Endi bir on jyldan keyin Qazaqstanda qazaq tili tolyq ýstemdik qúruy qajet. Ministrler Kabiynetining keshegi jiynynda Ýkimetbasy Kәrim Mәsimov osynday mәlimdeme jasady. Áriyne, múny estip, «bәleden mashayyq qashypty» degendey, ýkimettegiler til sayasatyna tikeley qatysty kiltipandardy sheshudi kóp jylgha keyin shegerip tastamaqshy bolyp jatqan joq pa?!» degen kýdik tuuy mýmkin.

Biraq Ýkimet basshysy aldaghy on jylgha baghdarlanghan tilderdi damytu baghdarlamasy qabyldanatynyn, әlginde jariya etilgen mindetteme sonyng týpki nәtiyjesi bolugha tiyistigin nyqtady. «Biz til sayasaty salasynda biyl ne isteytindigimiz, kelesi jyly neni qolgha alatyndyghymyz jәne on jylda ne bitiretindigimiz kórsetiletin naqty baghdarlamany әzirleuimiz qajet! - dedi Premier, - 10 jyldan keyin әrbir azamatymyz memlekettik tilde sóileuge tiyis. Bizding maqsatymyz - osy!»

Endi bir on jyldan keyin Qazaqstanda qazaq tili tolyq ýstemdik qúruy qajet. Ministrler Kabiynetining keshegi jiynynda Ýkimetbasy Kәrim Mәsimov osynday mәlimdeme jasady. Áriyne, múny estip, «bәleden mashayyq qashypty» degendey, ýkimettegiler til sayasatyna tikeley qatysty kiltipandardy sheshudi kóp jylgha keyin shegerip tastamaqshy bolyp jatqan joq pa?!» degen kýdik tuuy mýmkin.

Biraq Ýkimet basshysy aldaghy on jylgha baghdarlanghan tilderdi damytu baghdarlamasy qabyldanatynyn, әlginde jariya etilgen mindetteme sonyng týpki nәtiyjesi bolugha tiyistigin nyqtady. «Biz til sayasaty salasynda biyl ne isteytindigimiz, kelesi jyly neni qolgha alatyndyghymyz jәne on jylda ne bitiretindigimiz kórsetiletin naqty baghdarlamany әzirleuimiz qajet! - dedi Premier, - 10 jyldan keyin әrbir azamatymyz memlekettik tilde sóileuge tiyis. Bizding maqsatymyz - osy!»

Tilder turaly baghdarlama qogham talqylauyna shygharylady
Memleketting irgesin berik, al halqyn birlikte ústau ýshin memleket qúraushy halyqtyng mýddesin oilau, sonyng janayqayyna qúlaq týru qajettigin biylik birte-birte týsinip kele jatyr. Kózsiz maqtaugha úrynghaly otyrghan joqpyz, alayda әdilin aitsaq, qazir últ qamyn oilaudan tughan janalyqtar jii estile bastaghanday. Biylik qoghammen búrynghyday birjaqty ne istelingendigi, qanday bolghanymyz tónireginde ghana emes, ne bar, ne joq, qalay boluy kerektigi turasynda súhbattasugha den qoyda. Keleshegine kóz jibermegen elding ary qaray kemeldenui qiyn. Keshe de el Ýkimetining Qazaqstannyng órleui mәselesin qauzaghanda, búl mәselening tek ekonomikalyq qyrymen shektelmeui, әleumetting әl-auqatyn arttyrumen qatar, onyng tәni men janynyng saulyghyn, qoghamymyzdyng ruhany órleuin qosa qarastyruy quantty. Qazaqstannyng qazynalyq baylyghy - miyneraldyq shiykizattyng qaytyp qalpyna kelmeytin jadyghat ekeni, әri qanday ken ornynyng ózi uaqyt óte kele sarqylatyny әmbege ayan, búl bolashaqta әueli ekonomikalyq, keyin sayasy tәuelsizdigimizden aiyrylyp qaluymyzgha әkelip soghuy mýmkin. Sondyqtan Elbasy Mәsimovting komandasyna ADAMY KAPITALDY damytugha basa kónil bóludi qadap tapsyrghan. Memleket basshysynyng osy baghyttaghy mindetterdi jýzege asyrudaghy, osynau biyik múratqa jetudegi kóp talaptarynyng ishinen halyq sanyn 20 milliongha jetkizuge, jappay jana bala baqshalar ashugha, bilim men ghylymdy innovasiyagha negizdep, qayta qúrugha, jana densaulyq saqtau jýiesin endiruge airyqsha nazar audartuy әrkimning ishine úyalaydy. Búl iste osy uaqytqa deyin belgili bir dengeyde birqalypty aghyspen kele jatqan bolsaq, endi kóp mәselede kýrt betbúrystar, serpilister jasau kerektigi bayqalady. Búghan Qazaqstan kóshbasshysynyng elimizding daghdarystan keyingi damuyn, órleuin jariyalaghan jana sayasaty týrtki boluda. Keshe Ýkimet oryndaluyn tikeley el basshylyghy óz baqylauyna alatyn Ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damu baghdarlamasyn maqúldaghan son, Premier K.Mәsimov onyng izin ala, Elbasynyng nazarynda bolatyn taghy ýsh qújat - bilim beru, densaulyq saqtau jәne tilderdi damytu jónindegi baghdarlamalar ómirge joldama alugha tiyistigin mәlim etti, olar qazirgi kezde pysyqtalyp jatqan kórinedi. Aytpaqshy, Ýkimet ony qoghamnyng keng talqylauyna shygharugha niyetti.
- Taghy ýsh baghdarlama bizge tayap kelip qaldy, - dedi Ministrler Kabiynetining mýshelerin shola qaraghan Premier Kәrim Mәsimov. - Olar ekonomikalyq sayasat jónindegi keneste qyzu talqylanuda. Alda taghy bir kezeng bar, sonda búl baghdarlamalardy sarapshylar ortasynda jәne qoghamda talqygha salu qajet. Atap aitsaq, búlar - bilim beru, densaulyq saqtau jәne tilderdi damytu baghdarlamalary, - dep týsindirgen Kәrim Qajymqanúly barlyq ýsh baghdarlamanyng bos deklarasiya emes, «óte naqty», әri Qazaqstannyng 2030 jylgha deyingi damu strategiyasymen jәne Ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq baghdarlamasymen ózara úshtastyrylghan qújat bolulary tiyistigin qadap aitty.

