Erjan QARABEK. Jarty ghasyr jauapsyz qalghan mahabbat
Azattyq radiosy Núrsúltan Nazarbaevtyng Túrghan esimdi qyrghyz qyzyna degen balang mahabbaty jayly búghan deyin kópshilikke belgisiz bolyp kelgen syrdyng betin ashty. Tura kinodaghy tәrizdi, eki jastyng mahabbatyna ýshinshi bireu kiylikken.
Azattyq radiosy Núrsúltan Nazarbaevtyng Túrghan esimdi qyrghyz qyzyna degen balang mahabbaty jayly búghan deyin kópshilikke belgisiz bolyp kelgen syrdyng betin ashty. Tura kinodaghy tәrizdi, eki jastyng mahabbatyna ýshinshi bireu kiylikken.
QARAGhANDYDAN KELGEN ÚShAQ
1961 jylghy qarasha aiynyng basynda Bishkek (sol kezdegi Frunze) qalasynyng әuejayyna shaghyndau úshaq kelip qondy. Aq jeydege qara galstuk taqqan, kostumshen, basynda qalpaghy bar symbatty jigit úshaq baspaldaghymen jenil basyp týsip kele jatty. Búl - Qazaqstannyng bolashaq preziydenti Núrsúltan Nazarbaev bolatyn. Ol shamasy búl jaqqa beyresmi, dostyq saparmen kelgen bolsa kerek. Búl kezde onyng jasy nebary 21-de ghana bolatyn. Degenmen búl onyng partiyalyq mansapty qyzmet baspaldaghyna ayaghyn endi ghana basqan kezi edi.
Bolat qorytushynyng bedeldi mamandyghyn iygergen jas jigitting qaltasyna biraz aqsha da týsken. Núrsúltan ózining jaqyn dosy Marattyng ýilenu toyyna kelgen edi. Dәrethanasy dalada túrghan shaghyn jer ýiding bir bólmesi aldaghy on kýnge onyng reziydensiyasy boldy.
Osynau kishkene ýide bolghan ýilenu toyyna qatysudan ózge Núrsúltannyng taghy bir manyzdy sharuasy bar edi. Ol medinstitutta oqityn Túrghan esimdi jas student qyzdyng ata-anasynan rúqsat súraugha da kelgen.
Jastar bir-birin 1958 jyly Shamalghan auylynda alghash ret kórgennen beri hat alysyp túratyn. Búdan song Núrsúltan Ukrainagha bolat qorytushynyng oquyna ketip, ol jaqtan 1960 jyly Temirtaugha diplomdy júmysshy bolyp oralghan. Búl kezderi Núrsúltannyng anasy Frunzedegi jas student qyz Túrghan Ábdikerimovagha alma men qúrttan sәlem-sauqat salyp túratyn. Túrghan olardyng kórshiles qyrghyz jaylauyndaghy búrynnan beri aralasyp túratyn dostarynyng jiyen qyzdary edi.
Olargha dәneker bolghan taghy bir adam - Túrghan qyzdyng auyldasy jәne jaqyn tuysy Marat Aqmataev bolatyn. 1958 jyly qazaqtargha
qúda týsuge kelgen qyrghyzdar Shamalghan auylyndaghy Nazarbaevtardyng shaghyn ýiine toqtap, Núrsúltan men Túrghan osy kezde tanysqan edi. Túrghan Núrsúltannyng anasy Áljan apanyng ózine qanday qamqorlyqpen, meyirimmen qaraghanyn әli kýnge deyin úmytqan joq. Bolashaq preziydentting qarapayym sharua әkesi Ábish te, olardyng otbasyndaghy erekshe bir jylylyq ta esinde.
Marat Aqmataevtyng ata-anasy da Núrsúltandy óz úldarynday jaqsy kórdi. Kóp úzamay Núrsúltan qúrdas dosy Marat Aqmataevty alystaghy beytanys Ukrainagha oqugha barugha kóndirgen. Dneprodzerjinskidegi tehnikalyq uchiliyshede olar birge oqydy. Núrsúltan men Marat әli kýnge deyin jaqsy dostar.
