Kәsipkerlikti ekonomikamyzdyng basty tiregine ainaldyru isi-elimiz egemendik uysqa týsisimen qolgha alghan basty sharuanyng biri. Sonyng negizinde elding әleuetin arttyruda atangha jýk bolarlyq is tyndyryp otyrghan kәsipkerler júmyssyzdyq mәselening sheshiluine de ózindik ýlesin qosyp otyr. Naryqqa beyimdelip, halyqtyng súranysyn qanaghattandyryp keletin olar sóitip memleketting ekonomikalyq túrghydan alghanda senimdi әriptesine ainalghany anyq. Degenmen, kәsibinen nәsibin aiyruly kәsipkerlerding «basynan qiqu» ketirmey otyrghan jaylar da az emes.

Dәlirek aitar bolsaq, olardyng qúqyn qorghau jaghyna kelgende, tekseris jýrgizetin qúzyrly organdarmen «kókelep kórisetin» kýii bar.

Kәsipkerlik kókjiyegining kenenine, yaghni, olardyng qúqynyng qorghaluyna sep bolar degen maqsatta qúrylghan assosiyanyng orta jolda qaluynyng keri әseri kәdimgidey sezilip otyr.

Bir jaghynan búghan kәsipkerlerding ózderining yqylasty bolmay, ortaq iske úiymdasa almauynyng da salqyny tiyip túrghanyn jasyrugha bolmaydy. Jaghday búlay órshi berse, audan ekonomikasynyng budjet býiirin býtindep túrghan «milliondarmen» qosh aitysuyna tura keledi.

Audan әkimdegi kәsipkerlermen bolghan jýzdesude sol sebepti assosiasiyany ayaghynan tik túrghyzu mәselesi talqylandy.

Kәsipkerlikti ekonomikamyzdyng basty tiregine ainaldyru isi-elimiz egemendik uysqa týsisimen qolgha alghan basty sharuanyng biri. Sonyng negizinde elding әleuetin arttyruda atangha jýk bolarlyq is tyndyryp otyrghan kәsipkerler júmyssyzdyq mәselening sheshiluine de ózindik ýlesin qosyp otyr. Naryqqa beyimdelip, halyqtyng súranysyn qanaghattandyryp keletin olar sóitip memleketting ekonomikalyq túrghydan alghanda senimdi әriptesine ainalghany anyq. Degenmen, kәsibinen nәsibin aiyruly kәsipkerlerding «basynan qiqu» ketirmey otyrghan jaylar da az emes.

Dәlirek aitar bolsaq, olardyng qúqyn qorghau jaghyna kelgende, tekseris jýrgizetin qúzyrly organdarmen «kókelep kórisetin» kýii bar.

Kәsipkerlik kókjiyegining kenenine, yaghni, olardyng qúqynyng qorghaluyna sep bolar degen maqsatta qúrylghan assosiyanyng orta jolda qaluynyng keri әseri kәdimgidey sezilip otyr.

Bir jaghynan búghan kәsipkerlerding ózderining yqylasty bolmay, ortaq iske úiymdasa almauynyng da salqyny tiyip túrghanyn jasyrugha bolmaydy. Jaghday búlay órshi berse, audan ekonomikasynyng budjet býiirin býtindep túrghan «milliondarmen» qosh aitysuyna tura keledi.

Audan әkimdegi kәsipkerlermen bolghan jýzdesude sol sebepti assosiasiyany ayaghynan tik túrghyzu mәselesi talqylandy.

Audan әkimining orynbasary B.Sabyrovtyng sabyrgha shaqyra otyryp jýrgizgen dóngelek ýstel basyndaghy didarlasugha audandyq kәsipkerler assosiasiyasynyng tóraghasy, Maqat kenti әkimi, tekserushi organ basshylary qatysty.

Úyattan betti órttep túrghan mәselening kýn tәrtibinde qaraluyna sonau kýngi kәsipkerlerding arasyndaghy «qyryq kisi bir jaq, qynyr kisi bir jaq» degendey kiykiljinning sebep bolghanyn jasyrudyng qajeti joq. «Kilt ústaghannyng qúday ekenin» anyq bayqatqan «Barys» bazary iyesi men bazarda ornalasqan dýken iyelerining arasyndaghy daudyng әli kýnge tolyqqandy sheshilmeui osyghan әkep tiredi. Onyng ýstine kýni keshelergi ekologiyalyq talaptardyng saqtaluyna teksergen qúzyrly organnyng reydinen keyin zar iylep qalghan kәsipkerler úiqydan endi oyanghanday. Mandaygha tayaq tiygesin assosiasiyanyng manyzyn úghynghandyqtyng syry sezilgen dóngelek ýstelding qyzu ótkenin birden aita keteyik.

