Qazaqstan atynan «Oskar» syilyghyna  «Kelin» filimining qatysqany belgili.  Qatysyp qana qoymay, jartylay finalgha deyin jetken «Kelin» tandauly 9 kartinanyng qataryna ilikti. Biraq aqtyq syngha shyqqan ýzdik bestikting qúramyna ene almady. Qazaq kinosynyng múnday tabysy óz elimizde týrlishe qabyldanyp, atalghan filim turaly qily-qily pikirler tuyndap, biraz dau-damay órbigeni kózi qaraqty kópshilikke әbden mәlim. Biz tómende «Kelin» filiminde kelin rólin somdaghan Gýlsharat Júbaevanyn, filimning rejisseri Ermek Túrsynovtyn, atalghan kinotuyndygha qatysty syny pikir bilidirip jýrgen mәjilis deputaty Bekbolat Tileuhannyng «Júldyzdar otbasy» jurnalyna bergen súhbattaryn jariyalap otyrmyz. Súhbattar toptamasynda «Kelinge» qatysty teatr rejisseri Bolat Atabaev ta qysqasha oy aitypty.

Filimge ata-anamnyng rúqsatymen týstim

Qazaqstan atynan «Oskar» syilyghyna  «Kelin» filimining qatysqany belgili.  Qatysyp qana qoymay, jartylay finalgha deyin jetken «Kelin» tandauly 9 kartinanyng qataryna ilikti. Biraq aqtyq syngha shyqqan ýzdik bestikting qúramyna ene almady. Qazaq kinosynyng múnday tabysy óz elimizde týrlishe qabyldanyp, atalghan filim turaly qily-qily pikirler tuyndap, biraz dau-damay órbigeni kózi qaraqty kópshilikke әbden mәlim. Biz tómende «Kelin» filiminde kelin rólin somdaghan Gýlsharat Júbaevanyn, filimning rejisseri Ermek Túrsynovtyn, atalghan kinotuyndygha qatysty syny pikir bilidirip jýrgen mәjilis deputaty Bekbolat Tileuhannyng «Júldyzdar otbasy» jurnalyna bergen súhbattaryn jariyalap otyrmyz. Súhbattar toptamasynda «Kelinge» qatysty teatr rejisseri Bolat Atabaev ta qysqasha oy aitypty.

Filimge ata-anamnyng rúqsatymen týstim

- Gýlsharat, shyny kerek, ózinizben kezdesip, súhbat alugha qúshtar boldym. Kórdim. «Orysshalau shyghar?» degen kýdigim teriske shyqty. Tiliniz taza, mineziniz salmaqty, sýp-sýikimdi ekensiz... Biraq «Kelindegi» keypiniz esime týsip kete beredi...

- (Kýldi.) Bilem, meni jek kórip otyr­syz ba? «Kelindi» kórgen әrbir kórermende osynday oy qaluy da mýmkin. Qazaqta búryn-sondy múnday filim bolmaghan ghoy. Bәrine «kinәli» - ónerge ghashyqtyghym. Kishkentayymnan by biyledim, sportqa qatysyp, taekvandodan qara belbeu iyesi (birinshi dan) atandym, suretshi de bola jazdadym. «Milisiya bolam» deushi edim. Kinogha týsudi qatty armandadym. Armanyma jete alatynyma kýmәndandym, óitkeni, mynaday qiyanatshyl qoghamda jolymdy kes-kesteushilerding az emes ekenine talay ret kózim jetti. Mendegi bir «shans» «Kelin» boldy. Áuelde bas tartqym da keldi. Biraq uaqyttyng ótip bara jatqanyn oiladym. Alghashynda-aq «Keyipkerinning jalanashtanatyn jerleri bar» dedi rejisser. Adamgha anasynan artyq jan joq qoy, anammen aqyldastym. Ol kisi - menen ýlken tórt birdey úlynan airylyp qalghan adam. Birining qayghysyn úmyta bergende, biri... Sondyqtan ba eken, ýnemi meni jeteleumen jýrdi. Ónerding barlyq týrine alyp bardy. «Kelinge» keluime de anamnyng yqpaly mol boldy dep oilaymyn. Sonynda «Qyzym, ózing bil. Ákenning rúqsatyn al» dedi. Al әkem: «Qyzym, eger jýreging shyn óner dep soghyp túrsa, betinnen qaqpayyn. Ishing jalanashtanbasa bolghany da», - dedi. Erotikalyq kórinisterin aitpaghanda, «Kelin» óner kóshine qosyluyma baspaldaq boldy.