Núrsúltannyng ata-anasyna qaraghanda Marattyng әke-sheshesi baquatty túratyn. Marattyng әkesi ataqty jylqyshy edi. Olar ózderi túratyn Kishi-Kemin auylynda «Volga» mashinasyn birinshi bolyp aldy, Frunzeden de auyldastarynyng arasynan alghashqylardyng biri bolyp ýy satyp aldy. Alayda, Marat enbek jolyn júmysshylyqtan bastady.
Marat dosy Oktyabri revolusiyasynyng kezekti merekesi kýni - 7 qarashada ýilenu toyyn jasamaq bolghan kezde, Núrsúltan eki myng gradustyq domna peshinde bolat balqytyp jýrgen edi. Jaqsy habardy esty salysymen Núrsúltan bir aptagha demalys alyp, Frunzege tartty. Ol kezderi ekining biri úshaqpen úsha bermeytin. Tipti dәl sol Frunzedegi iri partiyalyq basshylardyng ózi alystaghy Mәskeuge poyyzben bes-alty kýn jýrip baratyn. Alayda Núrsúltan asyghys bolatyn. Oghan Túrghan qyzben aradaghy mәseleni de sheship alu kerek edi.
Biraq Núrsúltannyng degeni bolmady. Ákesi qyzyn «alystaghy Qazaqstangha» bergisi kelmedi. Búghan shamdanghan Núrsúltannyng kónili Túrghannyng eng jaqyn dos qyzy - Zina Chynybaevagha qaray auyp ketti. Alayda búl jaghday Maratqa únaghan joq. Sondyqtan ol Núrsúltan men Zinanyng arasyna syna qaqty.
Álqisa, qúrmetti oqyrman, Núrsúltannyng belgisiz balang mahabbaty turaly hikayamyzdy bastayyq.
ZINANYNG MAHABBATY
Frunze medisina institutynyng bes qabatty jataqhanasy býginde qalalyq auruhanagha berilgen. Shugha toly dәlizder, qarapayym ghana tósenishter tóselgen, kereuetting túsyna plakattar ilingen studenttik bólmelerding auruhananyng typ-tynysh palatalaryna ainalghanyna da biraz uaqyt bolghan. Dәrining iyisi múndaghy sovettik әtirler men iyissulardyn, erin boyaghyshtardyng hosh iyisterin әldeqashan basyp ketken.
Studenttik jataqhananyng bir bólmesinde Túrghan, Zina, Natasha jәne Nadya esimdi tórt qyz birge túratyn. Keshke qaray olar kórikti jigitke
túrmycqa shyghu, instituttan song jaqsy jerge júmysqa ornalasu siyaqty alansyz, baqytty bolashaq jayynda bir-birimen armandaryn bólisetin. Endi qalay deysiz - jaqynda ghana, 1961 jyldyng sәuir aiynda sovettik jas jigit Yuriy Gagarin birinshi bolyp gharyshqa úshqan; sovettik basshy Nikita Hrushev kommunizmning jaqyndap qalghanyn, ol kezde aqshanyng qajet bolmaytynyn, al dýkenderde satushylardyng túrmaytynyn kýn-týn demey qaytalaumen bolatyn.
Qyzdar kommunizmdi tipti de kórmeytinderin, al alystaghy Qazaqstannan keletin kelbetti jas jigit Núrsúltan Nazarbaevtyng olardyng eshqaysysyna da búiyrmaytynyn bilgen joq, әriyne. Núrsúltan kete salysymen-aq renjisip qalghan eki dos qyz búdan song ómir boyy kezdespeytinin de oilaghan joq.