Keleli mәselening kóterilip otyrylghanyn qaperlegen jiyndy úiymdastyrushy audandyq ekonomika jәne budjettik josparlau bólimining mengerushisi E.Janaysov jyldar jyljyghan sayyn kәsipkerler qatarynyng kóbeyip kele jatqanyn, qazirgi tanda kәsipten nәsip aiyrghandar qatarynyng audan boyynsha myngha juyqtaghanyn qaperledi. Olardan audan budjetine 260 mln.tenge tabys týskenin mәlimdedi ol «kómeyge qadalghan sýiektey» kýn tәrtibindegi mәseleni tanystyrysymen.

Kezekti sóz audandyq kәsipkerler assosiasiyasynyng tóraghasy B.Amanghaliyevqa berildi.

B.Amanghaliyev: -Assosiasiya degen aty bolmasa, shynyn aitu kerek ol júmys jasamay túr. Tipti, úiymymyzdyng túraqty mekeni de joq.

Birneshe mәrte kәsipkerlerding basyn qosugha talpynghanymyzben, onymyzdan týk shyqpady. Óitkeni, bәri uaqytynyng joqtyghyn algha tartqany bylay túrsyn, «ol bizge ne beredi?» degen keyiptegi әngime osy kýnge deyin aitylyp keledi. Endi basqa is týskende qorghansyz balapanday «shyrylday» bastadyq...Bәrinen búryn assosiasiyanyng bekitip aluymyz kerek.

E.Janaysov: -Bәkeng dúrys aitady. Bizge qaraghanda kórshiles qúlsarylyqtar búl baghytta jaqsy júmys jasap jatyr. Ondaghy assosiasiyada arnayy shtattaghy zanger kәsipkerler qúqyn qorghap, solardyng atynan sóilep, solardyng atynan qúzyrly organdarmen baylanys jasau arqyly mәselelerdi sheship, sharuany dóngelentip otyr. Bizdegi assosiasiyada dәl osy әdis jetispey túr. Yaghni, sizder de assosiasiya qúramyna birigip, zanger ústaghandarynyz jón. Áriyne, ol ýshin tútas budjet qajet bolady. Ony ózderiniz jarna arqyly sheshe alasyzdar.

B.Sabyrov: -Kәsipkerlik memleketimiz kóp kónil bólip otyrghan sala ekenin bәriniz bilesizder. Sondyqtan, әkimshilik jaghynan qoldaugha biz qashan da әzirmiz. Túraqty oryn tauyp beruge júmystanamyz. Biraq, zangerding júmys jasauyna tehnikalyq bazanyng qajet bolary anyq. múny da ózderiniz oilastyrynydar. «Kelisip pishken ton kelte bolmas» degen bar ghoy...

J.Saghiyev: -Mәsele bәrimizge ortaq. Assosiasiyanyng júmysynyng algha jýruine aldymen kәsipkerler-ózderiniz mýddeli bolugha, bastamashylyq tanytugha tiyistisizder. Bizde birneshe ret sizderding bastarynyzdy qosugha úmtyldyq. Ókinishke oray, bastarynyz birikpey, at tóbelindey ghanalarynyz jinaldy. Eger de janaghy aitylghanynday zanger júmys istese bizge de júmys isteu onaygha soghar edi. Zandaghy ózgeristerdi, erejelerdi soghan týsindirsek, ol sizderge aityp, sizderding attarynyzdan ókilettik eter edi. Súraq-jauap almasu da әlde qayda jenilder edi.

Oghan qosa elektrondyq poshta jasaqtap alsanyzdar da biz soghan týsindirmelerdi jiberip otyrghan bolar edik. Búl eki jaqqa da tiyimdi әdis.

Mamandar osylay sóz saptady. Búghan bas iyzesken kәsipkerler assosiasiyanyng jana qúramyn bekituge qúlshynys tanytty. Sóitip, 7 adamnan túratyn assosiasiyanyng úiymdastyrushy mýsheleri saylandy.

