ELDI BIYLEGEN ELDI TYNDAY BILE ME?
Almatyda biylikting shekteuimen bir jarym jyl efir men sahnadan joghalyp ketken aitys ótti.
Endigi aitystyng molasyna «shyraqshy bolugha shaq qalghan» Jýrsin Ermannyng úiymdastyruymen eki kýnge sozylghan jyr dodasyna aqtanger aqyndardyng ishinen jiyrmasy qatysty. Ishinde kópshilikke tanymal Balghymbek Imashev, Aytaqyn Búlghaqov, Aqmaral Leubaeva, Aynúr Túrsynbaeva, Aybek Qaliyev, Rinat Zaitov, Sara Toqtamysova óner kórsetken ata óner óz óresinen kórindi. Aytysty saghynghan halyqtyng yqylasynda shek bolmady.
Aytystyng betasharynda biraz sóz alghan Jýrsin aghamyz «Aytyspen qoshtasu» degen ólenin oqydy. Ólennen qarapayym halyq biraz syrgha qanyqty. Aytysqa demeushi bop júrtqa tanylghandardyng myrzalyghy býginde ónerge bóget qoyyp jýrgenderding әreketi, «aytysymdy óltire kórme» dep, Allagha jalynghany kórinip túrdy.
Aytystyng túraqty demeushisi - mesenat Amangeldi Ermegiyaev ta biraz sóiledi. Sóilegendi únatatyn aghamyz qyzdy-qyzdymen kóp shyndyqty jayyp saldy. Tili shorqaq ýkimet basshysy men onyng qyzmetkerlerin tegis synady. Aghamyzdyng aghytylghan synyna qaraghanda, bir kezderi ózi de órisinde jýrgen biylikpen bet jyrtysyp qalghan ba degen oigha qaldyq. Ayaqasty aitys jasap, aqyndar tiline erik bergenderine qaraghanda, osynday bir gәpting bary anyq. Aytystyng «Til kespek joq»dep aighaylap túrghan taqyryby quat berdi me, aqyndar da qarap qalmady.
Almatyda biylikting shekteuimen bir jarym jyl efir men sahnadan joghalyp ketken aitys ótti.
Endigi aitystyng molasyna «shyraqshy bolugha shaq qalghan» Jýrsin Ermannyng úiymdastyruymen eki kýnge sozylghan jyr dodasyna aqtanger aqyndardyng ishinen jiyrmasy qatysty. Ishinde kópshilikke tanymal Balghymbek Imashev, Aytaqyn Búlghaqov, Aqmaral Leubaeva, Aynúr Túrsynbaeva, Aybek Qaliyev, Rinat Zaitov, Sara Toqtamysova óner kórsetken ata óner óz óresinen kórindi. Aytysty saghynghan halyqtyng yqylasynda shek bolmady.
Aytystyng betasharynda biraz sóz alghan Jýrsin aghamyz «Aytyspen qoshtasu» degen ólenin oqydy. Ólennen qarapayym halyq biraz syrgha qanyqty. Aytysqa demeushi bop júrtqa tanylghandardyng myrzalyghy býginde ónerge bóget qoyyp jýrgenderding әreketi, «aytysymdy óltire kórme» dep, Allagha jalynghany kórinip túrdy.
Aytystyng túraqty demeushisi - mesenat Amangeldi Ermegiyaev ta biraz sóiledi. Sóilegendi únatatyn aghamyz qyzdy-qyzdymen kóp shyndyqty jayyp saldy. Tili shorqaq ýkimet basshysy men onyng qyzmetkerlerin tegis synady. Aghamyzdyng aghytylghan synyna qaraghanda, bir kezderi ózi de órisinde jýrgen biylikpen bet jyrtysyp qalghan ba degen oigha qaldyq. Ayaqasty aitys jasap, aqyndar tiline erik bergenderine qaraghanda, osynday bir gәpting bary anyq. Aytystyng «Til kespek joq»dep aighaylap túrghan taqyryby quat berdi me, aqyndar da qarap qalmady.
Aqyndardyng alghashqy júby bolyp Aynúr Túrsynbaeva men qyzylordalyq Núrmat Mansúrov shyqty. Á degennen Aynúrdy yqtyryp almaq bolghan Núrmat: «Aytys toqtap, aqsha qaydan tabamyn dep, «Eki júldyz»jobasyna shyghypsyn», - dep bir shymshysa, «Elding múnyn aita ma desem, merekede Elbasymen kezdesip, «shay iship terlegenge» mәz bolyp jýr ekensin», - dep, túzaq tastady. Alayda múnday túzaqtyng talayyn kórgen әkki Aynúr: «Etektini múng ait dep daugha jibergendi qay atannan kórip edin, «Eki júldyzgha» aityskerlerding de júldyz ekenin dәleldeuge shyqtym», - dep, sóz tauyp ketti.
