Qarlyghash kómey qúrbym-au,
Bir  búrau emes, myng búrau.
Qay kýni, qanday Anadan
Baghyna elding tudyn-au?!

Izettim әri kelbettim,
Qasynda jýrip kórmeppin.
Bir kezde sharlap jer-kókti,
Sharyqtap úshyp sen kettin.

Ómiring sening jaz býgin,
Oylama ómir azdyghyn.
Esiter qúlaq bolsa eger,
Esinde jýrer nazdy ýnin.

Estiler sening osy ýnin,
Ashqanda úrpaq esigin.
Uildep jatqan sәbiydin
Terbeter әli besigin!

Aynalsa bolar tilinnen,
Tilinnen, әri ýninnen.
Ayyrma, tәnir, osy ýnnen,
Ayyrma Biybigýlimnen!

Múqaghaly osylay aitqan.

Búl - bәrimizding sózimiz. Biz bәrimiz Biybigýl Tólegenovany qazaq halqynyng maqtanyshy, últtyq ónerimizding jaryq júldyzy, búlbúl ýndi әnshimiz, ómirde de, ónerde de óreli ónege, ýirenerlik ýzdik ýlgi kórsetip kele jatqan asyl adamymyz dep ardaqtaymyz. Aytsa aitqanday. Qazaq radiosynyng әnshisi bolyp júmysqa ornalasqan sonau 1950 jyldan beri Biybigýl Ahmetqyzy bizdi әsem әnimen de, súlu sәnimen de qashanda quantumen keledi, alpys jylgha juyqtaghan osy uaqyt aralyghynda tabighy talantyn saf taza  kýide ústap, kisiligine kirshik júqtyryp kórmegen múnday túlghalar óner әleminde neken-sayaq.

Qarlyghash kómey qúrbym-au,
Bir  búrau emes, myng búrau.
Qay kýni, qanday Anadan
Baghyna elding tudyn-au?!

Izettim әri kelbettim,
Qasynda jýrip kórmeppin.
Bir kezde sharlap jer-kókti,
Sharyqtap úshyp sen kettin.

Ómiring sening jaz býgin,
Oylama ómir azdyghyn.
Esiter qúlaq bolsa eger,
Esinde jýrer nazdy ýnin.

Estiler sening osy ýnin,
Ashqanda úrpaq esigin.
Uildep jatqan sәbiydin
Terbeter әli besigin!

Aynalsa bolar tilinnen,
Tilinnen, әri ýninnen.
Ayyrma, tәnir, osy ýnnen,
Ayyrma Biybigýlimnen!

Múqaghaly osylay aitqan.

Búl - bәrimizding sózimiz. Biz bәrimiz Biybigýl Tólegenovany qazaq halqynyng maqtanyshy, últtyq ónerimizding jaryq júldyzy, búlbúl ýndi әnshimiz, ómirde de, ónerde de óreli ónege, ýirenerlik ýzdik ýlgi kórsetip kele jatqan asyl adamymyz dep ardaqtaymyz. Aytsa aitqanday. Qazaq radiosynyng әnshisi bolyp júmysqa ornalasqan sonau 1950 jyldan beri Biybigýl Ahmetqyzy bizdi әsem әnimen de, súlu sәnimen de qashanda quantumen keledi, alpys jylgha juyqtaghan osy uaqyt aralyghynda tabighy talantyn saf taza  kýide ústap, kisiligine kirshik júqtyryp kórmegen múnday túlghalar óner әleminde neken-sayaq.

Biz jaqynda Almatygha arnayy baryp, әnshimen egjey-tegjeyli súhbat qúryp qayttyq. Endi sol әngimege nazar salynyz, ardaqty aghayyn.

- Ardaqty Biybigýl Ahmetqyzy! Siz ótken jyldyng ayaghynda ómirding taghy bir belesinen astynyz. Qazaqtyng arghy-bergidegi jaqsysy men jaysanynyng jasyn týgendep, mýmkin-qaderinshe mereytoy, mýsheltoylaryn atausyz qaldyrmaugha tyrysatyn "Egemen Qazaqstan" ol datagha oraylastyryp maqala jariyalap jatpady. Ondaghy oiymyz ómiriniz, óneriniz jayynda ózinizding aitar әngimenizdi óz sózinizben júrtqa jetkizu edi. Ana joly Astanagha barghanynyzda osy mereytoyy­nyz­dyng túsynda arnayy әngime jasau jóninde uaghda­lasqan edik. Sol súhbattyng sәti endi týsip otyr.

