kezinde keybir sheneunikterding auyl sharuashylyghyna qaraghany siyaqty). Búl salany shaghyn biznesting mýmkindigin jýzege asyrugha bolatyn kenistik dep qarau kerek. Túrghyn ýidi jóndeu men oghan qyzmet kórsetu salasy - naghyz shaghyn biznesting enshisi.

Túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyghy tek monopolisterding aitqanymen ghana jýrmeui kerek. Sonymen birge, búl jerde «qoghamdyq pikir», «monopolisterding is-әreketine qoghamdyq baqylau ornatu» degen úghymdar da kómekke kelui kerek. Tek osynday kózqaras qa­na býgingi kýni túralap qalghan osy salany ornynan qozghay alady.

Qarap otyrsanyz, elektr energiyasy, gaz, ystyq su týpki tólemaqynyng 20 payyzyn ghana qúraydy, qalghan 80 payyzy - әrtýrli deldaldardyng qyzmetine tólenetin aqy. Shyn mәninde, múnyng bәri kerisinshe boluy kerek. Qazaqstandyqtardyng әl-auqatynyng jaqsaruyna osynday kólenkeli monopolizm keri әser etedi. Osyny jolgha qoi ýshin jәne osy mәselege júrtshylyqtyng nazaryn audaru ýshin túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyghyn reformalau jóninde arnayy qoghamdyq kenes qúrdyq.

- Shaghyn jәne orta biznesti qoldaumen qatar «Azat» JSDP-y taghy da múnay óndirushi jәne tau-ken kompaniyalarynyn barlyghynan kýlli jenildikti alyp tastaudy talap etti. Búl mәselege nege dәl qazir qayta oraldynyzdar?

- Qazaqstannyng teng bәsekeles emes jaghdayda Kedendik odaqqa kirui, biylikting tek shiykizatqa degen soqyr qyzyghushylyghy bizdi qatty oilandyrdy. Ásirese, 1990 jyldardaghy múnay jәne metall óndiretin sheteldik kompaniyalarmen kózjúmbay shart jasasulardy eske týsirinizshi. Ondaghan jyldar boyy, tipti qazirgi kýni de qúpiya bolyp otyrghan búl kelisim-sharttardyng bәri de halyqqa qatty auyrtpalyq týsirip túr: ekonomikalyq, әleumettik salanyng damuy­na kesirin tiygizdi, biyleushi topty sybaylas jemqorlyqqa belshesi­nen batyrdy. Búl qashangha deyin sozylmaq? Biz ózimizding baylyghymyzdy arzan jyltyraqtargha ayyr­bastaytyn ýndis bolghanymyz ba sonda? Resey qansha qiyndyqty bastan keshse de, ózining birde-bir ken óndiretin kompaniyalaryn sheteldikterge bergen joq. Eger bizding elimizding basshylyghy bolashaq úrpaqtyng ýlesin úrlap, olardy 110 milliard dollar qaryzgha batyrsa, múnday «tabystyn» kimge keregi bar?..

Sondyqtan da Qazaqstannyng shiykizat jónindegi kelisim­shart­tary ashyq boluy, ony el bilui kerek. Bizding partiya ken óndiretin kompaniyalardyng bәrin birdey memleket­ting menshigine alu kerek demeydi, biraq múnay óndiretin kompaniyalar Qazaqstan men onyng azamattaryna degen ózderining búrynghy kózqarasyn ózgertui qajet. Ásirese, salyq tóleu jóninen. Al Euraziyalyq top, Mittalstiyl, Qazsink, Qazaqmys sekildi alyp kompaniyalar sybaylastyqtyng saldarynan әbden semirdi. Búlardy erkinsitip qonggha bolmaydy. Búlardyng 51 payyz aksiyasyn - memleketke, al 49 payyzyn kupondyq jekeshelendiru arqyly qazaqstandyqtargha beru kerek!

Resey siyaqty biz de múnay men metalgha eksporttyq kedendik salyqty kóbeytsek, búl әr jyl sa­yyn budjetke ondaghan milliard dollar kiris kirgizer edi.

- «Azat» JSDP-y memleket­tik tirkeuden ótkeni turaly kuәlik aldy. Endi sizderdin partiyalarynyzdyng aldaghy kezekti qadamy qanday bolmaq?

- 27 nauryz kýni «Azat» JSDP-ynyng kezekti sezin ótkizbekpiz. Búl sezde bizding birinshi kezekte túrghan mindetteri­miz talqylanady. Dәl osy kýni biz býkilhalyqtyq sheru úiymdastyramyz. Baghalar men tauarlardyng qúnyn kóteruge qarsy. Elimizdi qily oligarhtar men monopoliys­terding qanap jatqanyna qarsy.

Aqordanyng qazirgi tirligine qarasanyz, Qazaqstan halqynyng býkil nazary qúddy bir EQYÚ-gha, ShOS-qa, EurAzES-ke auyp ketken synayly. Al «Núr Otannyn» keybir pysyqay sheneunikteri Qazaqstangha ómir sýruding europalyq standartyn endiru turaly sóz qozghay bastady. Tap bir Qazaqstandaghy joqshylyqty, kedey­shilik­ti týp-tamyrymen sheship tas­taghanday!

Aynalanyzgha anyqtap qaranyzshy, Kenes odaghy taraghannan keyin Ukrainada - tórt preziydent, Reseyde - ýsh preziydent auysty. Tek Qazaqstanda ghana sheksiz biyleu sheksizdikke úlasyp barady... Sondyqtan da bizding partiyanyng basty mindeti - elimizdegi demokratiyalyq kýshterding basyp birik­tirip, osynday jolsyzdyqtarmen kýresudi onan әri kýsheytu.

- Ángimenizge rahmet!

Ángimeleskender:

Miras NÚRMÚHAMBETOV («Svoboda slova»),

Inga IMANBAY («Jas Alash»)