Núrsúltan Túrghandy izdep barghan bolatyn, biraq Zinagha ýilenbek oimen qaytty. Biraq ýilengen de joq, búdan song ol eki qyzdyng bir de bireuin eshqashan kórgen de emes.
Núrsúltan patshalyq parasatpen keldi. Ol Túrghangha bir qúshaq gýl syilady. Álgi gýlder osy uaqytqa deyin qyzdyng esinde. Ol kókshil týsti hrizantema gýli bolatyn! Núrsúltan taghy jýnnen toqylghan eki sviyter alyp kelipti. Sodan song Túrghangha shúlyq satyp alyp berdi. Túrghan bir sviyterdi dos qyzy Zinagha syilady. Biraq kóp úzamay sviytermen qosa Zina onyng jigitin de alyp ketti.
Osy bir jaysyz oqighadan kóp ótpey Zina da, Túrghan da qyrghyz jigitterine túrmysqa shyqty. Biraq ekeui de erte jesir qaldy. Zina da, Túrghan da balaly-shaghaly bolyp, nemere sýidi. Biraq, Núrsúltangha degen bayaghy balang mahabbat kónilding týkpirinde jatyr.
Oqta-tekte eske týsip, jýrekterin syzdatyp ta qoyady. «Eger Núrsúltan maghan ýilengende taghdyrym ózgeshe qalyptasar ma edi, baqytty da bay bolar ma edim». Zina da, Túrghan da osylay oilaydy. Zina da, Túrghan da ghylymmen ainalysty, dissertasiyalaryn qorghady. Jastary 70-ke kelgenine qaramastan olar әli kýnge deyin medisina salasynda júmys isteude. Biraq songhy 50 jyldyng ishinde búrynghy dos qyzdar birimen biri bir-eki ret qana kezdesken.
Bizding búl shaghyn zertteuimizdi jýrgizuge 2010 jyldyng 19 aqpanynda qyrghyzdyng «Aghym» gazetine Zina Chynybaevanyng bergen súhbaty týrtki boldy. Súhbat «Nazarbaev ekeuimiz qyz-jigit bolghanbyz» dep atalady.
Jurnalist Nazgýl Qalmambetova әngimeni jap-jas Zina men Núrsúltannyng qalay tanysqan kezderinen bastaghan. Gazetting bir betin tútas alghan súhbatta Núrsúltannyng Frunzege qalay kelgendigi aitylady. Marat eng jaqyn dosyn ózining jiyenine ýilener dep oilapty. Sóitip, dostyghymyzgha qosa tuystasyp ketermiz dep ýmittengen. Alayda, Zinanyng aituynsha, Núrsúltannyng kózi Túrghangha emes, oghan týsken.
Núrsúltan qonaqta bir apta bolghan. Osylaysha jastar júptaryn jazbay barlyghy birge kinogha, kórmeler men múrajaylargha barghan. Qonaqta bolyp, eskertkish ýshin suretke týsken.
Núrsúltan әzilqoylyghymen, aqjarqyn minezimen jәne jastyq jalynymen, gitarada, akkordeonda oinay alatyndyghymen qyrghyz dostaryn tamsandyrghan. Núrsúltan týrli әnder aityp, ýnemi elding nazarynda bolghan. «Kelbetti, kónildi jigit akkordeonda jan
"Biz bir-birimizge mahabbat turaly, bir-birimizdi saghynyp, kórgimiz keletindigi jayynda jazatynbyz."
tebirenterlik әuender oinaghan».
- Núrsúltan eline ketip, ekeuimiz jii hat alysa bastadyq, - deydi Zina. - Biz bir-birimizge mahabbat turaly, bir-birimizdi saghynyp, kórgimiz keletindigi jayynda jazatynbyz.
Zina men Núrsúltan bir jyl boyy hat alysyp túrady. 1962 jyldyng jazyna qaray Núrsúltannan hat sap tiylady. Zina Temirtaudan hat kelip qala ma degen ýmitpen bas poshtagha ýnemi baryp túratyn.