Sizding ónerinizge bagha beriludey-aq berilgen. Ánshilik keremetiniz әlemge әigili deuding artyq­tyghy joq. Astanadan Almatygha kele jatyp, úshaq bortynda "Tengri" jurnalynyng biylghy ekinshi nómirinen siz turaly maqala oqy aldym. Onda: "Po reshenii YuNESKO ee imya vnesly v spisok dvadsaty vydayshihsya jenshin HH veka. Ona edinstvennaya v miyre obladatelinisa koloraturnogo soprano, poishaya posle 50 let" degen sózder bar eken. Ónerinizding bar baghasyn osy qarapayym eki sóilem-aq jerine jetkize aita alady dep oilay­myn. Ángimemizdi búl biyikke bastaghan baspaldaq­tardan, ózinizding ómirinizding bala shaghynan tartyp aitsanyz deymin. Keshe ghana dýniyeden ótken akademik Rymghaly Núrghaly aghamyz sizdi aghayy­nymyz dep otyratyn edi. Student kezimizde Oralhan Bókeyding sizdi jerlesimiz dep jazghany esimde qalypty. Qaysysynyng aitqany dúrys?

- Qazir ekeuining de aitqany dúrys boldy... Endi Shyghys Qazaqstan oblysynanmyn dep sói­leymin ghoy. Al negizinde Abyralydan shyq­qan­byz. Keyin әkemiz Semeyge kóship kelipti. Men sonda tughanmyn. Ákemning azan shaqyryp qoyghan aty Múhammed-Ahmet eken. Múhammed-Kәrim de­gen aghasy bolghan. Atamnyng aty - Shortanbay. Ana joly Gýlfayruzben әngimenizdi (2009, 25 qa­ra­sha) oqydym, sondaghy siyaqty mening fa­miy­liyamda da auys-týiis bar. Dúrysynda familiyam ne Shortanbaeva, ne ol kisining әkesi boyynsha alsaq Bayghonysova boluy kerek eken. Mening familiyam naghashylar jaghynan shyqqan. Ákemning naghashysy Nәby degen kisi, ol kisining әkesining aty - Tólegen. Qújattarda Telegenov bolyp jazylyp ketipti. Ana jyly óz әkemning atyluyna qatysty isti aqyry Telegenov degen familiya boyynsha izdetip jýrip taptyryp aldym.

Adamgha darynnyng qay jaqtan, qalay qonatynyn bilip bolmaydy. Kóbine gen arqyly auy­satyny ras. Jaqynda Astanagha Almas Ser­kebaevtyng kelip ketkenin estidim. Ermekting qany balalary, nemereleri ghana emes, jiyenderinen de tanylady. Qazirgi eng ataqty diriyjerimiz Alan Bóribaev - Ahmet Júbanovtyng jiyen nemeresi. Onday mysaldar kóp. Sonymen birge ata-ananyng ónerli boluy da shart emes keyde. Rishad, Mý­si­lim Abdullinderding әkesi tatardyng ken qazu­shysy, Kýlәsh apamyzdyng әkesi Jasyn Bayysov degen kisi etikshi bolghan, Ámire aghamyzdyng әkesi baydyng batyraghy. Menen sizding әnshiliginiz ananyzdan auysqan shyghar, ol kisi әndi jaqsy aitqan ghoy dep jii súraydy. Anam jayynda qazir aitarmyn, aldymen әkemdi aitqym kelip otyr. Mening әkem de әuelde bay batyraghy bolghan. Álgi bay kýnderding bir kýninde, tegi, batyraghynyng júmysyna kónili tolsa kerek, әkeme skripka syilapty. Ákem skripkany birden-aq óz betinshe ýirenip ketipti. Keyin garmoni, bayan tartty. Dombyra bolsa-bolmasa ghoy. Anam garmonidy әkemnen ýirengen. Ol kisining dauysy rasynda da tamasha edi. Jasy egdeygen shaghynda da ýige kelgen qonaqtar mamamnyng әn aitqanyn súrap otyratyn. Mamam ómirden óte-ótkenshe mening ónerime qatty nazar salyp, repertuaryma deyin ózining oiyn aityp otyrdy. "Mening qyzymnan artyq әnshi joq", dep qoyatyn. Qazaqtyn, tatardyng әnderin ózi de tamyljytyp aitatyn. Mamamnyng aty Maynúr edi, tatar qyzy. Semeyde jýrgende noghay deytin, osy Almatygha kelgen song tatar dey bastady. Tegi, Semeyde júrt dúrys atamaghan bolar, әitpese noghay men tatardyng eptep aiyrmasy bar ghoy. Biraq, ózi "Bizdi tatar deydi, oi, qúday-ay, biz qazaq bop ketkeli qay zaman!" dep otyratyn, jaryqtyq.

