Mine, jyl ainalyp bilim sapasynyng anyqtalatyn taghy bir kezi keldi. Yaghny ÚBT-gha qyzu dayyndyq jýrip jatyr. Ótken jylda bolghan salghyrttyq pen nemqúraylylyq biyl taghy da qaytalanbauyn kózdegen ministrlik ÚBT-gha dayyndyqty jyl basynan-aq bastap ketken.

Mine, jyl ainalyp bilim sapasynyng anyqtalatyn taghy bir kezi keldi. Yaghny ÚBT-gha qyzu dayyndyq jýrip jatyr. Ótken jylda bolghan salghyrttyq pen nemqúraylylyq biyl taghy da qaytalanbauyn kózdegen ministrlik ÚBT-gha dayyndyqty jyl basynan-aq bastap ketken.
Memlekettik ÚBT jýiesi jyldan-jylgha jetilip keledi, deytúrghanmen, ondaghy problemalar da barshylyq. «Baq shaba ma, bap shaba ma?» demekshi, «әlipti tayaq dep bilmeytinder» baghy janyp oqugha týsip jatsa, al óz bilimine sengen qarapayym otbasynyng balalary sorlap oqudan qúlap jatady. Múndayda tanystyq pen qaltanyng qalyndyghy da ýlken ról oinap ketetini taghy bar. Ótken jyly ministrlik «jauaptardyng dúrys kodtaryn satu men satyp alu kezdespedi» degen. Sonyng ózinde últtyq birynghay testileuding alghashqy nәtiyjeleri shyqpay jatyp-aq Almaty qalasy Últtyq qauipsizdik komiyteti departamentining qyzmetkerleri test jauaptaryn satyp, alayaqtyqpen ainalysqan qylmystyq toptyng qúryqtalghanynan habardar etip edi. Múnan ózge de әdiletsizdikterding tirkelgeni kópshilikke ayan. Búl ber jaghyndaghy birdi-ekili qylmyskerler bolsa, al qolgha týspeytin, әbden әkki jemqorlar qanshama? Múnan kelip halyqtyng ÚBT-gha degen senimsizdigi payda bolady. IYә, bilimdi shәkirt pen bilikti ústazdyng ondy baghasyn beruge, bilim ordalarynyng júmysyn obektivti baghalau, olardyng naqty reytingisin anyqtau maqsatynda qúrylghan ÚBT әli de ózine artylghan jýkti kótere almay keledi degen narazylyqtar ata-analar, ústazdar, týlekter tarapynan jylda bildirilip jatady. «Kósh jýre týzeledi» dep ógizayanmen qazekem de múnyng sheshimin tauyp keledi. 11 jyl alghan bilimning synalar syn saghattary tek әdildikpen ótkeni bәrimizge abyroy.
Últtyq birynghay testileuge biyl ýsh ózgeris engizildi. Búrnaghy jyldary ÚBT tapsyru uaqyty 3 saghat bolsa, biyl 3,5 astronomiyalyq saghat, yaghny 210 minut bólinetin boldy. Búl – bir. Ekinshiden, testileudegi apellyasiyalyq komissiyanyng júmys tәrtibi ózgertilse, ýshinshiden, tәjik, ózbek, úighyr mektepterining týlekteri de biyldan bastap ÚBT tapsyratyn boldy.
Testileu uaqytyna 30 minuttyng qosyluyna ata-analar men týlekterding ótinishi týrtki boldy. Áriyne, 180 minutta 125 súraqty belgilep shyghu ýshin әr súraqqa bar-joghy 1,44 minut bólinedi. Búl әsirese matematikalyq esepterdi shygharuda qiyndyqtargha úshyratatyny aqiqat. Onan әri taghy jauap paraghyn toltyrugha da uaqyt kerek. Osyny eskergendikten test uaqyty jarty saghatqa úzaryp otyr. Al apellyasiyalyq komissiyanyng ózgerisine keler bolsaq, kez kelgen mektep bitirushi testing qorytyndysy shyqqan kýnnen bastap kelesi kýngi saghat 13.00-ge deyin shaghymdana alady. Ótinish berilgen song bir tәulik ishinde komissiyanyng qorytyndysy shygharyluy qajet. Ágәrәki, jergilikti apellyasiyalyq komissiyanyng mýsheleri ótinishti qisyndy dep tapsa, is respublikalyq komissiyagha jiberiledi. Olar maqúldaghanda ghana, talapkerge ball qosylady. Sonymen qatar, osy uaqytqa deyin ÚBT tapsyrmay kelgen ózbek, úighyr, tәjik mektepterining bitirushileri óz qalaulary boyynsha ÚBT-ny qazaq nemese orys tilderinde tapsyra alady.
Biyl synaq 1-10 mausym aralyghynda 29 qala men 82 audan ortalyqtarynda qúrylghan 154 testileu punkterinde ótkiziledi. Al jalpy ÚBT-nyng formaty ótken jyldaghyday. Talapkerler 5 pәn boyynsha test tapsyrady: oqytu tili, matematika, Qazaqstan tarihy, qazaq mektepteri ýshin – orys tili, orys mektepteri ýshin – qazaq tili jәne talapkerlerding tandau pәni. Yaghni, talapker 210 minuttyng ishinde 125 súraqqa jauap beredi. ÚBT tapsyrghan bitirushilerge 4 pәnning (3 mindetti, 1 tandau) nәtiyjesi turaly sertifikat, jalpy orta bilim turaly attestat beriledi. Memlekettik grantqa arnalghan konkursqa qatysu nemese aqyly oqu ornyna týsu ýshin sertifikat baly 45-ten tómen bolmauy qajet. Sonda orys mektepteri ýshin ÚBT-nyng qúramyna kirgizdik dep dauryqqan qazaq tilining taghy da eshqanday qúdireti bolmay, tasada qalyp qoyady. Qayda barsang bayaghy «Qorqyttyng kóri».
Songhy jyldary san ózgeriske úshyraghan bilim reformasyna ministrlik taghy da mәrttik tanytyp, ózgeris engizip jiberse artyq bolmas edi. Ol ózgeris әlbette, qazaq tilining orys mektebining bitirushilerine mindetti pәn retinde engizilui. ÚBT-dan útarymyz da osy bolar edi. Búl, әriyne, Jelmayasymen jer jәnnatyn izdegen Asansha, tilimizge ornyqty jәnnat izdeu ghana.

Anar DÝISENBAYQYZY
“Ana tili” gazeti 23 mamyr 2009 jyl