QAZAQSTAN

Shamamen 15,6 million halqy bar Qazaqstan Respublikasynda Preziydent Nazarbaevtyng «Núr Otan» partiyasy ýstemdik etetin parlamenttik jýie qalyptasqan. Konstitusiya biylikti preziydentting qolyna shoghyrlandyrghan; preziydent aimaqtyq jəne jergilikti biylik organdaryn baqylaydy, zang shygharu jәne sot biyligine eleuli yqpal etedi. Ózgerister men tolyqtyrular konstitusiyagha preziydentting rúqsatymen engiziledi. Resmy qorytyndylargha sәikes, «Núr Otan» partiyasy 2007 jylghy Mәjilis (parlamentting tómengi palatasy) saylauynda 88 payyz dauys jinap, ondaghy barlyq oryndy jenip aldy. Jergilikti jəne halyqaralyq baqylaushylar ótken saylau barysynda dauys beru ýderisinde keybir ong ózgerister bolghanyn atap ótkenimen, saylaudyng birqatar halyqaralyq standarttargha say kelmeytinin, naqtyraq aitqanda, zang shenberinde júmys isteu jәne dauysty әdil esepteu men jikteu túrghysynan kenje qalghanyn syngha aldy. Azamattyq biylik organdary qauipsizdik kýshterining ýstinen pərmendi baqylau jýrgizdi.

QAZAQSTAN

Shamamen 15,6 million halqy bar Qazaqstan Respublikasynda Preziydent Nazarbaevtyng «Núr Otan» partiyasy ýstemdik etetin parlamenttik jýie qalyptasqan. Konstitusiya biylikti preziydentting qolyna shoghyrlandyrghan; preziydent aimaqtyq jəne jergilikti biylik organdaryn baqylaydy, zang shygharu jәne sot biyligine eleuli yqpal etedi. Ózgerister men tolyqtyrular konstitusiyagha preziydentting rúqsatymen engiziledi. Resmy qorytyndylargha sәikes, «Núr Otan» partiyasy 2007 jylghy Mәjilis (parlamentting tómengi palatasy) saylauynda 88 payyz dauys jinap, ondaghy barlyq oryndy jenip aldy. Jergilikti jəne halyqaralyq baqylaushylar ótken saylau barysynda dauys beru ýderisinde keybir ong ózgerister bolghanyn atap ótkenimen, saylaudyng birqatar halyqaralyq standarttargha say kelmeytinin, naqtyraq aitqanda, zang shenberinde júmys isteu jәne dauysty әdil esepteu men jikteu túrghysynan kenje qalghanyn syngha aldy. Azamattyq biylik organdary qauipsizdik kýshterining ýstinen pərmendi baqylau jýrgizdi.

Adam qúqyqtaryna qatysty mynaday məseleler oryn aldy: azamattardyng óz ýkimetin ózgertu qúqyqtaryn qatang shekteu; əskerdegi kisi ólimine əkep soqqan əlimjettik; qamaugha alynghandar men týrmege jabylghandardy qorlau; týrmelerdegi densaulyqqa qauipti jaghday; zansyz tútqyndau jəne qamaugha alu, təuelsiz sot jýiesining joqtyghy; sóz, baspasóz, jinalu jәne úiymdargha birigu bostandyghyn  shekteu; əsirese qúqyq qorghau organdary men sot jýiesinde keninen taraghan sybaylas jemqorlyq; sayasy partiyalardy tirkeu talaptarynyng tyiym salu sipatynda boluy; ýkimettik emes úiymdardyng júmysyna  shek qong; əyelderdi kemsitu jəne olargha zorlyq-zombylyq kórsetu, adam saudasy jəne qoghamdyq kemsitushilik.

ADAM QÚQYQTARYN SAQTAU

1 BÓLIM

Adamnyng qadir-qasiyetin qorghau, onyng ishinde mynalargha qarsy bostandyqtar:

a. Abaysyzda nemese zansyz týrde ózgening ómirin qii

Ýkimetting nemese qanday da bir ýkimettik organnyng abaysyzda nemese zansyz kisi óltirgeni  turaly habarlamalar bolghan joq.

Qamau oryndary men ózge qúrylymdarda adamdardy qorlau jii oryn aldy.

4 tamyzda apellyasiyalyq sot 2008 jyldyng tamyzynda Kaspiy tenizi shekara saqshylarynyng balyqshylar qayyghyna oq atyp, eki azamatty óltirgeni jónindegi is boyynsha kapitan Ruslan Shúrshenovke qarsy shygharylghan ýkimning kýshin joydy. Apellyasiyalyq sot Shúrshenovting әreketinde qylmystyq negiz bolghan joq dep tapty. 2 mausymda әskery sot Shúrshenovti beybit adamdardy zansyz óltirgeni ýshin alty jylgha bas bostandyghynan aiyru jazasyna kesti. Shekara basshylyghynyng aituynsha, saqshylar qayyqtaghylardyng atqan oghyna jauap retinde qaru qoldanghan. Jergilikti qauym men aqparat qúraldary oq atudyng qajettigi bolmaghanyn aitty.

