(piesa)

(«Abay joly» roman-epopeyasynyng jelisi boyynsha)

Qatysushylar:

Dәrmen - jetim ósken jigit.

Mәken - Dayyrdyng ghashyghy.

Abay - halyq janashyry, Dәrmenning ústazy.

Ábish - Abaydyng balasy.

Maghash - Ábishting júbayy.

Kәkitay - Abaydyng inisi Ysqaqtyng balasy.

Álmaghambet - Dәrmenning joldastarynyng biri.

Baymaghambet - Abaydyng atqosshysy.

Dayyr - Mәkenning әmengeri.

Orazbay - alpauytty bay, Abaydyng dúshpany.

Qorabay - Dayyrdyng qolshoqpary.

Seyseke - Esentaydyng tanysy, bay.

Esentay - Orazbaydyng jaqtasy, bay.

Shúbar - Abaydyng bauyry.

ngnusbek halfe - meshit dinbasysy.

Shәribjan halfe - meshit dinbasysy.

Makoveskiy - úlyq.

Ábdi - Dәrmenning joldastarynyng biri.

Áben - Zaton túrghyny.

Aysha - Ábenning әieli.

Seyil - Abaydyng tanysy, qayyqshy.

Týsip - qayyqshy jigit.

Sot bastyghy, tilmash, ofiyser, predsedateli, qayyqshy jigitter, biyshi arular.

1-shymyldyq

1-perde

(piesa)

(«Abay joly» roman-epopeyasynyng jelisi boyynsha)

Qatysushylar:

Dәrmen - jetim ósken jigit.

Mәken - Dayyrdyng ghashyghy.

Abay - halyq janashyry, Dәrmenning ústazy.

Ábish - Abaydyng balasy.

Maghash - Ábishting júbayy.

Kәkitay - Abaydyng inisi Ysqaqtyng balasy.

Álmaghambet - Dәrmenning joldastarynyng biri.

Baymaghambet - Abaydyng atqosshysy.

Dayyr - Mәkenning әmengeri.

Orazbay - alpauytty bay, Abaydyng dúshpany.

Qorabay - Dayyrdyng qolshoqpary.

Seyseke - Esentaydyng tanysy, bay.

Esentay - Orazbaydyng jaqtasy, bay.

Shúbar - Abaydyng bauyry.

ngnusbek halfe - meshit dinbasysy.

Shәribjan halfe - meshit dinbasysy.

Makoveskiy - úlyq.

Ábdi - Dәrmenning joldastarynyng biri.

Áben - Zaton túrghyny.

Aysha - Ábenning әieli.

Seyil - Abaydyng tanysy, qayyqshy.

Týsip - qayyqshy jigit.

Sot bastyghy, tilmash, ofiyser, predsedateli, qayyqshy jigitter, biyshi arular.

1-shymyldyq

1-perde

Ayly týn. Auyl sheti. Qos ghashyq shyghady. Bayau tolqyghan ghashyqtyq әni oinap túrady.

Dәrmen. Osynau jiyrma kýn boyynda sen mening jýregimde búryn ózim bilip barlap kórmegen ózgeshe jalyn tudyrdyn. Sening jinishke, súnghaq boyyn, súlu kózin, shiyedeyin ernin, barynsha nәzik sýikimdi jýzing maghan ózgeshe bop kórinedi. Gýldey anqyghan iysinmen, jalynday ystyq lebinmen bar túla boyymdy biylep aldyn. (qimastyq sezimmen) Seni qalay ghana ózge jangha qiyarmyn?

Mәken. (ajary múnly) Sening basyng maghan qandaylyq ekenin aitpay-aq qoyayyn. Ekeumizding aramyzdaghy mahabbat ystyq sәuleli, ózgeshe taza qasiyet seziminen әser ala tughan mahabbat esepti... Qansha sýiip, jalyn qúsha jýrsem de osy kýiimdi eshkimge, esh shaqta ashpay saqtap qalu qolymnan keler dep jýrushi edim. Uaqyt ótken sayyn shydamsyzdyqqa kóbirek úshyrasamyn... Shyday alar emespin... (kózinde jas). Senen aiyrylmaq niyetim joq.

Dәrmen. Janym, aspandaghy aiym, mening de seni ózgege qiyarym joq...

Mәken. Qorqamyn... Dәrmen. Sening basyna qonghan baq emes, pәle bolamyn ba dep qorqamyn.

Dәrmen. (jalbaryna) Almashy auyzyna, onday sózdi... Mәngilik sertim bolsyn: men seni әrdayym qorghap ótemin.

Dayyrdyng aighayy alystan estiledi.