- Ónerding kógine basqa da joldarmen kóteriluge bolmas pa edi?

- Mýmkin... Biraq kesh bolar edi.

- «Kelinge» týsuge birden kelistiniz be?

- Men Gh.Mýsirepov atyndaghy balalar jәne jasóspirimder teatryna biyshi bolyp ornalasqan uaqytta kelinning róline kasting jýrip jatty. Qanshama aktrisalar bas tartypty. Maghan da úsynys týsti. Men kәsiby aktrisa emespin, biyshimin. Biraq rejisser aqyry meni tandapty. «Siz kelin róline bekitildiniz» dedi. Men: «Túra túrynyzdar. Jan-jaghymmen oilasayyn. Mening de tughan-tuysym bar, erteng olardyng ortasynda bas kóterip jýruim kerek», - dedim. Sóitip, jogharyda aitqanymday, ata-anama habarlas­tym. Olar da az oilanghan joq. Sol kisilerding rúqsatyn alghan song ghana kelistim.

- Filim sizdi baqtashygha úzatyp jatqan jerden bastalady. Sonda bastan-ayaq shomyldyryp, kiyindirip, dayyndaydy. Sonda sizding tyr jalanash túratyn jeriniz bar. Qazaqtyng qyzysyz ghoy, deneniniz shymyrlap, tittey de bolsa, qysyldynyz ba?

- Ne desem eken... Siz oilaghanday, júrt oilaghanday, men arsyz, namyssyz emespin. Múnyng bәrin óner tuyndysy dep qarasanyzdarshy! IYә, qarapayym júrt týgili, әlgi jerdegi meni juyndyryp jatqan aktrisa apaylarymyzdyng ózi betterin shymshyp, «úyat qoy mynausy» dep jatty. Men býkil júmysshylardy syrtqa shygharyp jiberip, týstim. Milliondaghan kórermenning kóretinin de bilem. Búl kóriniske týsuim ózime de onaygha soqqan joq. Ortasyna kelgende, «toqtatynyz, týspeymin!» degen de kezim boldy. Talay ret jyladym da. Biraq aqyry tәuekelge bel bughan son, ayaghyna deyin shydauym kerek dep sheshtim. Onyng ýstine, rejisserding psihologiyalyq túrghydan jasaghan dayyndyghy da әser etti. Ol kisi: «Jetistikke jetu ýshin mindetti týrde bir qúrbandyqtyng bolary anyq. Qazirden bas­tap әlsiz bolsan, erteng kino ayaqtalghan son, seni júrt kóshege shygharyp tastaydy, jezókshe kóredi. Sen onyng bәrine dayyn bol. Onyng ýstine, qarashy, qaqaghan ayazda qanshama adam osy filim ýshin enbek etip jýr, eng bolmasa solardy ayasanshy», - dedi. Sóitip, әri qaray jalghastyryp kettik...

- Bayaghy «Qyz Jibekten» keyin Asanәli aghanyng basynan ótken oqigha sekildi, kórgen jerde «tfә!» dep betinizge týkirgender joq pa әiteuir?