Janasemeydegi et kombinatynyng júmysshy­lary túratyn baraktardaghy bizding kórshimiz Burov degen kisi edi (esimin úmytyp qaldym), ózi bayan, әieli gitara tartatyn, al balalarynyng shekti aspaptarda oinamaytyny joq. Sol ýide sen­bining keshi sayyn "konsert" bolady da jata­dy. Ákem men sheshem qalmaydy. "Ah ty, stepi shirokaya" dep qonyr dauysymen (keyin oilasam - bariton eken) papam bastaydy, bir kezde mamam shyghady: "Struny zvonki, serebristy, horosho pod nih poeshi, a na svadibu za garmosh­koy obyazatelino priydeshi..." dep syzyltyp. Bir kezde ortagha meni shaqyrady. Taburetkagha túryp alyp, "Zachem tebya ya, milyy moy, uznala..." dep jinishke dauysymmen shyryldaymyn... Sol kýnderdi oilasam qazir de jylaghym keledi. Naghyz baqyttyng baghy eken ghoy balalyq shaq! Ákem janymda, sheshem janymda, bireui bayanyn tartyp, bireui skripkasyn syzyltyp, mening әnimdi sýiemeldep túr... Bastary aman, denderi sau, balalary qasynda, kýni boyghy auyr enbek esten shyqqan... Odan artyq ne kerek! Papamnyng meni arqasyna otyrghyzyp, Ertisting arghy betine deyin qúlashtap jýzetini әli kýnge kóz aldymda. Tastay jabysyp, moynynan qúshaqtap alamyn, papam bir damyldamay jaghalaugha jetedi...

Mening әnge әuestigim әkemnen bolsa, al dauy­sym, әriyne, anamnan auysqan. Ol kisilerding ózin әn tabystyrghan. Ákem bir kýni Semeyding kóshe­sinde kele jatsa auladan әn estiydi. Tyndap biraz túrady. Jas qyzdyng dauysy. Bir әnnen keyin bir әndi syzyltady. Esikti ashyp, aulagha kiredi... Sol әn aitqan qyz bala mening mamam eken. Ákem mamamnyng әnine ghashyq bolyp, aqyry alyp qashady. 14 jasar qyzdy!

- Qoyynyzshy...

- Qoyatyn eshtenesi joq. Mamam mening әpkem Biybinúrdy 16 jasynda tughan. Meni 17-sinde tughan. Aytqanday, sol tústa әjemizding әkemdi sotqa bergen jaghdayy da bar. Kәmeletke tolma­ghan qyzymdy úrlady dep. Kәdimgidey sot bolyp­ty. "Ózim sýidim, ózim tiydim, ózim qashtym" degennen basqa sotqa eshtene aitpadym, o kezde odan basqa sóz aitatyn jasta da emespin ghoy, aqyry әkendi sottaghan joq", dep mamam kýlip otyratyn. Keyinnen papam enesimen til tabysyp ketti. "Sen mening qyzymdy úrladyn, endi men sening qyzyndy úrlaymyn" dep bir jaghy әzildep, bir jaghy shynyn aityp jýrip, aqyry әjemiz Biybinúrdy bauyryna basyp aldy. Ol әpkem ómir boyy sol jaqtyng qyzy bolyp ketti. Osydan biraz jyl búryn dýniyeden qaytty.

Ákemning etining tiriliginen ghoy, aldymen órt sóndirushiler dayyndaytyn kursta ma, birdenede oqyghan, keyin partiya júmysyna aralasyp ket­ken. Naghyz partiya isine, sol zamannyng iydeyasyna berilgen adam edi. Sonday kisilerdi "halyq jauy" dep shygharghan song ne aitayyn ol zamangha. Menen keyingi, ýshinshi qyzdyng atyn Roza Luksem­burg­ting qúrmetine Roza dep, odan keyingi qyzynyng atyn Klara Setkinning qúrmetine Klara dep qoyghan. Degelende, Besqaraghayda aupartkomdarda núsqaushylyq etken, keyin Qatonqaraghaygha audan­dyq partiya komiytetining ekinshi hatshysy bolyp auysty. Ana jyldardaghy bir súhbat­tarymda gazetke "birinshi hatshy" dep shyghyp ketti, men olay dep aitqan emespin, olay aituym mýmkin de emes, jazyp alghan jurnalisterding úqyp­syzdyghynan ketken qatelik. Meni әnshi etken bir jaghynan әkem men sheshemning muzykagha qúmarlyghy, týrli aspaptarda oinaghany, әn sal­ghany desem, ekinshi jaghynan sol Qaton­qara­ghaydyng qaytalanbastay ghajayyp tabighaty da sezimimdi súlulandyra, janymdy nәzik ete týsti ghoy dep oilaymyn.