Núrsúltan nege hat jazghandy qoydy? Búghan deyin apta sayyn bir hat jiberip túrushy edi ghoy. Nazarbaevtyng saray jylnamashysy, onyng sayasy mәseleler jónindegi kenesshisi Ermúhamet Ertisbaev «Qazaqstan jәne Nazarbaev: ózgerister logikasy» atty kitabynda 1962 jyldyng aqpan aiynda Núrsúltan Qazaqstan komsomolynyng sezinde keremet sóz sóiledi dep jazady.
Sózin sol kezderi júldyzy janyp kele jatqan aqyn Oljas Sýleymenovting ólenimen bastaghan jas metallurgting ekpini auditoriyagha qatty әser etken. Jas Núrsúltandy dәl sol jerde-aq Qazaqstan komsomoly Ortalyq komiytetining mýsheligine, al Mәskeudegi sezde býkilodaqtyq komsomol úiymynyng Ortalyq komiytetining mýsheligine kandidat etip saylaydy.
Qyrghyz qyzymen asyghys sýiisten bastalghan Núrsúltannyng mahabbatyna toqtau salghan ne edi? Olarda sýiiskennen basqa eshnәrse
bolmaghan. «Ol kezderi seks-meksting ne ekendigin bilmeytinbiz. Ol kezding jastary ózin-ózi ústay biletin, mәdeniyetti bolatyn», - deydi Zina Azattyq radiosynyng tilshisine.
Jastardyng aralarynyng suuyna Núrsúltannyng jaqyn dosy Marat yqpal etken bolyp shyqty. «Bir joly poshtadan Núrsúltannyng kezekti hatyn alyp kele jatqanmyn. Jolda tanys jigit kezigip qaldy. Biz birshama uaqyt әngimelesip túryp qaldyq. Al bizdi ótip bara jatqan trolleybustyng ishinde otyrghan Marat kórip qalypty. Ol Núrsúltangha Zinany әldebir jigitpen kórdim dep hat jazghan», - deydi Zina «Aghym» gazetindegi súhbatynda.
Búl jerde ol Leningradtaghy aspiranturadan song 1975 jyly Frunzege kelgen kezde Marattyng ózining aitqan sózin dәlelge keltiredi. «Bir joly ayaldamadan Maratty jolyqtyryp qaldym. Ol
"Ol kezderi seks-meksting ne ekendigin bilmeytinbiz. Ol kezding jastary ózin-ózi ústay biletin, mәdeniyetti bolatyn."
maghan: «Zina, bilesing be, Núrsúltan ekeuinning aralarynnyng ajyrauyna sebepker bolghan menmin. Sening әldebir jigitpen әngimelesip túrghanyndy Núrsúltangha jazyp jibergen edim. Senderge men kedergi jasadym» dep moyyndady».
Biraq barlyghy kesh bolatyn. Búl kezde Zina túrmysqa shyghyp ýlgergen edi. Núrsúltan da ýilenip, 1970 jyldardyng orta túsynda Qaraghandyda ýlken partiyalyq qyzmetterge deyin ósip, Karmetkombinat qamymen Mәskeuge jii baryp túratyn. Zina mýmkindiginshe Núrsúltandy nazardan tys qaldyrmay, kezdeysoq kezdesip qalghan qaraghandylyqtardan jana ósip kele jatqan partiyalyq jas qayratkerding taghdyry jayynda súrastyryp otyratyn.
Núrsúltan kórshiles tәuelsiz elding preziydenti retinde Bishkekke kele bastaghanda bir joly Zina onymen kezdesuge әrekettenedi. Tanystary arqyly Nazarbaevqa hat berip jiberedi. Shamasy hat jetpese kerek. «Tipti kórgen kýnning ózinde onyng meni tanuy ekitalay edi», - deydi Zina.
JASTARDY AJYRATQAN MARAT PA?