- Joq. Sóitip jatsa da, men oghan psiy­hologiyalyq túrghyda dayynmyn. Qazir kópshilik jerge ózim de barmaymyn. Óitkeni, kórermenning oiyn bilemin. «Kelindi» kórgen Kishi jýzding key jigitteri: «Osydan sol qyz kózimizge týsse, óz qolymyzben óltiremiz!» - depti de. Onyng bәrine týsinushilikpen qaraymyn.

«Sonda nemene, әrtis kelin bolmauy kerek pe?»

- Baqtashy mert bolghan son, eneniz sizdi qaynynyzben qosady. Onymen de, birinshi kýieuiniz - baqtashymen de tósektes bolatyn tústarynyz bar.

- (Kýlip aldy.) IYә, ol óz aldyna bir qyzyq. Qaynymnyng rólinde oinaytyn Núrjan - 16 jastaghy mektep oqushysy ghoy. Ssenariy bo­yynsha, solay týsuge tura keldi. Tósekte jatyp, kózi alaqanday bolyp, «ne isteymin endi?» dep qoyady. Ol da, men de qorqyp túrmyz. Onyng ýreyi tipti kinoda da kórinip túr. Tipti men shynymen bas salatynday, úyatty jerin alaqanymen jauyp alypty... Al baqtashy men anshynyng rólindegi Erjan men Quandyq aghalar - kәdimgi kәsiby akterler. Olargha múnday rólder janalyq ta emes, qiyndyq ta tughyzghan joq. Qayta meni onshalyqty ynghaysyz jaghdaygha qaldyrmay, barynsha qoldap otyrdy. Jalpy, meninshe, «Kelindegi» kelindi jezókshe kóruding keregi joq. Dәl sol taghdyr ol zamanda әrbir ýshinshi әielding basynan ótip jatty. Ol bәrin әdeyi jasap otyrghan joq. Ózine salsa, sýigen anshy jigitimen qosylyp, typ-tynysh ómir sýrer edi. Ózim kóp túsynda rólimdi asha almadym dep oilaymyn. Óitkeni, mende uayym basym bolyp ketti.

- Ónerding jolyna arynyzdy da, úyatynyzdy da qúrbandyqqa shaldynyz. Osyghan arzitynday aqsha tóledi me?

- Joq. Áu basta óner ýshin dep kirisken son, aqshasyna da asa mәn bergem joq.

- Kinodaghy jýktiliginiz shyn ómirge úlasyp, ayaghynyz auyr eken. Qashan túrmysqa shyqtynyz?

- Ótken jyly bas qostyq. Joldasym Jandos - Qyzylordanyng jigiti. Ózimnen tórt jas ýlken. Kәsipkerlikpen ainalysady.

- Qalay tanystynyzdar?

- Janarmay beketinde tanystyq, kinodaghyday (kýldi). Biyshi retinde toylargha baryp túratynmyn. Sonyng birinen kónilim qúlazyp shyqtym. Toy bolghan song biri mas, biri ishpey mas bop jýredi. Biri sening ónerindi týsinse, biri týsinbeydi, «jeniltek qyz» dep oilap, kóniline tiyetinderi qanshama? Sol kýni jerding bәri - lay-batpaq, shylqyghan su. «Qashangha deyin osylay jýre bermekpin? Jataqhana men teatrdyng ortasynda jýrgenime de eki jyl bolypty. Kýnde qaytalanyp jatqan tirshilik. Alla janymdy týsinetin, ózim arqa sýiey alatyn azamatqa jolyqtyrsa eken» dep, mashinamnyng ishinde jylap biraz otyrdym. Sosyn janarmay beketinen avtokóligime may qúiyp aldym. Qarasam, aldymda ýlken qap-qara «Djiyp» túr. Shyghayyn desem, shygha almaymyn. «Tәuekelge bel baylap, myna jerden ótsem, ótip kettim. Óte almay qalsam, basymdy jaratyn shyghar. Týri de sústy eken» dedim de, zorgha degende, shyghyp kettim. Biraz jýrgende baryp bayqadym, әlgi mashina artymnan quyp keledi eken. Ishi tolghan jigitter. «Toqta!» degen belgi berip qoyady. Qorqyp kettim. Aldymdaghy kópirden ótpek bolghanymda, mashinasyn aldyma kóldenendete qoydy. Artymyzda kólikter keptelip qaldy. «Ne boldy?» dedim әinekti ashyp. «Sizben tanysugha bola ma?» dep túr. «Tanysatyn jerdi tapqan ekensiz! Myna adamdardan úyat emes pe?» dedim. Sóitsem, «Siz qazaqsha sóileysiz be?» dep, tanqaldy. Sonymen, ne kerek, arttaghy mashinalardyng ii-qii, u-shuyn tyndap túryp, telefon nómirimdi jazyp aldy. Sodan kýnde habarlasatyn boldy. On kýnnen keyin otau qúratynymyz jóninde sóz baylastyq.

