Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3855 0 pikir 30 Nauryz, 2010 saghat 09:07

Baybalam salyp jýrsek, bayaghyda-aq baylam jasalyp qoyypty

Endigining bәri beker me dep otyrmyz... Ashtyq jariyala, alangha shyq, ereuildet, syrnaylat-kerneylet bәribir - qazaqtyng jeri jalgha berilip qoyghangha úqsaydy. Búlay deuimizge sebep, jerding jalgha beriletinin aighaqtaytyn bir qújat kelip týsti redaksiyamyzgha. Qújat «Memorandum o vzaimoponimaniy y sotrudnichestve» dep ataldy, yaghny «Ózara týsinistik pen yntymaqtastyq turaly Memorandum». Atalghan Memorandumgha qytay jaghynan qolyn iyreoglifpen iyrektetip qoyghan  Jiang Jianhua (Jiang Jianhua)  - Jilin Grain Grup Co Ltd-nyn  Grain & Private Eguity Fund Management Co Ltd dep atalatyn qarjylyq qúrylymynyng ókili kórinedi. Al bizden Arman Ebniyev deytin azamat «mórin» basypty. Eki jaq Memarondumgha 2009 jyly 14-qazanda qytay astanasy Pekin qalasynda qol qoyysypty. Ol kezde Arman Ebniyev Qazaqstannyng últtyq agroónerkәsip palatasynyng ortalyq kenesining tóraghasy edi. Jungo memleketine baryp (qytaylar óz memleketterin osylay ataydy) әlgindey әidik kelisimge qol jetkizip qaytqan song bizding әbjil qimyldaytyn azamatymyzdyng enbegi erekshe eskerilse kerek - ol qazir auyl sharuashylyghy ministrining orynbasary.

Endigining bәri beker me dep otyrmyz... Ashtyq jariyala, alangha shyq, ereuildet, syrnaylat-kerneylet bәribir - qazaqtyng jeri jalgha berilip qoyghangha úqsaydy. Búlay deuimizge sebep, jerding jalgha beriletinin aighaqtaytyn bir qújat kelip týsti redaksiyamyzgha. Qújat «Memorandum o vzaimoponimaniy y sotrudnichestve» dep ataldy, yaghny «Ózara týsinistik pen yntymaqtastyq turaly Memorandum». Atalghan Memorandumgha qytay jaghynan qolyn iyreoglifpen iyrektetip qoyghan  Jiang Jianhua (Jiang Jianhua)  - Jilin Grain Grup Co Ltd-nyn  Grain & Private Eguity Fund Management Co Ltd dep atalatyn qarjylyq qúrylymynyng ókili kórinedi. Al bizden Arman Ebniyev deytin azamat «mórin» basypty. Eki jaq Memarondumgha 2009 jyly 14-qazanda qytay astanasy Pekin qalasynda qol qoyysypty. Ol kezde Arman Ebniyev Qazaqstannyng últtyq agroónerkәsip palatasynyng ortalyq kenesining tóraghasy edi. Jungo memleketine baryp (qytaylar óz memleketterin osylay ataydy) әlgindey әidik kelisimge qol jetkizip qaytqan song bizding әbjil qimyldaytyn azamatymyzdyng enbegi erekshe eskerilse kerek - ol qazir auyl sharuashylyghy ministrining orynbasary.

Ministrding orynbasary Ebniyev myrza  «qazaq jeri qytaylargha  jalgha beriledi» degen shu-shúrqan shyqqan kýnnen bastap qazynannyng mol qarajatymen jaryq kórip jatqan basylym betterinen jii kórinip, sóileudi daghdygha ainaldyryp aldy. Áriyne, viyse-ministrding búnday ashyqtyghyn qúptaghanymyz abzal. Óitkeni, bizding sheneunikterding arasynda ýkimettik dengeyde kóterilgen ýlken isterdi búqaragha úghynyqty etip aityp beruding ornyna búghyp qalatyndar, ýndemey ýrke qashatyndar jetip artylady. Olarmen salystyrghanda Ebniyevting emen-jarqyndyghyn erlikke balaghanymyz jón. Alayda sol er Ebniyev atalghan Memarondum boyynsha qazaq-qytay kәsipkerlerining birikken kәsiporyndar qúrugha qatysty túsyn ghana sózine túzdyq etip jýrgen kórinedi. Rasynda qújatta birikken kәsiporyn qúru jayyndaghy bap kózge aldymen iligedi.

Memarondum Qazaqstan Republikasy men Qytay Halyq Respublikasynyng arasyndaghy ózara tiyimdi qarym-qatynas pen investisiya tartyp (kimnen kimning investisiya tartatyny belgili ghoy. -red), tauar ainalymyn kýsheytip, auylsharuashylyghy ónimderin óndep, auylsharuashylyghyna klasterlik jýieni engizu men kәsipkerlerding mýddelestigin eskere otyryp jasalypty.  Búdan әri Memarondumda qazaq jerinen 5 mln. tonna auylsharuashylyghy ónimderi óndirilip qytaygha halyqaralyq baghamen satylatyny kórsetilipti. Ol qanday ónimder degenge kelsek,  jaqshanyng ishinde soya, raps, kukruz dep anyq jazylghan. Búl jaqsha qytaydyng bolashaq baqshasy ekendigine kýmәndanbay-aq qoyynyz. Nege deseniz, Memarondumnyng 2-tarauyna (Sfery sovmestnoy deyatelinosti) qazaq jerinen jylyna 3-5 mln tonna auylsharuashylyghy ónimin óndiru ýshin qajet bolatyn júmysshy kýshimen, resmy tilge kóshsek, adam resurstarymen qamtamasyz etilu jayy taygha tanba basqanday týsipti. Al taraptar kelisimining (Dogovorennosty storon) 3 tarmaghynda Qazaqstan jaghynyng ónim óndiruge jer bóludi óz mindetine jýktegenin kóremiz. Osy tarmaqta jer jerge iyeligi bar nemese jalgha alghan qojalyqtardyng nysanynan de berilui mýmkin dep jazylghan. Álgi alpauyt Tereshenkonyng Izraylige baryp «jer satamyn, jalgha beremin» dep jalghandy jalpaghynan basyp jýrgenining mәnisi, mine,  ashyldy. Toqsanynshy jyldardaghy sýrgindi paydalanghan Tereshenko, Kulagiyn, Madimov deytin alpauyttar qazaq jerine jekemenshiktik formany tizege basyp otyryp engizip edi, endi ony satyp, sata almasa jalgha ótkizip jyrghap ómir sýruding qamyna kirisipti. Bizding biylik aldymen aranynan atan týy jýgimen ótetin alpauyttargha qazaqtyng qúiqaly jerin ketpendep berip bir myrzalyq tanytqan-dy. Taghy da solardyng әueyine jyghylyp qúrday jorghalap,  qytaydan júmysshy kýshin tógip, әlgilerding iyegere almay jatqan jerin jyrtyp bermek. «Á-ә, degeninnen bilip em, sart ekensin» demekshi 1 mln. ga jer men soya-poyanyng әngimesi aityla bastaghanda-aq búnyng artynda bizding biylikke asa yqpaldy latifundisterdin  túrghanyn sezgen edik. Osymen tәmam deymiz. Sebebi Memarondumgha qol qoyghan taraptar kelisim-shartty bir aidyng ishinde toqtatugha ghana qaqyly bolghan eken.  Al, eseptey beriniz 2009 jyldyn  14-qazanynan beri qaray qansha ay aunap, alqynghan aptalar ótti...

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5341