Sol bir 1961 jylghy qarashadaghy oqighalardan beri jarty ghasyrday uaqyt ótti. Sonau alysta qalghan kýnderding oqighalaryn birtindep qalpyna keltiruge tura keldi. Biraq, Núrsúltannyng qyrghyz dosynyng ýiinde naqty qansha jatqanyn anyqtau qiyn boldy.
Onyng búl saparynyng merzimin anyqtaugha myna jaghday sebepshi bolyp otyr. Bir núsqa boyynsha, Núrsúltan ózining qoly jetpegen sýiiktisi Túrghannyng eng jaqyn dos qyzy Zinagha kónili auyp, Túrghandy orynsyz renjitkenin týsinip, onyng kónilin aulau ýshin Frunzede kóbirek ayaldap qalghan. Ol ýshin ótirik syrqat bolghansyp, «auyrdy» degen qaghaz alghan.
Al ekinshi bir әngime boyynsha, Zina men Núrsúltannyng ortalarynda eshqanday mahabbat bolmaghan. Dosynyng ýilenu toyy ótisimen Núrsúltan 9 qarasha kýni keri qaray úshyp ketken.
Búny Núrsúltannyng airylmas dosy - Marat aitady. Biz 1961 jylghy mahabbat romanyna qatysushy bishkektik keyipkerlerding barlyghyn
tauyp sóilestik. Áriyne, arada ondaghan jyldar ótken song keybir manyzdy degen jayttar qarama-qayshy renkter alyp ketken.
Jyldam órbigen romannyng keyipkerleri birin-biri ótirik aitady dep әshkerelep, shyndyqty boyamalaydy nemese jasyrady dep aiyptaydy. Talasqa týsken mahabbat jәne eresek balalarynyn, nemerelerining boluyna baylanysty biz de keybir jayttardy ashpaymyz. Onyng ýstine, bizding oiymyzsha, olar sonshalyqty manyzdy da emes.
Biraq Núrsúltan men Zinanyng aralarynyng suuyna kinәli, shynymen de Marat pa? Marat Aqmataevtyng ózi býgin Qyrghyzstandaghy baysaldy adamdardyng biri. 2006 jyly Nazarbaev ony Astanadaghy Aqordasyna ózining kezekti inaugurasiya saltanatyna da shaqyrdy.
Bizge Marat Aqmataevpen telefon arqyly sóilesuding sәti týsti. Núrsúltan men Zinanyn
"Ózinizdi Núrsúltannyng ornyna qoyyp kórinizshi. Bir qyzgha qúda týsu niyetimen kelip, ekinshi bir qyzben jýrip keter me ediniz? Búl ótirik, Zina ótirik aitady."
arasyndaghy «búl romannyng ózi atymen bolmaghandyqtan» onyng oghan qanday da bir qatysynyng boluy da mýmkin emes deydi Marat.
«Qyzdar ne bolsa sony aita beredi. Qalay búl ózi? Ózinizdi Núrsúltannyng ornyna qoyyp kórinizshi. Bir qyzgha qúda týsu niyetimen kelip, ekinshi bir qyzben jýrip keter me ediniz? Búl ótirik, Zina ótirik aitady. Zinany sodan beri kórgen de emespin, tipti onyng hal-jaghdayynan da habarym joq», - deydi Marat Aqmataev.
Bizben әngimesinde Marat Aqmataev Núrsúltannyng Túrghangha ýilenbek oiy bolghanyn rastady. Biraq qyzdyng әkesi Qaraghandy alys bolghandyqtan qyzyn beruden bas tartqan. Búl jerde eskere ketetin taghy bir jaghday, ol kezderi Túrghannyng әkesi auylsovetting tóraghasy, auyldaghy bedeldi adamdardyng biri bolghan. Marattyng oiynsha, qyzdyng әkesi ózining bedelin de oilasa kerek.