Áskerdegi əlimjettik sony kisi óltiru, óz-ózine qol júmsau jəne auyr jaraqattanugha əkep soqtyrdy. Ýkimetting mәlimeti boyynsha, 2009 jyly arty ólimmen bitpegen 93 əlimjettik oqighasy tirkelgen, al 2008 jyly osynday 115 әlimjettik bolghan edi. Ýkimet jyl boyyna әlimjettik saldarynan oryn alghan kisi ólimderine baylanysty statistikany jariyalaghan joq. Áskerdegi óz-ózine qol júmsau jayttarynyng sany byltyrghygha qaraghanda aitarlyqtay ózergen joq. Ókimet 16 suisid oqighasy bolghanyn habarlady; 2008 jyly múndvy 15 jaghday tirkelgen bolatyn.

8 mamyrda Almaty qalalyq әskery soty Jambyl oblysyndaghy «Gvardeyskiy» bólimshesining  eki jauyngerin әskerge jana shaqyrylghan 19 jasar Eleusizovke әlimjettik kórsetip, ony 2008 jyldyng jeltoqsanynda ózine qol júmsaugha iytermelegeni ýshin bes jarym jәne alty jylgha bas bostandyghynan aiyru turaly ýkim shyghardy. Aqtau qalalyq  әskery bólimshesine janadan shaqyrylghan  jauynger Múhambetqaliyev basqa jauyngerding soqqysynan qaza boldy. Múhambetqaliyevting ólimine baylanysty Aqtau qalalyq әskery soty dәl sol bólimshege janadan shaqyrylghan jauynger Nesipbaevty alty jylgha abaqtygha jabugha sheshim shyghardy.

ə. Joghalyp ketu

6 sәuirde polisiya jurnalist Oralghaysha Jabaqtayqyzynyng 2007 jyly joghalyp ketuine qatysy bar degen kýdiktini qamaugha alghanyn jariyalady. Ishki ister ministrligi (IIM) 2007 jyly onyng joghalyp ketui Almaty oblysynyng biylik organdaryndaghy sybaylas jemqorlyq, etnosaralyq qaqtyghystar jəne qylmystyq is-əreketter turaly jazghan seriyalyq maqalalarynyng qatysy joq degen qorytyndygha kelgen. Jyldyng ayaghyna deyin búl is turaly qosymsha aqparat  bolghan joq.

b. Azaptau jəne basqa qatygez, adamgershilikke jatpaytyn nemese ar-namysty qorlaytyn is-əreket pen jaza týrleri

Zang búnday əreketterge tyiym salghanymen, polisiya men týrme qyzmetkerlerining keybir kezde qamaugha alynghandardy qylmysty moyyndatu ýshin soqqygha jyghyp, qorlaghan kezderi boldy. Adam qúqyqtaryn qorghau belsendileri azaptaudyng zandaghy anyqtamasy tym shashyranqy  jәne onyng BÚÚ standarttaryna sәikes kelmeytinin, al sol әreket ýshin kesiletin jaza tym júmsaq ekenin aitady. Bas prokuratura men adam qúqyqtary ombudsmeni qúqyq qorghau organdarynyng keybir qyzmetkerlerining tergeu barysynda azaptau jəne basqa zansyz ədisterdi qoldanatynyn moyyndady. Adam qúqyqtaryn qorghaushylar men halyqaralyq zandylyqtyng saqtaluyn baqylaushylar tergeu amaldary jəne prokurorlyq sharalar aiyptalushynyng qylmysyn dәleldeuge qajetti basqa aighaqtar jinaugha emes, aiyptalushygha qylmysty jasaghanyn moyyndatugha ghana baghyttalyp jatatynyn habarlady.  . Jalpy alghanda sot aiyptalushylardyng azap nemese qysym kórgendikten qylmysty moyyndaugha məjbýr bolghandaryn aitqan sózderine qúlaq asqan joq.