- Baydyng balasy bolyp túr ghoy?

- Joq. Qyzyq bolghanda, ol qyz-jigit bop ekeumiz kezdesken kýnning ertenine maghan habarlasyp: «Keshegi mening mashinam emes, dosymdiki», - dedi. Sóitsem, dosyna: «Men býgin Gýlsharatpen kezdesemin, kóligindi bere túr», - depti. «Mashinam joq desem, qaramay kete me?» dep oilaghan ghoy. Bәrin bilgen son, ekeumiz oghan әbden kýlip aldyq. Bes aidan song men ýiden úzatyldym, al 7 tamyzda Qyzylordada neke toyymyz boldy.

- Búl «Kelinge» deyingi әngime me, keyingi me?

- «Kelinnin» týsirilgenine eki jyl boldy ghoy. Keyingi, әriyne.

- Filimdegi eneniz - óte qatal, sústy. Myna shudan keyin shyn ómirdegi eneniz sizdi kelin retinde qalay qabyldady?

- «Kelinnin» túsaukeseri mausym aiynda boldy. Al toyymyz tamyzda ótti. Jandostyng әuleti - óte qazaqy, qarapayym jandar. Onyng ýstine, qyzylordalyqtar oramal tartu, sәlem salu sekildi salt-dәstýrdi qatang saqtaydy. Sondyqtan, jasyratyny joq, kelinderining artynan mynaday ýlken shu shyghuy olargha óte qiyn tiydi. Ony bayqatpaugha tyryssa da, sezdim... Alayda, bәri meni óte jaqsy qarsy aldy. Tipti óz sheshem - eneme qaraghanda qataldau adam. Áneugýni birneshe kýn auruhanagha jatyp shyqtym. Sonda enem Qúdaydyng qútty kýni habarlasty da, mamam halimdi tórt-bes kýnde bir súrady. Enemning sonday jaqsy jan ekenin jetkizip jatqanym ghoy sizge... Qayyn atam da - altyn kisi. Ákemdey erkeletip, «aq búlttan jasap alghan qyzym» dep otyrady. Tәuba!

- Olar sizding kónilinizge qaraghanymen, ózinizde ynghaysyzdyq boldy ma?

- Bolmady dey almaymyn. Nebir kýnder ótti ghoy. Alghashynda Jandostyng tughan-tuystary: «Basqa eshkim joqtay aktrisany alyp jatyr ma?» - degenge úqsaydy. Sonda qayyn atam: «Júmystaryng bolmasyn. Ártis kelse, qol shapalaqtap aldynan jýgirip shyghasyndar, sonda nemene, әrtis kelin bolmauy kerek pe?» - dep aiqaylapty. Ol kisi dombyra tartady, ónerge joghary týsinikpen qaraydy.

Endi múnday rólderge týspesim anyq

- Jandos «Kelinnen» keyin kinogha týsuge rúqsat bermey qoyghan joq pa?