- Rasynda da, Qatonqaraghay kórgen de armanda, kórmegen de armanda deytindey jer. Adamzattyng auzynan týspeytin Shveysariyany da kórdik. Qatonqaraghay súlulyghy sol Shveysariyadan artyq bolmasa kem emes. Negizinde Qatonqaraghay­day jerlerimizdi әrbir qazaq azamaty bir kórudi arman etip jýrse de artyghy joq. Bizde ishki turizm damymay-aq keledi. Turist degendi mindetti týrde shetel azamaty dep týsinemiz. Turist bolu degendi mindetti týrde shetel asu dep oilaymyz.

- Dúrys aitasyz. Áli Týrkistandy kórmegen, әli Bayanauyldy kórmegen, әli Qarqaralyny kórmegen, әli Burabaydy kórmegen aghayyndary­myzdyng alystaghy Antaliyagha antalap túratynyn týsinu qiyn. Otanshyldyq degen aldymen Otanyndy biluden bastalady, bilu degen kóruden bastalady. Jaraydy, sózding reti kelgen song aityp jatyrmyz ghoy. Sodan biz Qatonqaraghayda eki jylday túrdyq. 6-7 jasar kezim. Ákem Almatygha oqugha jiberildi. Qazaq­stannyng 15 jyldyghyna oray. Eki jyl oqyp kelip, júmysyna qayta kiristi. Ákemning qap-qara aty bolatyn. Nagany bolatyn. Bir kýni týnde jayau keldi. Nagany joq. Janynda eki adam. Ýiding oipan-toypanyn shyghardy. Aqyry bir suret tauyp aldy. Oqu bitirushilerding toptasyp týsken sureti. Sondaghy bir әielding beti shúqylyp tastalghan eken. Álgiler: "Búl kim? Beti nege shúqylghan? Kim shúqyghan?" dep digirleydi. Mamam jylamsyrap jýrip aqyry ózi shúqyghanyn aitty. "Nege?" dese ýndemeydi. Keyin oilap qarasam, mamam kýieuining janynda túrghan ol әielding betin qyzghanyp shúqyghan bolsa kerek. Qaydan bileyin. Áyteuir, әkemdi alyp ketkennen keyin de, tipti soghys bitkenshe de mamam janaghy foto ýshin әbden azap kórdi. Auyq-auyq NKVD-gha sha­qyryp, әlgi әieldi súrap túrady, mamam ait­paydy, dúrysy - aita da almaydy, analar sonda da qoymaydy. Teginde, ana әiel ústalghan adam bolsa kerek, NKVD mening mamamnan әkemning sol әielge qanday jaqyndyghy baryn ait dep talap qoyatyn bolsa kerek. Sodan әlgiler mamamnyng pasportyn alyp qoydy da, ol kisi soghys bit­kenshe pasportsyz jýrdi. Biz túratyn ýidegi adamdardyng qújat­ta­ryn teksere bas­ta­ghan­da mamamnyng jer­tólege tyghylyp qalatyny esimde. Áytpese, mamamdy da ústap alyp ketui mým­kin edi. "Halyq jauynyng balasy" degen tanbanyng әse­rin men de biraz se­zin­­dim. 1965 jylgha dey­in eshqanday shet­elge shyghyp kórgen emes­pin.

- Siz turaly ja­zyl­ghan "Solnechnyy golos" degen kitapta búl jayynda "Eshe do voyny semiya lishiy­lasi otsa" dep qana ótken eken.