Mamyr aiyndaghy Qazaqstangha sapary barysynda BÚÚ-nyng azaptau jəne basqa qatygez, adamgershilikke jatpaytyn nemese ar-namysty qorlaytyn is-əreket pen jaza týrleri jónindegi arnayy baqylaushysy Manfred Novak birneshe týrme men qamau ornyn tekserdi. Onyng bastapqy payymy boyynsha azaptau elde keng taramaghan, biraq qalyptasqan jazasyzdyq jaghdayy polisiyagha qylmysty moyyndatu maqsatynda shekten shyghatyn qatty soqqygha jyghu jәne qylqyndyru sekildi әdisterdi paydalanugha mýmkinshilik beredi. Polisiya azaptau turaly shaghymdardy tergeudi óte siyrek jýrgizdi. Novaktyng aituynsha, ol adam qúqyqtaryn baqylaushylar zorlyq-zombylyq jii oryn alady dep kórsetken Últtyq Qauipsizdik Komiytetine (ÚQK) qarasty eki qamau ornyna barghan. Novaktyng BÚÚ-nyng Adam qúqyqtary jónindegi keneste jasalatyn qorytyndy bayandamasy jyldyng ayaghyna deyin jariyalanbady.

Astana qalalyq soty 14 tamyzda «Jamaghat әl-Farabi» atty ekstremistik diny toptyng júmysyna qatysqandary ýshin Quat Jobolaev pen Jasúlan Sýleymenovke qarsy qylmystyq is qozghady. Qorghaushylarynyng aituynsha olar ÚQK tarapynan jasalghan qatty qysymnyng nәtiyjesinde kinәlaryn  moyyndaghan. Qazaqstannyng ózge de azamattarymen birge olar osy jyly Reseyding Ingushetiya Respublikasynda tútqyndalghan bolatyn. Prokurorlardyng aituynsha, polisiya olardyng pәterinen ekstremistik әdebiyet pen qaru-jaraq tapqan.

Ombudsmen mekemesi jyl ishinde 1090 azamattan shaghym týskenin mәlimdedi.

Qaraghandylyq polisiya qyzmetkerleri 24 nauryzda kisi óltirdi degen kýdikpen 22 jastaghy Nikolay Bagautdinovty tútqyngha aldy. Aqparat qúraldarynyng habarlarynda polisiya ofiyserleri Bagautdinovty qatty soqqygha jyghyp, kinәsin moyyndaugha mәjbýrlegen delingen. Keyinnen polisiya ony zandy asyraushysynyng qamqorlyghyna  jiberdi, ol keltirilgen jaraqattar jayly dәrigerlerden qújat jinap, bolghan oqighany baspasóz arqyly kópshilikke jariya etti. Halyqtyn  narazylyghanan song bes polisiya qyzmetkeri sol isi ýshin әkimshilik sógis aldy. Bagautdinovtyng qorghaushysy osy oqighagha baylanysty tergeuding bastaluyna qol jetkizdi, biraq Bagautdinovtyng aiyp taghudan bas tartuyna baylanysty ol is toqtatyldy.

Eldegi ýkimettik emes úiymdardyng biri - Adam qúqyqtary jónindegi buronyng mәlimeti boyynsha Stepnogorskidegi sotqa deyingi qamau ornynyng týrme saqshylary 20 nauryzda eki tútqyndy ishki tәrtipti búzyp, kóterilis jasaugha tyrysty  degen aiyppen qatty soqqygha jyqqan. Tútqyndardyng bireui beti men qabyrgha sýiekteri synyp, auruhanagha týsken. Adam qúqyqtary jónindegi buro ombudsmenning jәne Bas prokuraturanyng atyna osy oqighany múqiyat tekserudi talap etip shaghym týsirdi. Biraq Bas prokuratura búl iste ofiyserler eshqanday zanbúzushylyqqa barmaghan degen tújyrym jasady.

Sәuirding 22-sinde ÚQK qyzmetkerleri Atyrauda ýsh balyqshyny qaskerlikpen ainalysty dep aiyptap, jәne ózderining aituynsha tútqynda bolghan kezinde olardy soqqygha jyqqan. ÚQK balyqshylardyng tútqynnan bosatylghanyn aitsa, balyqshylardyng ózderi aqparat qúraldaryna  qamaudan qashyp shyqqandaryn aitty. Olardyng ýsheui de ishki jaraqattarymen  auruhanagha jetkizilgen, al balyqshylardyng bireuining miy shayqalghan. ÚQK qyzmetkerleri eshqanday zanbúzushylyq bolmaghanyn aityp, «qaskerlik istedi» degen aiyp taghyp, balyqshylargha qarsy qylmysty is qozghady. Búl is jyl ayaghyna deyin sheshimin tapqan joq.

Bas prokuratura 2008 jyly bolghan 146 qylmyspen salystyrghanda osy jyly əskerdegi əlimjettik pen biylikti asyra paydalanushylyqqa baylanysty 167 qylmys oryn alghanyn məlimdedi.