- Joq. Ras, ol - mýlde basqa salanyng adamy. Solay bola túra, týsinistikpen qarady. Biz tanysqanda filim әli ekrangha shyqpaghan bolatyn. «Er adam emes pe, qyzghanysh, teris pikir tuuy mýmkin ghoy» dedim de, tanysqan kýnning ertenine-aq bar suretterimdi kórsetip: «Jandos, men aktrisamyn. Mynaday kinogha týstim. Onda mening ýsh әriptesim boldy. Olarmen bir tósekte jatatyn kórinisterim bar», - dep, «Kelin» jóninde әngimelep berdim. Ary qaray da ónerden qol ýzbeudi qalaytynymdy aityp, armandarymmen bólistim. Áriyne, ózim de bir elding kelini atanghan son, әlgindey rólderge týspesim anyq. Ol ról mening ómirimde bir ret kezdesti.

- Degenmen, Jandos kinony kórgen son, qaytti?

- Áriyne, filimning túsaukeserinde qatty qinaldyq. Tuystarynyn, dostarynyng arasynda pysh-pysh әngime boldy. Maghan da onay tiygen joq. Jandostyng maghan eshtene demegenimen, ishtey ózin-ózi jep jýrgenin sezdim. Sosyn: «Mening de, ózinning de jýikendi qúrtpa. Sen o basta-aq aktrisagha ýilenip jatqanyndy bildin. Sengen adamym - jalghyz sensin. Bir jastyqqa bas qoyghan adamymnan quanyshymdy, qayghymdy jasyryp jýrgim kelmeydi!» - dedim. Ol: «Jaraydy, bәri ornynda. Ne boldy sonsha?» - dedi. Sol kezde baryp «uh» dedim ghoy (kýldi). «Eger ónerimdi týsinip, janyma jalau bolsan, ómir boyy sening janyndamyn» degenmin alghashqy syrlasularymyzdyng birinde. Bas qosqanymyzgha biraz uaqyt boldy. Janymnyn, arymnyng tazalyghyna Jandostyng kózi әbden jetti dep oilaymyn. Qazir bәrine de týsinistikpen qaraydy.

- «Mynau «Kelinnen» ainalyp shyqpay qaldy-au» demessiz. Ádemi qyzgha kim qyzyqpaydy? Osy rólinizden keyin kóz qadaghan er-azamat kóp bolghan shyghar?

- Barlyghy ózine baylanysty ghoy. Óner - basqa, ómir - basqa. Áriyne, erik bersen, kim ne istemeydi? Rasynda da, men kimge bәrin týsindirip otyram? Eger der kezinde túrmys qúrmaghanymda, kim biledi, jan-jaqtan talar ma edi?

- «Súlulyq qyzdyng sory ghana» degen sóz ras pa eken?

- IYә. Ónerime baylanysty kópshilikting ortasynda jii jýremin. Sondayda, shyny kerek, aitpaytyn sózi joq bir adamdar kezdesedi. Onyng saghan ne maqsatpen sóilep túrghanyn bilesin, sezesin. Ne isteysin? Túra qalyp arpyldasyp úrsysasyng ba? Sonyng bәrine ebin tauyp, jay sózben úghyndyramyn degenshe de, jýikeng tozady. Qinalasyn. Talay ret: «Átten, aghalarym tiri bolghanda osy itterge kórseter edi-au!» - degenmin de. Qúdaygha shýkir, onyng bәri artta qaldy. Qazir arqa sýier azamatym bar.

- Kinodan keyin mazalaushylar kóp shyghar?

- Súramanyz. Basynda Jandos týsinbey qalatyn. Qazir telefondy ózine bere salamyn da, onay qútylamyn. Eng bastysy, men ózime senimdimin. Ári qaray joldasym jauap bergenin qalaymyn. Óitkeni, sonau qiyrdan qonyrau shalghan qaydaghy bir aqymaq ýshin otbasymnyng shyrqyn búzghym kelmeydi.

- Filimdegi kelinning siqyna qarap, sizge eshkim sýisine qoymasy anyq. Aytynyzshy, ómirdegi Gýlsharattyng bolmysy qanday?