Biraq búl kezde Núrsúltan da onay ospaq adam emes bolatyn. Dәl sol tústa ol tanylyp qalghan komsomol jetekshisi bolatyn. «Qyzdyng anasy kýieuining sheshimine ókinish bildirdi. Sen beker búlay istedin, qarashy, Núrsúltan qazirding ózinde úshaqpen úshyp jýr. Onyng bolashaghy bar» dep aitqanyn eske alady Marat.
Biraq bolar is boldy, qyzdy Núrsúltangha bermeytin boldy. Tarih kórsetkendey, búl Qazaqstannyng bolashaq preziydentining jeke ómirindegi alghashqy sәtsizdik emes edi.
«Núrsúltan 1961 jyldyng 7-8 qarashasynda Frunzede bolyp, 9 qarashada Qaraghandygha úshyp ketti. Arada bir jyl ótken son, 1962 jyly ol Saragha ýilendi», - dep osydan jarty ghasyr búryn bolghan oqighalardyng týiinin Marat Aqmataev osylay jasaydy.
TÚRGhANGhA ARNALGhAN BIR QÚShAQ BAQYT GÝLI
Zina siyaqty Túrghan da Núrsúltannyng hattaryn saqtamaghan. Sondyqtan Nazarbaevtyng qazymyr ómirbayanshylaryna olar eshnәrse kórsete almaydy. Biraq birge týsken fotosuretteri, búl romangha qatysy bar әielderding әngimeleri men oqigha kuәgerining kuәligi bar. Túrghannyng aituynsha, olar Núrsúltan ekeui 1958 jyldan tanys bolghan. Al 1959 jyldan bastap hat jazysa bastaghan. Núsúltan әr joly bir dәpterdi toltyryp hat jazatyn bolghan.
Núrsúltan hatynda ne jayynda jazdy? Zina ol mahabbat turaly, jalpy taqyryptar jayynda jazyp, sayasat turaly jaq ashpady dese,
Túrghan kerisinshe, jas metallurgting hattarynan sayasy taqyryp qatty bayqalyp túratynyn aitady. 1959 jyly jazda Temirtauda bolghan qandy kóterilis jayynda jazghany esinde qalypty. Býlik shygharghan júmysshylar aldynghy qatargha qoyghan qarusyz әielder men balalargha qarsy oq atugha әskerge búiryq berilgeni Núrsúltangha qatty әser etken.
Búl oqighanyng Sovet Odaghynda soghystan keyingi kezende halyqtyng memleketke bildirgen eng ýlken narazylyghy bolghandyghy belgili. Metallurgter qalasy Temirtau óte asyghys týrde salyndy. Júmysqa myndaghan adamdardy shaqyrghanymen, olardy materialdyq jaghynan qamtamasyz etu mәselesi tolyq qarastyrylmaghan bolatyn. Qúldyq júmysqa gulagtyq tәsilmen mәjbýrleuge endi bolmaytyn edi.
Azattyq radiosyna Túrghan Ábdikerimovanyng aitqanynday, Núrsúltannyng alghan әseri boyynsha, býlikting bastaluyna myna jayt sebep bolghan. Jaghdaylary bolmay jýrgen júmysshylar kórshiles konslagerde nemisting әskery tútqyndaryna farfor ydystarmen tamaq beretindigin bilip qalghan.
Al dәl osy kezde júmysshylargha shirip ketken azyq-týlikten pisirgen tamaqty aluminiy tabaqqa salyp beretin edi. Myndaghan adam qatysqan býlik búrq ete qaldy. Qangha bókken búl býlikting qúpiyasy osy kýnge deyin ashylghan joq. Halyqqa qarsy oq atylghan oqighany Núrsúltan ýlken ókinishpen, shermen jazghan.