Ýkimet əskerdegi əlimjettik isterin tergep, sonday qorlyqqa qatysy bar jauyngerlerding ýstinen is qozghap, bir jylda 34 isti sotqa jiberdi. Qorghanys ministrligi arnayy tekseruler jýrgizip, agha ofiyserlerden óz bólimderindegi jaghday turaly jýieli esep talap etti.

Týrmeler men qamau oryndaryndaghy jaghday

Týrmelerdegi jaghday auyr kýiinde qaldy, al týrme jaylary halyqaralyq densaulyq standarttaryna say bolmady. Dərigerlik kómekting jetispeushiligi әli de məsele kýiinde qalyp otyr. Ýkimettik emes úiymdardyng mәlimeti boyynsha, qamaudaghylardyng  jartysyna juyghy, əsirese VICh/SPIYD, tuberkulez jəne ózge júqpaly aurulardan emdelu ýshin dərigerlik kómekti qajet etip otyr. Polisiya abaqtylarynda, sotqa deyingi qamau oryndarynda jəne týrmelerde jəbir kórsetu jayttary oryn aldy. Qazaqstan ýkimeti týrmede jazasyn óteushilerdi qorlaugha iytermeleytin jýieli əreketterdi joigha qadam jasady: qamau oryndarynyng ýstinen baqylau jýrgizetin jergilikti komissiyalardyng júmysyn jalghastyrdy, olardyng týrmelerge kire aluyn odan əri jenildetti, týrme qyzmetkerlerine arnalghan treningter, IIM-ning polisiya qyzmetkerlerine arnalghan seminarlar ótkizdi. Biylik organdary jyldyng ayaghyna deyin jeti týrme qyzmetkerine zorlyq kórsetti degen aiyp taqty, sybaylas jemqorlyqqa baylanysty 30 tergeu isin bastap, nətiyjesinde 23 adamgha aiyp taqty.

Ýkimettik emes úiymdar men halyqaralyq baqylaushylar týrmeler men qamau oryndaryndaghy jaghdaydyng bir jyl ishinde  jaqsarmaghanyn mәlimdedi. Baqylaushylar qamaugha alynghandar men bas bostandyghynan aiyrylghandardyng jәbir kóretinin, al әkimshilik qyzmetkerlerine arnalghan kәsiby biliktilikti arttyru kurstarynyng joqtyghyn algha tartty. 2008 jyldyng aqpan aiynda Konstitusiyalyq Kenes tútqyndardyng narazylyq kórsetui men denelerin keskileu әreketterin qylmystyq is qataryna jatqyzatyn 2007 jyly sәuirdegi zannamagha engizilgen  ózgeristerding kýshin joydy.

Ýkimet ótken jyl ishinde qamalghan 43 adamnyng tergeu izolyatorlarynda qaytys bolghanyn jәne 59 adamnyng óz ómirlerin ózderi qighanyn habarlady. Olardyng altauy sotqa deyingi qamau oryndarynda, al 49 tútqyn týrmede, jәne tórteui polisiya abaqtysynda óz-ózderine qol júmsaghan.

Týrmelerdi baqylaumen ainalysatyn ýkimettik emes úiymdardyng  arqasynda jinalghan songhy statistikalyq mәlimetke sәikes elde 50 843 adam týrmede otyrsa, jәne 8 298 adam sotqa deyingi tergeu oryndarynda qamauda otyr.  Tútqyndardyng 47 265-i er, 3 129-y әiel, al 449-y - kәmeletke tolmaghandar. Erler men әielder jәne kәmeletke tolmaghandar bólek ústalady. Al tergeu oryndaryndaghylar týrmedegilerden bólek ústalady. Sayasy tútqyndar basqa qylmyskerlerden bólek ústaldy degen mәlimet bolghan joq.

Týrmelerdegi auyr jaghday men qorlyqqa narazylyq bildirgen tútqyndardyng óz denelerin ózderi keskileu oqighalary jalghasyn tapty; jyl barysynda 86 tútqynnyng qatysuymen bolghan osynday 28 oqigha oryn aldy. Búlardyng basym kópshiligi -  tútqyndardyng toptasyp, óz denelerin ózderi birge keskilegen jayttar.

Sәuirding 13-i men 16-synda Soltýstik Qazaqstandaghy ES-164 týrmesining 30-gha juyq tútqyny týrmedegi auyr jaghdaygha jәne әkimshilik tarapynan kórsetiletin zorlyqqa narazylyq bildirip, óz denelerin ózderi keskiledi. Birneshe tútqyn Petropavl qalasynyng auruhanalaryna jatqyzyldy, biraq týrme basshylary olargha oryn alghan okighany talqylamau jóninde búiryq beripti degen aqparat bar. 15 sәuirde týrme basshylary qamalghandar tútqyndardyng birining júbayy jemqorlyqpen ainalysty dep aiyptalyp, týrmege jabylghanyna narazylyq bildirgen degen mәlimdeme taratty. Qarjy polisiyasy 16 sәuirde búl sharany úiymdasqan qylmystyq top úiymdastyrdy dep aityptady. 1 mausymda poliyseyler qamaudan bosap shyqqan tútqyndy ústap, soqqygha jyqqan. Keyinnen ol múny ózining týrmedegi oqigha turaly ashyq pikir aitqany ýshin kek alu sharasy dep atady.