- Óte әsershilmin. Birde bazargha barugha shyqsam, tap-taza kiyingen qazaqtyng ýlken aqsaqaly әrkimning betine jautan-jautang qarap túr eken. Áyteuir, bir nәrsege múqtaj bop túrghanyn jýregim sezdi. Dereu jýgirip kelip, anama «anau atany tez ýige ertip әkeleyikshi, kómekteseyikshi» dep ótindim. Qaytyp barsaq, әlgi kisi ketip qalypty. Ókinip, kýni boyy jylaghanmyn... Bylaysha minezim salmaqty. Kóp sóilemeymin. Bos otyrmaymyn, eng bolmaghanda is tigip otyramyn. Qarshadayymnan qara júmyspen óstim. Áke-shesheme auyrtpalyq týsirmeyin dep, 6-synyptan bastap enbekke aralastym. Sauda da jasadym, bireuding balasyn da baqtym, ýy kýtushi de boldym. Sonyng bәrining qazir paydasyn kórip jatyrmyn. Ómirding qay qyry bolsa da, beyimmin. Joqty da, bardy da basymnan ótkizgenmin. Qiyndyqtan qashpaymyn.

- Ómirbayanynyz turaly aityp berseniz...

- 1985 jyly 12 mausymda tughanmyn. Otbasynda jeti perzent boldyq: tórt úl, ýsh qyz. Ókinishke qaray, tórt úl da ómirden ótip ketti. Ýide ónerdi qalaghan - men ghanamyn. Eki sinlim de oqyp jatyr. Ákem - tarih pәnining múghalimi, anam - agronom.

- Otbasynyzdaghy tәrbie qalay boldy?

- Ata-anamyz bilimimizge qatty mәn berdi. Anamnyng tәrbiyesi kýnde kәdege jarap jatyr. Qonaq kýtu, is tigu, as dayyndau siyaqty qyz balagha layyqty tirlikting bәrin, jogharyday aittym ghoy, titteyimnen jasadym. Qazir de ýide tapsyrys alyp, kiyim tigemin. Osynyng bәri qyz bala ýshin artyq emes eken.

Ermek TÚRSYNOV, «Kelin» filimining rejisseri:

Kimge senemin: Bekbolatqa ma, «Oskargha» ma?

Biz osy nege shyndyqtan qorqamyz?

- «Kelinnin» taghdyry qyzyq bolyp túr ghoy, agha. Bireuler «әdepke jat qylyqtar surettelgen masqara filim» dese, kinotanushylar, kerisinshe, mayyn tamyzyp maqtap jatyr. Jalpy, aitynyzshy, filimdi týsirerde neni oiladynyz, maqsat qanday boldy?

- Kino bireuge únaydy, bireuge únamaydy. Óitkeni, ony әr adam ózinshe týsinedi. Men ýshin pikirtalastyng qay dengeyde ótip jatqany manyzdy, qalghany qyzyq emes. «Kelinnin» týsirilimi tórt jylgha sozyldy. Oghan deyin negizgi iydeya san ret ózgeriske úshyrady. Sonynda tuyndy osylay shyqty. «Mamluk» atty kitabym alty jyl jazyldy. Ony jazu ýshin Mysyrda boldym, Siriyada bir jylday túrdym. Yaghni, әr shygharmanyng óz taghdyry bolady. Ár júmysymdy bir sózben týiindeytin adammyn. Mәselen, «Mamluktin» qúndylyghy - Beybarys súltannyng taghdyry.

- «Kelinnin» she?

- «Kelinnin» qúndylyghy - tirshilikting de, tabighattyng da, úrpaqtyng da bastauy, qaynar kózi әiel ekenin kórsetui.

- Maqsatynyz qanshalyqty oryndaldy?