- Ol kitap 1988 jyly basylghan, búl kezde repressiyagha qa­­tys­ty әngime ashyq aityla bere­tin, sonda da solay óte shyghypty ghoy. Biz jyldar boyy әke­mizding eshqanday ha­baryn bile alma­dyq. Óli-tirisinen de ha­bar­syz boldyq. Papamdy ústap әketi­si­men biz Se­meyge qaytyp kel­dik. Qaton­qa­raghayda NKVD bas­tyghy Kula­kov pen au­par­tkom­nyng bi­rin­shi hatshysy Gera­­siy­mov­ting ýiimen jaqsy aralasyp tú­ra­tyn edik. Papa­myz­dyng jagh­dayy ne bolghanyn bileyik dep, Kula­kov­tyng ýiine barsaq so­lardyng ýy qyzmet­shisi әiel bizdi kóre salyp: "Ketinder, ke­tinder, senderge mún­da eshkim kómektese al­maydy. Tezirek ke­tinder!" dep aiqaylay bastady. Sol әielding aqyly bolmaghanda biz de bir bәlege úrynyp qalar ma edik, kim bi­le­di. Aqyry erte­ninde taqtay tiyelgen jýk mәshiynesimen tez kóship kettik. Mamamnyng janynda shiyettey tórt qyz taqyrlaghan taq­tay­lardyng ýstinde kele jatty... Bolishenarymgha jetkennen keyin "Semga" degen parohodqa min­genimiz, soghan mine bergende ma­mam­nyng "Ziyn­ger" qol mәshiynesin sugha týsirip alghany, bir jigit­terding sugha sýngip jýrip әlgi "Ziyn­gerdi" alyp shyqqany esimde qalyp qoyyp­ty... Kóp úzamay soghys bastaldy. Jasym on birden asqan kez bolsa da әli balamyz ghoy, biraz­gha deyin soghys degenning ne ekenin onsha týsine qoyghan joqpyn. Keyinnen Semeyge evakuasiya­langhan­dar kele bastaghanda baryp shyndap sezindik soghysty. Bizding qúrqyltaydyng úyasynday eki ból­meli pәterimizde ýsh otbasy túrdy - jeti eresek kisi, toghyz bala.

Qiyndyqty kóp, óte kóp kórdim. Mektepke baruyn barghanmen, jyl boyy oqy almay-aq qoy­dym. Qayta-qayta esten tanyp qala beretinmin. Mektepten talay ret ýige kóterip әkelgen kórinedi. Jýikemning әbden júqarghany ghoy. Nannyng kezeginde túrghanda "fashistkoe otrodie" dep meni kezekten shygharyp jibergen jaghdaylar talay boldy. Jylap ýige kelseng sheshennen taghy úrys estiysin. Bir joly tútas bir aidyng nan kar­tochkalaryn joghaltyp aldym! Endi ne isteymin? Bir ay boyy nansyz qalu degendi oilaudyng ózi qiyn. Aqyry amalyn taptym. Ashanada syghylghan bauyr etin satatyn. Týnge qaray sony alyp qoyamyn da tanghy altyda qalagha jýgirip, dýkenge ótkizemin, sonyng aqshasyna nan alamyn da ýige kelemin. Ay boyy sóitip amaldadym. Biylghy Semeyding ayazyn estip jatyrsyz ghoy, soghys kezindegi ayaz sodan kem bolmaghan shyghar. Sonday ayazda ayaghyma baypaq, qolyma qolghap kiyip alyp, ýlken palitomdy sýiretip, Er­tisting ar jaghynan nan әkeletinmin. 11 ja­symnan eresekterge bir­e­se ana sharuagha, birese myna sharuagha kómek­te­sip jýrdim de, 13 ja­symda et kom­biy­natyna jú­mys­shy bo­lyp or­na­lastym. Mamam sonda isteytin. Tórt balany sheshem ekeumiz eki jaq­tap jýrip, әiteuir, asyradyq.