Asa qatang tәrtiptegi  Dolinka týrmesining bes tútqyny 13 mamyrda týrmedegi adam tózgisiz jaghdaygha jәne әkimshilik tarapynan kórsetiletin zorlyqqa narazylyq bildirip, óz denelerin ózderi keskiledi. Olardyng jaraqattary týrme ishinde emdeldi.

Azamattyq qogham belsendileri Ádilet jәne Ishki ister ministrlikterining qoghamdyq qadaghalau kenesterimen, sonymen birge adam qúqyqtary ombudsmenining azaptaugha qarsy júmys tobymen birge týrmeler men qamau oryndaryndaghy jaghdaydy baqylaugha kýsh saldy. Dey túrghanmen, kóptegen baqylaushylar búl kenesterding təuelsiz emestigin nemese anyq belgilengen qúzireti ne bolmasa biyligi joqtyghyn aityp, syngha aldy.

v. Zansyz tútqyndau nemese qamauda ústau

Zang zansyz tútqyndau nemese qamauda ústaugha tyiym salady, biraq búl salada məseleler sheshilmegen kýiinde qaldy.

Polisiya men qauipsizdik organdarynyng róli

IIM negizinen ishki qauipsizdikke, onyng ishinde qylmystyq jәne əkimshilik zang búzushylyqty tergeu jəne olardyng aldyn alugha, qoghamdyq tərtip pen qauipsizdikti saqtaugha jauapty últtyq polisiya kýshterin basqarady. Ekonomikalyq qylmys jəne sybaylas jemqorlyqpen kýres agenttigi (Qarjy polisiyasy) əkimshilik jəne qylmystyq tergeu jýrgizuge qúziretti. ÚQK shekara qauipsizdigi men ishki qauipsizdikti qamtamasyz etu, lankestikke qarsy kýresu, zansyz nemese tirkelmegen ekstremistik jəne əskery úiymdar, sayasy partiyalar, diny birlestikter, kəsipodaqtar siyaqty toptardy tergeu jəne olardyng jolyn kesude qúqyq qorghaushynyng rólin atqarady. Aqpan aiynda ýkimet Preziydentke tikeley qaraytyn «Syrbar» atty syrtqy barlau qyzmetin qúrdy. ÚQK men Qarjy polisiyasy tikeley preziydentke esep beredi.

Bas prokuraturanyng Qúqyqtyq statistika jəne arnayy esepke alu jónindegi komiytetining jariyalaghan saualnama nәtiyjesine say, halyqtyng 35 payyzy ýkimetting ózderin azamattyq qúqyqtary men bostandyqtaryna núqsan keltiruden, əsirese polisiya men sot tarapynan núqsan keltiruden qorghay alatynyna senbeydi. Halyq polisiya júmysynyng pərmendiligin tómen, al qúqyq qorghau organdary qyzmetkerlerining arasynda sybaylas jemqorlyq dengeyi joghary dep baghalaydy. Basshylar jyl barysynda 61 polisiya qyzmetkerin sybaylas jemqorlyghy ýshin júmystan shyghardy.

Osy jyl ishinde IIM senim telefony jelisin ashyp, oghan polisiyanyng sybaylas jemqorlyghy men biylikti asyra paydalanghany turaly 173 shaghym týsti. Ministrlerding kóbi, onyng ishinde premier-ministr de bar, jeke  blogtaryn ashyp azamattargha shaghymdanu mýkindigin berdi.

Qúqyq qorghau sharalaryn ýilestiretin keneske Bas prokuror tóraghalyq etedi. Onyng qúramyna ózge qúqyq qorghau organdarynyng basshylary kiredi. Basqa mindetterimen qosa búl kenes qúqyq qorghau organdarynyng ýstinen týsken shaghymdardy tekseredi.

IIM ýkimettik emes úiymdarmen birlese otyryp, jergilikti dengeyde polisiya qyzmetkerlerine arnap adam qúqyqtary turaly seminar-treningter ótkizdi. Ýkimet halyqaralyq úiymdarmen yntymaqtasa otyryp, tergeu mashyqtaryn jetildiru joldaryn ýiretu arqyly qorlaudy azaytudy kózdeytin sany shekteuli seminar-treningter ótkizdi.

