Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2136 0 pikir 12 Sәuir, 2010 saghat 07:18

Pavlodar oblysynyng mәslihaty kәsiptik liyseylerding budjetting milliondaghan qarjysyn sheteldik ústazdargha júmsap otyrghandaryna alandaushylyq bildirdi

Pavlodar. 12 sәuir. QazTAG – Pavlodar oblystyq mәslihatynyng reviziyalyq komissiyasy bilim basqarmasynyng orta oqu oryndarynda shet tilin oqytatyn sheteldik ústazdargha uniyversiytetterden de kóp qarjy júmsaytynyn anyqtady.

Komissiyanyng mәlimetteri boyynsha, ótken jyldyng tórt aiynda budjetten kәsiptik liyseyler men mektepterge on sheteldik ústazgha T50 mln-gha juyq qarjy bólingen.

«Pavlodardyng shet tilining múghalimderin dayyndaytyn ýsh JOO bilim basqarmasynyng kәsiptik liyseylerge júmsaghan qarjysynan az qarjy shyghyndaghan bolyp túr», – dep mәlim etti oblystyq mәslihattyng sessiyasynda reviziyalyq komissiyanyng tóraghasy Anatoliy Gusikov.

Onyng aituynsha, 2009 jyly Aqsu qalasyndaghy №19 kәsiptik liyseyding oqushylary, bolashaq metallurgter aghylshyn tilin sheteldik oqytushylardyng kómegimen oqyghan. Shyghyn kólemi 4 aida T3 mln qúraghan. Pavlodarda № 9 kәsiptik liyseyde jas qúrylysshylargha sheteldikter sabaq berip kelgen, olargha da osynshama qarjy júmsalghan, deydi A. Gusikov.

Onyng mәlimetterine sәikes, komissiya múnday faktilerdi orta bilim beretin birneshe mekemeden anyqtaghan jәne sheteldik múghalimderdi jaldaugha birneshe deldal qatysqan. Ol 2009 jyldyng tamyz aiynda bir kәsipkerding oqytushylary jәne sheteldiktermen júmys isteuge rúqsaty bolmasa da, T15 mln somanyng tenderinde ýsh oqu orny boyynsha tenderde jeniske jetkenin mysalgha keltirdi.

Pavlodar. 12 sәuir. QazTAG – Pavlodar oblystyq mәslihatynyng reviziyalyq komissiyasy bilim basqarmasynyng orta oqu oryndarynda shet tilin oqytatyn sheteldik ústazdargha uniyversiytetterden de kóp qarjy júmsaytynyn anyqtady.

Komissiyanyng mәlimetteri boyynsha, ótken jyldyng tórt aiynda budjetten kәsiptik liyseyler men mektepterge on sheteldik ústazgha T50 mln-gha juyq qarjy bólingen.

«Pavlodardyng shet tilining múghalimderin dayyndaytyn ýsh JOO bilim basqarmasynyng kәsiptik liyseylerge júmsaghan qarjysynan az qarjy shyghyndaghan bolyp túr», – dep mәlim etti oblystyq mәslihattyng sessiyasynda reviziyalyq komissiyanyng tóraghasy Anatoliy Gusikov.

Onyng aituynsha, 2009 jyly Aqsu qalasyndaghy №19 kәsiptik liyseyding oqushylary, bolashaq metallurgter aghylshyn tilin sheteldik oqytushylardyng kómegimen oqyghan. Shyghyn kólemi 4 aida T3 mln qúraghan. Pavlodarda № 9 kәsiptik liyseyde jas qúrylysshylargha sheteldikter sabaq berip kelgen, olargha da osynshama qarjy júmsalghan, deydi A. Gusikov.

Onyng mәlimetterine sәikes, komissiya múnday faktilerdi orta bilim beretin birneshe mekemeden anyqtaghan jәne sheteldik múghalimderdi jaldaugha birneshe deldal qatysqan. Ol 2009 jyldyng tamyz aiynda bir kәsipkerding oqytushylary jәne sheteldiktermen júmys isteuge rúqsaty bolmasa da, T15 mln somanyng tenderinde ýsh oqu orny boyynsha tenderde jeniske jetkenin mysalgha keltirdi.

«Ol birneshe kýnnen keyin atalghan oqu mekemelerinde aghylshyn tilin oqytu ýshin basqa JK-men kelisimge otyrghan. Demek, әr oqu ornyna eki deldaldan kelgen», - dedi ol.

A. Gusikovtyng aituynsha, bes oqu orny sheteldik mamandarmen «Japarova» JK arqyly kelisimder boyynsha, tórt orta oqu orny qostanaylyq deldal arqyly júmys isteude. Al pavlodarlyq uniyversiytetter shyghyndargha jol bermeu ýshin Beybitshilik korpusy nemese Britandyq Kenes arqyly júmys isteydi, keyde eriktilerdi de shaqyrady.

«Bizding uniyversiytetter men mektepterde ústaz atyna layyqty oqytushylar bar. JOO-lar kadrlar dayarlaydy, mektep oqushylary men liyseisterdi solar oqyta alady. Sonshalyqty kóp qarjy júmsaudyng qajeti qansha ekeni týsiniksiz», – dep mәlim etti A. Gusikov. Ol 2009 jyldyng qarashasynda jemqorlyqpen kýres jónindegi komissiyanyng otyrysynda bilim basqarmasy qarjynyng jetispeushiligin basty mәselelerding biri retinde ataghanyn eske saldy.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5485