Mýldem jana túrpatty jospar әzirlenipti

Keshe Ýkimet arnayy qaulymen «Ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damu jónindegi 2010-2014 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamany» iske asyrugha baghyttalghan is-sharalar josparyn bekitti. Al bayandama jasaghan Industriya jәne jana tehnologiyalar viyse-ministri A.Raudyng aituynsha, búl qújat jobasy barlyq mýddeli ministrliktermen, memlekettik mekemelermen, әkimdermen, «Samúryq-Qazyna» әl-auqat qorymen, «QazAgro» holdingimen kelisilgen. Yaghny keyin «besjyldyq strategiya neni qarastyratyn edi?» degende, biylikte «bilmeytin edim» deytinder bolmaugha tiyis.
Aytpaqshy, Alibert Raudyng mәlimdeuinshe, ÝIID baghdarlamasyn jýzege asyru ýshin qazaqstandyq tәjiriybede túnghysh ret, «keshendi baghdarlamalardy iske asyrudyng halyqaralyq tәjiriybesin taldau negizinde» týzilgen, jana túrpatty is-sharalar jospary dayarlanypty (dәl sonday jospar qazaq tiline qatysty baghdarlama ýshin de әzirlense, qúba-qúp). «Is-sharalar josparyn әzirleuge mýlde jana tәsil úsynyldy, - dedi viyse-ministr A.Rau. - Birinshiden, jospar strategiyalyq baghyttardyng naqty, shekteuli sanymen daralanady. Ekinshiden, osy baghyttardyng әrqaysysy ýshin baghdarlamalyq maqsatty nysana qoldanylady, búlar - maqsattary, mindetteri, kórsetkishteri jәne iske asyru merzimderi. Búlardyng barlyghy membaghdarlamanyng týpki maqsattaryna qol jetkizuge baghyttalghan jәne tikeley soghan baghyndyrylghan. Ýshinshiden, әrbir maqsattyng jýzege asuyna tek bir ghana memorgan nemese mekeme jauap beredi! Tórtinshiden, is-sharalar josparyn iske asyru kezinde údayy monitoring qarastyrylghan, ol tútastay jospar boyynsha da, onyng jekelegen baghyttary dengeyinde de jýretin bolady». Osy qaulymen birge el Ýkimeti «Industriyalandyrudyng respublikalyq qartasyn» maqúldady. Alibert Raudyng mәlimetinshe, osy qújat ayasynda jalpy qúny 6,8 trillion tengeni qúraytyn 101 joba, yaghny zauyt-fabrikalar qoldanysqa berilmek. Nәtiyjesinde 90 myng túraqty júmys orny qúrylady dep kýtilude. Esterinizde bolsa, Elbasynyng aldynda Ýkimetbasy da, Industriya jәne jana tehnologiyalar ministri de osy Industriyalandyru baghdarlamasynyng oryndalatyndyghyna uәde etip, «bastaryn bәske tikken» bolatyn. Sondyqtan keshe Kәrim Mәsimov Áset IYsekeshevke «osy baghdarlamany belsendi iske asyrugha dúrystap túryp kirisudi» shegeley tapsyrdy. «Búl - joghary dengeyde qaralghan qújat. Sondyqtan ony oryndau kerek!» dedi Ýkimetbasy.

Ayhan ShÁRIP

«Ayqyn» gazeti, 14.04.10.