Ekinshi júp bolyp Kýmisay men Qazaq radiosynyng qyzmetkeri Baqyt Jaghypar sóz sayystyrdy. Baqyttyng baby basym ekeni birden bayqaldy. Jyry tórt taghandap tógilip týsti. Jalpy, búl aitysta ólendi sheber úiqastyryp, sóz tabuda Baqytpen eshkimning talaspaytyny anyq sezildi. Keybir aqyndar «senemin, kelemin», «men edim, jebe edim» degen jattandy úiqastargha úrynyp, shang qauyp jatqanda, Baqyttyng «Kýmisay әpkem, ydys ayaqpen» degen úiqastary jazba aqyndargha bergisiz boldy. Qazylar da bayqasa kerek, kelesi ainalymgha Baqytty ótkizdi.
Ýshinshi bolyp, shapyrashty kelini Sara Toqtamysova men Astananyng atynan Serikzat Dýisenghazin aitysty. Aytys tartysty, qyzyqty ótti. Biylikti synap aitqan Serikzatqa: «Atamdy qaralama, ol kisining kóz-qúlaghyn jaghympazdar jauyp jýr», - degen Saranyng jauaby túshymdy bolghanymen, aqynnyng uәji adasqan atasynyng qay qylyghyna jamau bolmaq. Degenmen qazylar kelesi ainalymgha ekeuin de jiberdi.
Tórtinshi júp atyraulyq Saghadat pen baqanastyq (Almaty oblysy) Ashat Iztileuovke búiyrdy. Batystyng aqyny shyn shapty, baqanastyq jorghalady. Ashattyng ayaqasty dayyndyqsyz shyqqanyn shymshyma әzilmen shektelgeninen týsindik. Anyghynda, aqyngha aitystan bir kýn búryn ghana habar týsse kerek. Al Saghadaty saryny men daryny algha sýiredi.
Besinshi júp әke men bala aitysy - Aytaqyn men Jandarbekting shayqasyna kórermen qaryq boldy. Ákesi - kommunistin, balasy - Núrdyng atymen astarly әjuamen sóz sayysqan Búlghaqovtar búryn-sondy bolmaghan aitystyng týrin tamashalatty. Joghary jetpis úpaydy ekeuine birdey bermese, qazylar kórermender qaharyna úshyrap qaluy әbden mýmkin edi.
Altynshy júpta onynshy synyp oqushylary - respublikalyq «Jyr alyby - Jambyl» atty oqushylar aitysynyng eki jyldaghy jenimpazdary qyzylordalyq Meyirbek pen Serikbol shabystarynyng ekpindi ekenin, az jylda aldynghy topqa jeterin dәleldep baqty. Búl jastardy jebeude Jýrsinning taghy bir útymdy jýrisi boldy.
Jetinshi júpta Farhat Maratúly men astanalyq Erkebúlan Qaynazarovtyng aitysy salystyrmaly týrde tómen nәtiyje kórsetti. Erkebúlan ekpindegenmen, Farhattyng shabysy ýdemedi.
Segizinshi júpta batystyq Bauyrjan men Erjenisting tizgin qaqqandary aitys emes, arnaugha ainaldy. Ashy shyndyqty barlyq aqyn aitty, qoghamnyng kemshiligi, solaqay sayasat, halyqtyng әl-auqaty, tasqyn selge túnshyghyp jatqan auyldardyng jaghdayy nazardan tys qalmady. Biraq aitys sóz barymtasy emes pe, qarsylaspen qaghysyp, oimen jarysyp otyru shart qoy. Bauyrjan aitaryn aitty da, qarsylasyn qoymay túrghyzyp әketti.
Segizinshi júp Aqmaral Leubaeva men Rinat Zaitovtyng aitysy dәmdi, mәndi boldy. Syr aldyrmas Aqmaral Rinattyng qaqpandaryn qaptyrmay, ay dalagha shaptyrmay, alyp shyqty. Rinattyn: «Búryn aitysta efir degen giynekolog abort jasap tastaushy edi sózimizge, al qazirgi biylik «spiyrali» salyp qoydy ózimizge» degen teneui kópshilikti kýlkige kómdi. Tosynnan tauyp sóileytin qyrshanqylyq Rinatqa jarasady.
Onynshy júp - Balghymbek pen Aybek, syralghy dos, әriptes aqyndar emes pe, ekeuining jyr shumaqtary salmaqtyraq boldy. Ásirese aqyndar ózara әzildep, «Asan qayghygha» teneytin, qashanda halyqtyng mәselelerin nóserlep tógetin Aybekting ishi tolyp qalypty. Osyny biletin Balghymbektin: «Qazaqtyng jaghdayy jaqsarghan kýni Aybekting aitysy nasharlaydy», - deui sodan.