- Ony anyq aita almaymyn. Men kýn sayyn kino týsire beretin Timur Bekmәmbetov emespin. Olardyng filimderine qarap otyrsan, týk te joq. Kóp bolsa, bir jarym saghatqa miyndy óshirip tastar, odan keyin ne kórgenindi úmytyp qalasyn. Este saqtalmaydy. Tym jenil.

- Sizdikining «auyrlyghy» qay jerinde bolyp túr?

- Ony әr kórermen ózi tauyp alar. Mening ústanymym - kinomdy kórip otyrghan adamdy oilantu, ótip bara jatqan adamdy toqtatu. Tipti syngha úshyrasa da meyli. Jalpy, este qalarlyqtay dýnie jasau.

- «Búl filimnen qazaqylyq izdeu qajet emes» deushiler kóp. Ángimening basyn ashyp alayyqshy: «Kelinnin» qazaqqa qatysy bar ma, joq pa?

- Qatysy bar. Biraq tek qazaqqa ghana emes, býkil týrki әlemine qatysty. Filim 14 memlekette kórsetildi. Qanshama festivaliderge qatysty. Jýldelerge iligip jatyr. Mәsele onda emes. Mening bayqaghanym, amerikalyq kórermen bolsyn, Kanada, Soltýstik Koreya bolsyn, «búl bizding tarihymyzdan alynghan siyaqty» dep, filimnen óz taghdyryn kórude. Sondyqtan «Kelin» - tek qazaqqa ghana qatysty emes, býkil adamzattyq dýniyetanym boyynsha týsirilgen nәrse. Múny týsinu qiyn emes shyghar?

- Elding bәri Túrsynov nemese oqymysty emes qoy. Onyng ýstine, kez kelgen tuyndynyng aitar oiy, berer taghlymy boluy kerek. Al búl filimning gumanizmi qay jerinde dey alasyz?

- Áyel tek qazaqta ghana bolmaydy, býkil halyqtyng anasy, qyzy, kelini bar. Barlyq tirshilik әielge kelip tireledi. «Kelin» dep ataghan sebebim de osy. Jalpy, filimde basty keyipker - kelin emes, ene. Ene de - kezinde osy ýige kelin bolyp týsken adam. Sonynda qolyndaghy asa tayaghyn kelinine ústatady. Búl - enening boyyndaghy bar qasiyetin, analyq mindetin tolyq atqaryp bitip, kelinine osy shanyraqtyng tizginin estafeta retinde tapsyruy. Búl - «úrpaq jalghasa beredi», «әiel aman bolsa, eshqashan ólmeymiz» degen sóz. Osyny týsinu ýshin de arnayy joghary bilim kerek pe? Ókinishke qaray, kino turaly jazatyndarda eshqanday tereng oy joq. Birining auzyna biri týkirip qoyghanday, «sózden júrday, ýnsiz filim, qazaqylyqtan týk te joq!» dep shyghady.

- Filimdegi ynghaysyz kórinister bolmaghanda, mýmkin...

- (Myrs etti.) Biz osy nege shyndyqtan qorqamyz? Kerek bolsa, basynda titrda «pәlen ghasyr, pәlen jer» degen jazu túr ghoy. Tipti búl jaghday ekinshi ghasyrda emes, odan ne aryda, ne beride boluy da mýmkin emes pe? Býgingi kýnge baylanysty demeymin, biraq qazirding ózinde auyldyq jerlerde jas qyzdardy eshkim alyp qashpay jýr deysiz be? Nemene, bizding qyzdarymyzdyng bәrining ómiri keremet pe? Qanshama әielding taghdyry tas-talqan bolyp jatyr. Filimdegi oqigha qay ghasyrda, qay dәuirde bolsa da, eng negizgi oy saqtalghan: ol - әielding jasampazdyghy. Ne istesek te, әielge únau ýshin jasaytynymyz ras qoy. Sodan beri tek ómir sýru salty ghana ózgeriske úshyraghan shyghar, qalghanynyng bәri sol qalpynda.

JALGhASY...