Núrsúltan Túrghangha oqigha kuәgerlerinen estigenin jazsa kerek. Óitkeni kóterilis bolghan kezde ol әli Ukrainada oqyp jýrgen bolatyn. Oqudan 1960 jyldyng jaz aiynda keldi. Búl kezde jastar әli hat alysyp túratyn. Sóitip, 1961 jyldyng qarasha aiynda rúqsat súrap kelgen Núrsúltangha әkesi qyzyn beruden bas tartqan.
Túrghan búl jaygha ózin de kinәli sanaydy. «IYә, әkem rúqsat bermedi. Ol kezderi ata-anagha qarsy kelu degen bolmaytyn. Biraq mening ózim de medinstituttaghy oquymdy bitirgim keldi. Oqudyng bituine әli eki jyl bar bolatyn. Núrsúltan Qaraghandynyng medinstitutyna auysuymdy úsyndy. Biraq әkem tym alysta dep, rúqsatyn bermedi». Ózining aituynsha, Túrghan әli sezimimizdi tekserip, kýte túrayyq dese kerek.
«Biraq osy kezde eng jaqyn qúrbym bizding aramyzgha týsti!» - deydi Túrghan. Bir joly jastardyng barlyghy qonaqqa barghan. Seminargha
dayyndaluy kerek bolghandyqtan Túrghan jataqhanada qalyp qoyghan. «Olar qonaqtan týn ortasynda keldi. Al Núrsúltan maghan: «Biz Zina ekeuimiz ýilenetin boldyq», - dedi. Men ne deymin? Bir keshte olardyng arasynda ne bolyp ýlgergenin bilmeymin. Onda baqytty bolyndar dedim. Basqa ne deytin edim?»
Jas oqyrmandarymyz ýshin aita keteyik, Núrsúltan men Túrghannyng arasynda da jay ghana sýiisten ózge eshnәrse bolmaghan. «Biz tek qana sýiistik. Basqa jay turaly әngime etuge de bolmaytyn, ol kezdegi tәrtipting ózi qatang edi. Ájem maghan óz abyroyymdy túrmysqa shyqqan uaqytqa deyin saqtauym kerektigi jayynda ýnemi eskertip otyratyn», - deydi Túrghan.
Eng jaqyn degen dos qyzynyng satqyndyghyn Túrghan, arada 50 jylday ótse de, keshirgen joq. Kóp úzamay qyzdar da institutty bitirdi. Bireui songhy kursta, ekinshisi sәl keyinirek kýieuge shyqty. Zina joldamamen Qyrghyzstannyng ontýstigindegi Osh qalasyna attandy. Túrghan kýieuimen birge elding soltýstigindegi Toqmaq qalasyna ketti. Biraq Túrghannyng kýieui erterek qaytys bolyp, ol Frunzege qaytyp keldi.
1975 jyly Zina da Frunzege qaytyp kelip, Leningradtyng aspiranturasyn bitirgen song kandidattyq dissertasiya qorghady. Osy oqighany atap ótken kezde qonaqtardyng arasynda Túrghan da boldy. Búdan keyin olar kezdesken emes. Zina qazir qalalyq diagnostikalyq ortalyqta júmys isteydi. Qúlaq, múryn dәrigeri. Túrghan ózi oqyghan institutta, qazirgi Qyrghyz
"Núrsúltan maghan: «Biz Zina ekeuimiz ýilenetin boldyq», - dedi. Men ne deymin? Bir keshte olardyng arasynda ne bolyp ýlgergenin bilmeymin. Onda baqytty bolyndar dedim."
medisinalyq akademiyasynyng mikrobiologiya kafedrasynda júmys isteydi. Jaqynda Zina Túrghangha telefon shalyp, Núrsúltan ýsheui birge týsken fotosuret saqtalyp pa edi dep súraghan edi. Biraq Túrghannyng onymen sóileskisi kelgen joq.