Soghys jyldary meni kóp nәrsege ýi­retti. Ásirese, enbekke, auyr enbekke qarsha­dayymnan aralas­qanym ómir boyyna maghan kó­mektesip keledi. Án­shi­lik - azap júmys. Siz jana әngimening basynda meni jasy eluden as­qanda әn salyp jýrgen әlemdegi jal­ghyz ko­lora­turaly soprano dep jazghan maqalany eske saldynyz. Al búl ózdi­ginen kele salatyn nәrse emes. Ánshi bo­lamyn degen adam ózin ózi ayamauy kerek. "Án aitsang da janyndy jep aitasyn" deydi ghoy qazaq. Myna jasymnyng ózinde men tipti qo­naqqa bara jatsam da ýide dauy­symdy baptap alamyn. Oryssha múny "raspetisya" deydi. Ol qonaqta menen әn ai­tudy súramauy da mým­kin, súramasa meyli, al súrap qalsa dauysyng ba­bynda túrmasa úyat bo­lady. Ánshilerding arasynda aity­latyn "Dauysyndy bir kýn bap­ta­ma­sang ózing sezesin, eki kýn baptamasang kór­shilering sezedi, ýsh kýn baptamasang tyndaushy sezedi" degen sóz bar. Sol ras sóz. Jalpy, әnshiler - trage­diyalyq túlghalar. Jay adam bir ret ólse, әnshi adam eki ret óledi. Aldy­men dauysynan, yaghny әninen aiy­rylghanda óledi. Odan keyin kәdimgi júrt siyaqty janynan aiyrylghanda óledi. Solay bolghandyqtan әnshilik ómirimizdi úzartayyq dep jantalasyp jýremiz. Jana siz ýige kirgende ministrmen sóilesip jatqanymdy estidiniz ghoy. Múhtar Abrarúly Astanadaghy Nauryz konsertine shaqyryp jatyr. Jana konsert zalynda. Akus­tikasy jaqsy dep estip jatyr­myz, quanyp jýrmiz. Qúday qalasa baramyn. "Gauhartasty" aitsanyz deydi. Aytamyn. (Keshe, 19 nauryzda Biybigýl Ahmetqyzy "Qazaqstan" ortalyq konsert zalynda merekelik "Nauryz núry" konsertine qatysty. "Gauhartasty" oryndady - S.A.) Boyymdaghy bar ónerimdi halqymnan ayap qalghan jerim joq. Jaqynda Astanadaghy konsertten keyin Erke­ghaliymen sóilesip qaldym. "Osy sen sahnadan qa­shan ketesin?" dep әzildeydi. Qatar ósken zaman­dasym ghoy. Qaghytyp sóiley beredi. Erkeghaligha aittym, "Sahnadan "Búlbúldy" aitudan qalghan kýni ketemin" dedim. Ózi de solay etemin.

- "Búlbúl" demekshi, siz ol әndi búrynghydan sәl basqashalau aitasyz ba, qalay ózi?

- Sәl basqashalau aitpauym mýmkin de emes. Jas kele dauys ózgermey qoymaydy. Búrynghyday fa-minorda aitsam men bir kýni sahnada túryp ýzilip ketermin. Qazir "Búlbúldy" re-minorda aitamyn. Re-minorda oryndaudyng da ózining boyaulary, ózining artyqshylyqtary bar. Ony tyndaushy halqym baghalap jýr dep oilaymyn.

- Semey sizdi Galina Serebryakovamen jolyq­tyrdy. Siz jayynda jazghan adamnyng qay-qaysysy da múny auyzgha almay ketpeydi. Kezinde osy gazette әdebiyet jәne óner bólimining tilshisi bolyp jýrgenimde Ábilmәjin Júmabaev aghamyzgha ataqty qalamgerding kitabynan siz jayyndaghy jazghanyn audartyp alghan jayym da bar. Onda Galina Sere­brya­kova mine bylay dep jazghan: "Alghashqy әuezining ózi siqyrlap tastaghan­day boldy. Dauysy jón-jýiege qoyyl­maghandyqtan, iymenip, dirildey shyqsa da, osy ghasyrdyng eng tandauly koloraturalyq sopra­no­­syna úqsas tembrine qayran qaldym. 1931 jyly Londonnyng Alibert-holynan men Gally Kurchiyding bú jalghanda qaytalanbas dauysyn tyndaghan edim, endi, mine, qiyanda jatqan Semeyde ghúmy­rynda әn aitudy әdeyi ýirenip bilmegen әues­qoy әnshi qyz dauy­synan baqbaqtyng ýpe­legi siyaqty jenil de bir móldir shúghylaly әuendi esittim". Myna әngimede ómirinizdegi osy bir belesti oqighany ainalyp ótpeuge tiyistimiz dep oilaymyn.

- Galina Iosifovnanyng birinshi joldasy Italiyada, Angliyada elshi bolghan kisi. Onda jýrip vokalmen ainalysqan. Keyin Maksim Gorikiy­men tanysyp, sonyng aqylymen Marks turaly tarihy romandar jazugha kirisken. Semeyge jer audarylyp kelgen. Galina Iosifovna meni kór­kemónerpazdardyng oblystyq bayqauynda alghash ret kórdi. Bayqau laureaty degen diplomymdy alyp shygha bersem aldymnan súlu jýzdi, symbatty әiel kezdesti.

- Tanysyp qoyayyq. Atyng kim? - deydi.

- Galya, - dedim.

- Nege Galya deysiz?