Sonymen, birinshi kýn osylay ayaqtaldy. Halyqtyng arqasy ústap, delebesi qozghany anyq. Ótirikten sharshap, shyndyqty ansap jýrgen aghayyngha búl da bolsa bir serpin әkelgendey. Qariyalar qauqyldasyp, aghalarymyz anqyldasyp, jastarymyz jigerlenip, Studentter sarayynan shyghyp jatty.
Halyq qatty tolqitynday ne aityldy deytin bolarsyz. Ásheyinde kózge kórinbeytin, tisi joq shalday as batpaytyn, isi joq birinshi partiya, onyng kósemderining kórsoqyrlyghy ashyq aityldy. Bireuler jala jabu, ashyq oppozisiya deytin shyghar. Biraq aqynnyng aitqany bireuding sózi emes, býkil elding sózi ghoy. Eldi biylegenderding eldi tynday da bilgeni dúrys qoy.
Aytystyng ekinshi kýni Nauryz merekesin halyq qalay toylap jatyr eken dep, alangha bardyq. Úyat-ay, adam degen tolyp jýr, solardy merekemen qúttyqtap, mereyin kóteretin eshkim joq. Sahnany jinap tastaghan, kýmbirletip kýy oinatyp qoysa da bolady ghoy. Jyl basyn qalalyq aghayyndar eki at, bir týieni ainala minip-týsip qarsy alyp jýr. Bir kýn búryn tigilgen kiyiz ýidin, oiyn-sauyqtyng biri joq. Alangha topyrlap polisiya tolyp alghan, bireu búzyqtyq jasap jatqanday. Ákimdik ay qarap otyr ma dedik te, Studentter sarayyna asyqtyq. Aytys bolmasa, Nauryz merekesining mereyin sezbey qalatyn edik.
Ekinshi ainalymgha bes júp - on aqyn iriktelipti. Alghashqy bolyp Aqmaral men Serikzat shyqty. Sóz bastau qiyn ghoy, aqyndar keshegidey emes, tosyrqap qalypty. Sәti kelmegen sóz sayysy boldy. Ekinshi shyqqan Saghadat pen Baqyttyng da aitqandary - keshegi oidy qaytalau, dayyn sózding azdyghy kórindi.
Ýshinshi júpta Rinat pen Jandarbekting aitysy tatymdy, halyqtyng kónilinen shyqty. Ákesinen seskenbegen Jandarbek Rinatqa da berispedi. Alayda sózi men oiy biylikti nayzaday týiregen Rinat eki-ýsh úpay basym týsti. Kelesi júp Balghymbek pen Aytaqynnyng aitysy da aituly, este qalarlyqtay tartymdy ótti.
Besinshi júpta Sara men Aybekting bәsekesi qyzdy. Aybek aqyn Saranyng keybir kórermen kórmegen kemshilikterin tauyp aitty. Shapyrashty kýieuindi kórset dep, Saranyng tandap tiygen joldasyn sahnagha shaqyrtyp, bata berdi. Qashanda súlu sózben saray salatyn Sara búl joly da ebin tapty.
Qazylardyng sheshimimen ýshinshi ainalym jasalyp, Sara men Rinat, Aybek pen Jandarbek shyqty. Shamasy, әkesi men әkesining shәkirti Jandarbekting aitysqanyn qalasa kerek. Jandarbek jarady, tay bolsa da, túlparmen qatar shapty. Aybek te ony týsinip, aldyn alyp, shetke qaqpady.
Al Rinat pen Saranyng aitysy betjyrtys, birin-biri kemsitip, ishki júldyzdarynyng qarsy ekendigin kórsetip aldy. Jaqsy-aq kósilip otyrghan Rinat ayaqasty basylyp qaldy. Mәdeniyetten sekirip, ózi aitqanday, sekendep ketken Saranyng «auyzyndy úrayyn» degen sózi auyr tiydi-au deymin. Qalay da halyqqa «úrys» aitys emes, dúrys aitys kerek qoy. Aqyndardyng múnday pendeshiligin sahnada jariya etpegeni abzal. Ýidegi әngimeni saraygha әkeluding qajeti qansha?!
Aytystyng bas jýldesi - bir million tenge Aybekke, tórt jýz myndyq birinshi oryn Saragha, eki jýz mynnan eki ekinshi oryn Rinat pen Jandarbekke berildi, qalghan aqyndargha elu mynnan taratyldy.
Aytysta jýzdeseyik, endi... eger bolyp jatsa...
Rinat AQYLBEK
«Obshestvennaya pozisiya»
(proekt «DAT» № 12 (49) ot 24 marta 2010 g.