Tútqyndau jəne qamaugha alu

2008 jyly tamyzda ýkimet tútqyndaugha rúqsat beru qúziretin prokurordan alyp, sot biyligi tarmaghyna tapsyratyn zang qabyldady. Prokurorlardyng qolynda tintu jəne tərkileu sekildi tergeu əreketterine rúqsat etu qúzyreti búrynnan bar. Zang boyynsha, polisiyagha qamaugha alynghan adamdy aiyp taqqangha deyin 72 saghat ústaugha rúqsat etilgen. Adam qúqyqtarynyng oryndaluyn baqylaushylar búl merzimning tym úzaq ekenin synap, biylik organdary búl merzimdi qysym kórsetu jəne qylmysty moyyndatqyzu maqsatyna paydalanatynyn aitty. Qamaugha alynghandardy kepildikke uaqytsha bosatu jýiesi bolghanymen, ol keninen qoldanylmady. Kóptegen azamattar sot bastalghangha deyin tergeu izolyatorlarynda qala berdi.

Qamaugha alynghan, tútqyndalghan nemese qylmys jasady degen aiyp taghylghan adamdar qamaugha alynghan, tútqyndalghan nemese aiyp taghylghan sətten bastap advokattyng kómegin alugha qúqyly. Dey túrghanmen, zang polisiyany qamaugha alynghan adamgha advokattyng kómegin alugha qaqysy bar ekenin eskertudi mindettemeydi, is jýzinde polisiya ony eskertpeydi. Adam qúqyqtarynyng oryndaluyn baqylaushylar polisiya qyzmetkerlerining qamaugha alynghan azamattardy advokatpen kezdespeuge kóndirip, advokat kelgenge deyin bastapqy jauap alu arqyly dəleldemeler jinap, keybir jaghdaylarda dəleldemeler jinau ýshin sybaylas jemqor advokattardy paydalanghandaryn aitty. Zang boyynsha, kýdikti nemese aiyptalushy jasy kəmeletke jetpegen, aqyl-esi kem nemese mýgedek bolsa, ya  oghan auyr qylmys jasady degen aiyp  taghylmaqshy bolsa, ýkimet ony advokatpen qamtamasyz etuge tiyisti. Is jýzinde qoghamdyq qorghaushylardyng aiypkerlerge kómektesuge dayyndyghy nashar jәne búl istegi tәjiriybeleri az boldy.

Keybir aiypkerlerge óz qorghaushylaryn tandaugha jol berilmedi, sebebi olargha qarsy qozghalghan ister memlekettik qúpiyagha qatysty dep tanyldy, al zangha sәikes onday isterge tek arnayy rúqsaty bar zangerler qatysa alady. «Alma-Ata Info» gazetining shygharushysy  jәne redaktory Ramazan Esirgepov qúpiya qújattardy jariyalady dep sot arqyly aiyptalghan kezde memleketting rúqsat bergen tiziminen qorghaushy almay, ózin ózi qorghaugha sheshim qabyldady. Qarjyny jymqyrdy dep aiyptalghan memlekettik «Qazatomprom» uran óndeu kompaniyasynyng búrynghy basshysy Múhtar Jәkishevke qarsy qozghalghan iste ÚQK Jәkishevting óz advokatymen kezdesuine kedergi jasady, sebebi zangerding tiyisti  rúqsaty bolghan joq. Sondyqtan Jәkishev rúqsat alghan advokattar tiziminen ózine qorghaushy tandaugha mәjbýr boldy, tek sodan song ghana onymen kezdesuge rúqsat aldy.

Prokurorlardyng mәlimdeuinshe azamattardy zansyz tútqyndau kýrdeli mәsele bolyp qalyp otyr. 2008 jyldyng toghyz aiynyng ishinde biylik organdary sotqa deyingi qamau mekemelerinde zansyz otyrghan 17 adamdy  bosatty, jәne 675 adam polisiya abaqtylarynan zansyz tútqynnan bosatyldy. Ýkimet jyl boyyndaghy statistikany jariyalamaghanymen, aqparat qúraldary  kem degende 207 zansyz tútqyndau oqighasyn jariya etti.

Biylik ókilderi ara-túra ókimetke qarsy shyqqandar men olardy synaghandardy, keyde rúqsatsyz jiyn ótkizdi degen sekildi shaghyn zanbúzushylyqtary ýshin qamaugha alyp otyrdy. Degenmen, sayasy astary  bar úzaq merzimdik tútqyndaular jayynda  shaghym týsken joq.

g. Isti ədil de ashyq sotta qaraudan bas tartu

Zang təuelsiz sot jýiesimen tiyisti dərejede qamtamasyz etpeydi. Atqarushy biylik  sot təuelsizdigin shektep otyr. Prokurorlar jalghan sot tóresi rólin atqardy, olargha sot sheshimderin uaqytsha toqtatu ókildigi berildi.