- Meni ol kezde bәri Galya deytin. Qalay solay atap ketkenin bilmeymin. Papam "Kýltәi" deytin. Sodan shyqqan ba, qaydam. Janaghy kisi: "O, jaqsy, mening de atym Galya. Dauysyng tamasha eken. Saghan konservatoriyagha baryp oqu kerek", dedi. "Men onsyz da konservi sehynda júmys isteymin ghoy", deymin... Ol kisi jymiyp kýlip qoydy. Sóitsem, men konservatoriya konservi jasaudy oqytatyn jer eken dep oilappyn...

Galina Iosifovna - mening ómirimdi ózgertip jibergen adam. Alghash kórgen shyn mәnindegi, sózding tolyq maghynasyndaghy intelliygensiya ókili de men ýshin sol kisi edi. Múndaylyq jýregi keng adamdy men keyin de siyrek kezdestirdim. Galiy­na Iosifovna menimen kýn sayyn derlik vokal sabaqtaryn ótkizip otyrdy. Diksiyadan, artiy­kulyasiyadan bastap, ainalasy 2-3 aidyng ishin­de dauysymdy ornyna qoyyp berdi. Shalya­piyn, Nejdanova, Sobinov turaly neshe týrli әngimeler estidim, Pushkiyn, Lermontov, Esenin poeziyasynyng súlulyghyn men alghash ret sol ki­sining óleng oquynan sezindim, Fransuz revolu­siyasy, Marksting ómiri jayyndaghy ghajayyp syrlargha qanyqtym. Galina Iosifovna meni әn mәtinderin tereng úghynugha ýiretti. Romanstardy dayyndau kezinde onyng paydasyn talay kórdim. Romans degen әdette eki-aq shumaqtan túrady ghoy, sonyng mәtinin maghan tapsyrghanda shygharmany týgel berudi talap etetinmin. "Ony qaytesiz, siz bәribir eki shumaghyn ghana aitasyz ghoy?" dep tang qa­latyn diriyjerler. Shygharmany týgel oqy­ghan­da ghana әlgi eki shumaqty tolyq sezinuge bolady deytinmin. Operalyq partiyalardyng "ishine enip ketu" ýshin de sol zamandy surettegen romandar­dy oqyp alghannan әnshi tek útady. Galina Iosifovnanyng aldyna barghannan keyin-aq dauysym qúbylyp, qúlpyryp, jana boyaularmen qanyghyp, kýsheyip ketti. Búghan ne bolyp qaldy dep ainalamdaghylardyng bәri tandanatyn. Ol kisi meni 1948 jyly Almatyda ótetin respublikalyq olimpiadagha әzirledi. Olimpiadada oryndau ýshin Hamidiyding "Qazaq valisin", Tulikovting "Shattyq valisin", Shtraustyng "Kóktemgi әuen­derin" dayyndadyq. Sol jylghy jazda oliym­piadada jeniske jetip, jury mýshelerining úsy­ny­syna sәikes konservatoriyagha qabyldandym. Oqugha qabyldana salysymen quanyshtan qústay úshyp Semeyge jeteyin, vokzaldan tike Galina Iosifovna túrghan ýige barayyn. Barsam - esigi túrmaq, terezelerine deyin jauyp tastapty. Sóitsem, Galina Iosifovna ýshin aidaudaghy jyldardyng taghy bir belesi bastalghan eken. Almatygha alyp ketip, osynda jeke kamerada eki jyl ústapty, onda Lidiya Ruslanovamen qatarlas kamerada otyrypty, ekeui qabyrgha arqyly tyqyldatyp sóilesedi eken, odan keyin Jambylgha jer audarypty... Biz 1958 jyly Qazaq әdebiyeti men ónerining Mәskeudegi kýnderinde ghana kezdese aldyq. Odaqtar ýiindegi Baghanaly zalda Múhamedjan Qarataev aghay: "Jýr, seni izdegen adammen kezdestireyin", deydi. Qarasam - Galina Iosifovna! Tura joghalghan qyzy tabylghanday quanyp jatyr. Qyzy demekshi, ol kisi meni tughan qyzynday kórdi. Keyin, Peredelkinodaghy ýiine barghan sayyn ózining qyzdaryna dereu telefondap, "Dochka priyehala!" dep jatatyn, bayqauymsha, qyzdary sol sózine kәdimgidey qyzghanyp ta qalatyn. Peredel­kinodaghy ýiden men Sәken Seyfullinnin, Sәbit Múqanovtyng fotolaryn kórgenmin.

- Keshiriniz, siz ol kisimen jaqyn syrlas bola aldynyz ba? Kezdesip, sóilesip jýrgenderinizde Sәken aghamyz turaly eshtene aitqan emes pe?