Búdan song әngime songhy ailardan beri kәsipkerlerding týngi úiqysy men kýndizgi mazasyn alyp bolghan mәselege oiysty. Ol «Daudyng basy Dayrabaydyng kók siyry» demekshi, «Barys» bazary men sonda ornalasqan dýken iyelerining arasyndaghy sheshimi tabylmay-aq qoyghan jaygha qatysty.

Mazasy ketkender atynan sóz alghan kәsipkerding biri bazar qojayynyng taghy da «qoqan loqy» kórsete bastaghanyn algha tartty. Shulasyp ketken kәsipkelerding sózinen mәlim bolghanynday, bazar iyesi -S.Amaniyazov nauryzdan bastap jetekke jýrmegen jiyrma kәsipkerding dýkenindegi jaryqty qiyp tastamaq. Oghan sebep, sol bir jyldarda jasaqtalghan kelisim-shartta kórsetilgenindey (S.Amaniyazov  osylay týsindirdi) dýkender avtomatty týrde bazar qojayynynyng qol astyna ótui tiyis. Búghan kәsipkerler kelispeydi. Óitkeni, jer S.Amaniyazovtiki bolghanymen dýkenderdi kәsipkerler ózderi tyrnaqtap jighan manday aqysyna salyp alghan. Kezinde S.Amaniyazovtyng kelisimimen salynghan dýkenderdi tegin bere salugha sanaly adam kelise qoymasy anyq. Olar «satyp alsyn» dese, bazar iyesi «satyp almaymyn» dep tiresedi. Ókinishke oray, «ógizdide óltirmey, arbany da syndyrmay» mәseleni sheship beru әzirge mýmkin bolmay otyr. Búghan deyin bir tolqytyp baryp kelgen kelisimning «keregesi sógiletin» týri bar. Yzadan bulyqqany sonsha, tipti, jylarman bolghan kәsipkerler bazar iyesinen jiyn barysynda «keshirim» de súrady.

Búl arada kezinde әkimshilik tarapynan keshirilmes kemshilikting ketkeni anyq. Jyljymaytyn mýlikti tirkeu ortalyghynyng bastyghy E.Kóshkenov osyny aityp, jeri joq mýlikti sol kezdegi basshylyqtyng qalay tirkep jibergenine tandayyn qaqty. Ol múny eki taraptyng satyp-satyp alu jolymen ghana mәmilege keluge bolatynyn algha tartty. Biraq, jogharyda aityp ótkenimizdey, oghan eki jaq ta kelispey otyr.

«Qargha qarghanyng kózin shúqymaydynyn» dәureni ótkeni emey nemene búl? Isting aq-qarasyn endi tek sotqa jýginumen aiyrugha bolady. Biraq, ol ýshin endi 1 jyl uaqyt kerek. Sebebi, eki tarap jyl ayaghyna deyin jerdi jalgha alu aqysyn jónindegi kelisim-shartqa qol qoyysqan. «Adamgha bәri jetedi, tek jetpeytini-uaqyt» degenning naq ózi.

«Bәrin ait ta, birin ait» demekshi, kәsipkerler kommunaldyq tólemderdi de óz qaltalarynan tólep otyrghandaryn aitty.

«Jyghylghangha júdyryq júmsap» «Maqat sәulet» mekemesi taghy otyr. Tazalyqqa jauap beretin mekeme әr dýkenge konteyner ornatu jóninde talap qoyghan. Múnday talapty bazar iyesi de kóterip, oghan qosa jaryq, gaz mekemelermen jeke-jeke kelisimge otyrsyn degen uәj aitty. Al, mamandardyng týsindiruinshe, jeri joq boluy sebepti kәsipkerlerge múnday talap qoy zangha qayshy.

Kәsipkerlerding jiynda sanitarlyq epiydemiyalogiyalyq qadaghalau basqarmasyn, ekologiya inspeksiyasyna, migrasiyagha qatysty ishki ister organyna qoyar saualdary az bolmady.

Kórip otyrsyzdar, bizdegi jaghday kәsipkerlerding jolyn kes-kestegen kedergilerge toly. Áriyne, ekining biri zanger emes. Biraq, kәsippen ainalysyp otyrghasyn zang talabyn attap ótuge taghy bolmaydy. Yaghni, assosiasiya isin tezirek jandandyru kýn tәrtibinde kýiip túrghan qajettilik.

A.BAYJGITOV,

Atyrau oblysy, Maqat audany