Dayyr. Mәken qaydasyn? Anau túrghan Mәkensing be? (әmir ete)Beri qaray bas, beri, maghan búr moynyndy? (Mәken onyng qasyna taqalady) Beri taman jýr! Bas beri qaray! (Mәkendi qolynan tartady) Ýiine qayt, qazir ket mynau kesir toptan! Sheshenning qasyna jet! Az kýnde kelemin de alamyn!

Mәken. (qabaq shytyp) Sizge ne kórindi? Múnsha tasyrlap neden býlindiniz?

Dayyr. Doghar sózdi, alma betimnen! Jónel qazir ýiine!

Mәken. Aqyrmanyz! Men sizding әieliniz bolgham joq әli. Bolam dep te jýrgem joq!

Dayyr. Óshir ýnindi, jýzi qara!(qamshymen tartyp jiberedi)

Mәken. Quarghan! Jauyz! (Dәrmenge jalyna qaraydy)

Dәrmen. (qatulanyp,arasha týsedi)Toqtat! Ayuanbysyn? Ne degen arsyz adamsyn!

Dayyr. Túr bylay jolymnan. Ara týsem deytin shygharsyn, jerge qagharmyn shetinnen!

Dәrmen. Mәkendi sendey aiuangha qor qylmaspyn! Álim kelgenshe alysyp ótermin.

Ekeui alysa ketedi.

Dәrmen. Qyzdy erkine jiber. Óz qalauyn jasasyn.

Dayyr. Tapqan ekensing aqymaqty. Mәken mening ómirlik qosaghym, jesirim. Ony menen eshkim tartyp ala almas!

Mәken. (jan-jaghyna jaltaqtay qarap) Kim bar? Kómektesinder... Qoyyndar endi! Qoysandarshy... óltirdi-au... Kómektesinder!

Ábish. (dausy alystan estiledi) O ne, nemene, búl kim?

Dayyr. Sengening Abay shyghar! Abayyng týgil qúdayyndy pana tútsanda jerge tygharmyn! Endigi isim senimen bolsyn! Sertim sert. Tarttyrarmyn sazayyndy! (ketedi)

Mәken. Esh jerine zaqym kelgen joq pa? Men ýshin sen kýietin boldyn-au?

Dәrmen. (ashulanyp) Janym, o degenin? Sen ýshin alysyp ólsem armanym joq... Seni bireuding ayaqqa salyp, taptaghanyn kórip túra almaymyn?

Mәken. Mәngi qashqyn bolyp ótuim bar, endi qaytip Dayyrdyng jýzing kóruden seskenemin. Qútqara kórshi meni myna dauyldan...! (kózine jas alyp) Men sendikpin... Jalghyz tastay kór me meni!

Dәrmen. Ghashyq jarym... (qúshaqtasady)

Ábish. (jótelinkirep) O nemene? Janaghy ýstirt jýrgen kim? Senderge ne bolghan?

Dәrmen. Ábish agha, endi shyday alar emespin. Dayyrdyng osy salghan әlegi de jeter! Abayday әz aghanyng basyna keyis salmay ótsem deushi edim. Júrtqa әlek salam dep qorqamyn...

Ábish. Dәrmen, sen jasqanba! Men bilemin, sen, әsirese, Abay aghandy qinaymyn ghoy, dos-jarandy әlekke salam ghoy dep jasqanatyn shygharsyn. Eng aldymen osynday kýdikti joy. Áriyne, jenil emes. Auyr әlek, ýlken salmaq salasyng dos-jaranyna. Biraq sen Dәrmen bolmay әlde bireu bolsan, búlay jasqanu, iymenuge bolady. Al sening basyn ýshin, men aitayyn, ózim de, әkem de bir salmaghyndy kýiinbey kóteremiz. Mening búl sózderimdi Mәken ekeuin, әste, esterinnen shygharmandar!

Dәrmen. Ábish agha, sizge kóp rahmet! Qiyn shaqta qoldau kórseter sizdey jaqynym bolghanyna quanamyn. «Jýk auyryn nar kóterer» degendey nar tәuekelge bel buyp, dәl osy týn Mәkendi alyp qashsam ba deymin. Siz ne deysiz, búl iske?

Ábish. Sýigen janynnan aiyrylyp qal ma? (Mәkenge qarap)Mәken kelisimin berse, qoldaushyng barda kózdi júmda tarta ber. (Mәken kelisimin bergendey kýy tanytady)

Ábish óz jónine ketedi. Qyz ben jigit tәuekel etip, qashpaqqa bel buady.

Suret "Namys.kz" portalynan alyndy.

TOLYGhYMEN JÝKTEU.......