- Siz súraghaly túrghan mәsele jóninde maghan eshtene aitqan emes. Ol jaghyn ózim de qozghaghan emespin. Jas alshaqtyghymyz da biraz edi ghoy.

Galina Iosifovna keyin meni Lenindik syilyqqa úsynghanda da qatty quanyp, tilektes bolyp jýrdi, konsertime arnayy keldi.

- Biybigýl Ahmetqyzy, adamnyng býkil ómirin qamty әngimeleytin kólemdi súhbatqa dayyndal­ghanda jurnalisting mynany mynadan keyin súrarmyn, ana taqyryptan keyin ana taqyrypqa auysarmyz dep ishtey oilastyratyny, keyde sol súraqtarynyng retin qaghazgha aldyn ala týsirip qoyatyny da bolady. Lenindik syilyqqa úsynudyng jayyn keyinirekke qaldyrghaly otyr edim, endi osy tústa súraugha tura keletin siyaqty. Siz 1970 jylghy ol syilyqqa Ludmila Zykinamen qatar úsy­nyldynyz. Sizdi úsynghanda syilyqqa Zykinanyng da týsip jatqanyn bizding basshylar bildi me?

- Bildi. Iliyas Omarov meni shaqyryp sóilesken. "Mәskeuge bar, saghan senemiz", degen. Dimash Ahmetúlynyng qoldap otyrghanyn aitqan. Jalpy, ol syilyqtyng irikteu syndarynyng bәrinen jaqsy óttim dey alamyn. Óz konsertimdi konservatoriyanyng Shaghyn zalynda berdim. Konsertten keyin súnghaq boyly, er túlghaly bir kisi janyma kelip, qolymdy aldy da: "Abyr­jy­manyz, komissiya sizdi qoldaydy", dep ketip qaldy. Sóitsem, ol kisi Shynghys Aytmatov eken. Oghan deyin jýzin tike kórmegen song tanymappyn. Konsert jinalghan júrtshylyqqa da, komiytet mýshelerine de qatty únaghanyn anyq sezindim. Aldynghy jaqta shashy appaq quday bir kisi auyq-auyq kózin oramalymen sýrtip otyrdy. Georgiy Sviridov eken. "Ol kisi әn qatty únasa osylay keyde jylap tyndaydy. Búl - óte joghary bagha. Jolynyz ashylyp túr", dedi biletin bireu. Shynynda da, komissiya maghan bes balldyq jýie­men "bes" qoyypty. Zykinanyng konsertinen keyin "ýsh" qoyylypty. Jaraydy dep, qalghanyn bir qúdaygha tapsyryp, Almatygha keldim. D.A.Qonaev qabyldady. Jýzi qashandaghyday jyly, biraq sózi salqyn estildi. "Qyzym, jaqsy aitypsyn, estidim. Ke­lesi Lenindik syilyq seniki bolady", dedi. Tandanyp qalghanymdy týrimnen tanyghany bo­lar, "Seychas ty ezdila dlya protokola" dep orys­shalap qosyp qoy­dy. Ýlken kisining aldy­nan týkke týsinbey, dal bolyp shyqtym. Artyn­sha Kiyevten Dmitriy Gnatuk telefon soqty. "Sen nege biyl týstin? Ana әiel eshkimge jol bermeydi. Múndaghylar meni úsynghaly jatyr edi, ózim bas tarttym. Sen beker týstin", dedi. Sóitsem, Ludmila Zykina ministr Fur­se­vanyng kónili jaqyn qúrbysy eken. Oghan syilyqqa úsynu qory­tyndysy shyqqanda kózim tolyq jetti. Ekaterina Alekseevna komiytet mýshelerining bәrin jinap, "Tólegenova tamasha әnshi, búl syilyqty ol týbi qalayda alady, al Leninning 100 jyldyghynda Lenindik syilyqty orys әnshisi aluy kerek", dep ashyqtan-ashyq tapsyrypty. Múny maghan keyin, kóp jyldar ótkende Shynghys Aytmatov aitty. Júrttyng bәrining tәrtipke baghynghan kezi edi ghoy, ministrding degeni bolypty. Áytse de, sol syilyqqa úsynylu kezindegi jazylghan pikirler tasqa basylyp qalyp qoydy. Tihon Hrennikovtin: "Bibiguli - kazahskiy solovey, Bibiguli ispolnyaet pesni, kak ptisa" degeni, Shynghys Aytmatovtyn: "Golos ee zvuchit bojestvenno... Pered namy predstala velikaya pevisa" degeni komiytetting qalay dauys bergenin angharta alady dep oilaymyn.

Jalghasy...