Sybaylas jemqorlyq sot ýderisining ərbir satysy men dengeyinde kórinis tapty. Sudiyalar eng kóp jalaqy alatyn memlekettik qyzmetkerlerding qatarynda bolghanymen, zangerler men adam qúqyqtaryn baqylaushylardyng aituynsha, sudiyalar, prokurorlar jəne basqa sheneunikter qylmystyq isterding kópshiligine ýkim shygharghanda ony əldekimning paydasyna sheshu ýshin adamdardy para beruge iytermeleydi.

Sot jýiesi ýsh buynnan: audandyq, oblystyq (aymaqtyq) jəne Jogharghy sottan túrady. Audandyq sottar barlyq derlik qylmystyq isterdi qaraytyn alghashqy instansiya bolyp tabylady. Aymaqtyq sottar auyr qylmystyq isterdi jəne jergilikti soty joq auyldyq jerlerdegi isterdi qaraydy. Audandyq sottyng sheshimi turaly shaghymdy aimaqtyq sotqa jiberuge bolady, al aimaqtyq sottyq kesimine Jogharghy sotta dau aitugha bolady. Búlarmen qosa  əskery sottar bar. Olar әskery qyzmetkerlerge qatysy bar dep tanylghan azamattyq túlghalardyng qylmystyq isterin qarau  qúziretine iye. Áskery sottar men azamattyq sottar bir qylmystyq kodeksti qoldanady.

Konstitusiyalyq Kenes saylau jəne referendum məselelerin retteydi, Konstitusiyagha týsinikteme beredi, Parlament qabyldaghan zandardyng Konstitusiyagha səykestigin anyqtaydy. Azamattardyng tikeley Konstitusiyalyq Keneske shaghymdanugha qaqysy joq.

Preziydent taghayyndaytyn Jogharghy sot kenesi Preziydentke Jogharghy sot sudiyalyghyna  kandidattardy úsynady, al Preziydent óz kezeginde olardy Senatqa maqúldaugha jiberedi. Kenes tómengi dengeydegi barlyq sottargha sudiyalyqqa ýmitkerlerdi Preziydentke úsynady, al Preziydent olardy  tikeley ózi taghayyndaydy. Sudiyalar ómir boyyna qyzmetke taghayyndalady. Parlament Preziydentting úsynysy negizinde Jogharghy sot sudiyalaryn  qyzmetterinen bosata alady, al Preziydent tómengi dengeydegi  sottardyng  sudiyalaryn  oryndarynan ala alady.

Isting sotta qaralu tərtibi

Ayyptalushylargha kinəsizdik prezumpsiyasy berilgen jәne olardyng ózderine qarsy aighaq  bermeuge qaqysy bar. Memlekettik qúpiya jariya bolatyn nemese azamattyng jeke ómirin ne bolmasa otbasyn qorghau maqsatynan basqa jaghdaylarda sottar ashyq týrde ótkizildi. Degenmen, jurnalister men baqylaushylardyng ashyq sot otyrystaryna jiberilmegenderi jayly məlimdemeler boldy.

2006 jyly qabyldanghan zannamalyq aktilerge səykes, auyr qylmystyq isterding alqa biyler sotynda qaraluy jyl barysynda odan əri jalghasty. Baqylaushylar alqa biylerin tandau ərqily mənerde jýrgizilgenin, sotqa qatysushylardyng jana jýieni bilmegenin jəne alqa biylerimen birge kenesetin sudiyanyng iste ýstemdik etuge beyim bolghanyn atap aitty. Degenmen baqylaushylardyng aituynsha aqtalu sheshimderding sany ósti. Jyl ishinde  alqa biyler qatysqan  47 sot mәjilisi bolyp, 69 aiyptalushynyng isi qaraldy; alqa biyleri 32 adamgha aiyptau ýkimin shygharyp, 14 adamdy aqtady. Ayyptalushylyrdyng 16 isin qarastyrghan eki sot sheshimi apellyasiyagha jiberilip, jyl ayaghyna deyin sheshilgen joq.

Qylmystyq isterdegi aiyptalushylar advokat qyzmetine aqy tóley almasa, ýkimet tarapynan qamtamasyz etiletin advokat jaldaugha jәne zandyq kenes alugha qaqyly. Qylmystyq is jýrgizu kodeksine səykes, eger aiyptalushy jasy kəmeletke jetpegen, aqyl-esi kem nemese mýgedek bolsa, sot ýderisi jýrgiziletin tilde sóilemese, ne bolmasa oghan 10 ne odan da kóp jylgha týrmege jabylu qaupi tónse, onyng advokaty boluy tiyis. Is jýzinde, advokattar qylmystyq isterding tek jartysyna ghana qatysqan degen aqpar bar, onyng bir sebebi, . ýkimetting advokattargha aqy tóleuge jetkilikti qory bolmaghan. Zan, sonday-aq, aiyptalushylargha óz isin qaraytyn sotqa qatysugha, sotta sóz sóileuge jəne ózin qorghaytyn kuəger shaqyrugha qúqyq beredi.

Almaty oblystyq soty 20 qazanda tómengi dengeydegi sottyng 3 qyrkýiekte shygharghan belgili adam qúqyqtaryn qorghaushy Evgeniy Jovtisti jol apaty saldarynan adam óltirgeni ýshin tórt jylgha bas bostandyghynan aiyru turaly ýkimin kýshinde qaldyrdy.Búl ýkim 26 mausymda Jovtisting óz kóligimen jayau jýrginshini qaghyp óltirgenine baylanysty shygharyldy. Almaty oblystyq sotynyng  10 jeltoqsanda ótken alqa mәjilisinde sot Jovtis qorghaushylarynyng talabyn oryndamay, apellyasiyalyq sottyng sheshimin qayta qaraudan bas tartty.  Jyl sonyna deyin Jovtisting óz isin qayta qaraudy talap etip shaghymdanatyn-shaghymdanbaytyny jayly anyq aqparat bolmady.  Jergilikti jәne halyqaralyq adam qúqyqtaryn qorghaushylar men baqylaushylar sot jýiesinde kóptegen kemshilik bolghanyn qatty syngha aldy. Keybir baqylaushylar ýkimetti kóp synaytyn Jovtiske qatysty shygharylghan qatang ýkimning sayasy astary bar degen pikir aitty.

Sayasy tútqyndar men qamaugha alynghandar

Jergilikti jәne halyqaralyq adam qúqyqtaryn qorghaushy ýkimettik emes úiymdardyng aituynsha, Evgeniy Jovtisting týrmege jabyluy  elding 2010 jyly Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymyna (EQYÚ) tóraghalyq etu qarsanynda ýkimetke syn aitushy eng belsendi adamnyng  ýnin óshiruge baghyttalghan dep sanaydy.

Azamattyq sot amaldary  jәne sot qorghauy

Ekonomikalyq jәne azamattyq sot sudiyalary azamattyq isterdi qaraghanda qylmystyq ister sotynyng qúrylymyn kóbine qaz-qalpynda qaytalaydy.

Zang men konstitusiyagha səykes, azamattyq dau-damay sotta sheshiledi. Is jýzinde baqylaushylar azamattyq sotty jemqor jəne senimsiz dep sanaydy. Baqylaushylar azamattyq istegi taraptardyng əsirese sot əkimshisine belgili bir somada aqsha tóleuge kelispegen kezde sot sheshimin jýzege asyruda kóp qiyndyq kórgenin aitty.

gh. Jeke ómirge, janúyagha, ýige nemese hat-habargha zansyz qol súghu

Konstitusiya men zang múnday əreketterge tyiym salady, dey túrghanmen, ýkimet keybir kezderi búl qúqyqtardy búzyp otyrdy.

Zang prokuraturagha azamattardyng konstitusiyalyq qúqyqtaryn shekteuge keng mýmkindik beredi. ÚQK, IIM, Qarjy polisiyasy jəne basqa organdar  Bas prokuraturanyng kelisimimen jeke hat-habar jəne qarjy qújattarynyng qúpiyalyghyn, sonymen qatar, jekemenshik ýige qol súghylmau qúqyghyn búza alady. Sot prokuraturanyng sheshimin daulaytyn isterdi qarauy mýmkin, biraq ol qol súghudy toqtatugha shúghyl búiryq bere almaydy. Parlament 3 mausymda Qylmystyq is jýrgizu kodeksine ózgertuler engizip, polisiyagha rúqsat orderinsiz-aq telefonmen bolghan əngimeni tyndaugha jәne ony taspagha jazyp alugha mýmkindik beretin jaghdaylardyng tizimin úzartty jəne búrynghyday óte shúghyl әri óte joghary manyzdaghy istermen qosa manyzdylyghy orta dengeydegi isterde de jeke ómirge qol súghu mýmkindigi berildi.

Ýkimetting qarsylastary men olardyng otbasy mýsheleri ózderining jýris-túrystary men telefon shalystaryn ýkimettegilerding anda-sanda baqylap otyrghanyn habarlaumen  boldy.

Foto:http://www.vokrugsveta.ru

Jalghasy..