ÓMIRLIK RENJISU
Júrt arasynda alghashqy mahabbat baqytty bolmaydy degen pikir qalyptasqan. Áriyne, sәti týspegen, azghyrushylardyng kesirinen búzylghan alghashqy mahabbat sezimi әrkimde de bar. Biraq Núrsúltannyng qyrghyz qyzdaryna qatysty oqighagha kelsek, әngime basqashalau.
Qyzdar jigitting jigitin uystan shygharyp alghan. Sessiya kezinde bolsyn, jay kýndelikti tirshilikte bolsyn ózi talay ret kómektesken eng jaqyn dos qyzynyng satqyndyghyn Túrghan esh keshire almady.
IYә, Túrghan men onyng әkesi Núrsúltannyng ótinishin qabyl alghan joq. Biraq búl jayt eng jaqyn dos qyzynyng aragha týsip, jigitti alyp
ketuine sebep bolmauy kerek qoy! Túrghan osylay dep oilaydy. Al Zinanyng pikirinshe, Núrsúltan eki qyzdy da birdey alghash ret kórgen. Sondyqtan mýmkindikterimiz de birdey edi, búl taza bәsekelestik bolatyn dep oilaydy ol.
Alayda Marattyng әngimesinde búl epizod joqqa shygharylady. Marattyng aituynsha, «Núrsúltan men Zinanyng arasynda eshnәrse bolghan joq. Al Túrghannyng әkesi Núrsúltandy renjitpeui kerek edi. Jas kezde bireudi renjitsen, ol ómir boyyna esinde qalyp qoyady», - deydi Marat Aqmataev.
«Kónili Zinagha qaray auyp ketken Núrsúltan kóp úzamay qanday qatelik jibergenin týsindi. Ol menen Zinamen aradaghy dostyghymyzdy búzghany ýshin keshirim súrady. Tipti bir aptagha bulleteni alyp, Frunzede qalyp qoydy. Al men ne aita alatyn edim? Satqyndyqtyng aty - satqyndyq. Men ony da, Zinany da keshire almadym», - deydi Túrghan.
Núrsúltannyng bulleteni alyp Frunzede taghy bir aptagha qalyp qoyghanyn Zina da rastaydy. Jalpy alghanda búl jay enbek pen
" Kónili Zinagha qaray auyp ketken Núrsúltan kóp úzamay qanday qatelik jibergenin týsindi. Ol menen Zinamen aradaghy dostyghymyzdy búzghany ýshin keshirim súrady. "
komsomoldyq tәrtipti búzu bolyp tabylatyn. «Men bulleteni alugha kómektesuin súrap, tanys oqytushyma bardym. Túrmysqa shyghayyn dep jatyrmyn, sol sebepti kýieu jigitting osynda bolatyn merzimin úzartu kerek dedim. Ol kezderi bulleteni alu óte qiyn bolatyn», - dep eske alady Zina bizben әngimesinde.
Biraq Marat Zinanyng búl aitqanyn joqqa shygharady. Al Túrghan Núrsúltannyng sol saparyna qatysty keybir jayttargha qatysty ózgeshe pikir aitady. Biraq búlardyng barlyghy eleusizdeu ghana aiyrmashylyqtar. Eng bastysy, bizding kóz aldymyzda ýsh adamnyn, tipti tórt adamnyng taghdyrlary túr. Keybir ýzik-ýzik әngimelerge qaraghanda, Marattyng ózining bir kezderi Zinada kónili bolyp, biraq «qyzdyng oghan qaramay qoyghanyn» bayqaugha bolady. Degenmen búl epizodty zertteuding ózi qiyndau. Sondyqtan ýsh adamnyng ainalasynda ghana әngimelegen dúrys bolar.
Jarty ghasyrgha sozylghan búl renishterding qúpiyasy bireu-aq, ol - mahabbat. Zina da, Túrghan da osy kýnge deyin Núrsúltandy jaqsy
kóredi. Olar onymen kezdeskisi keledi. Olardy qyzyqtyrghan adam eshqayda joghalyp ketken joq. Kóz aldarynda jýr. Biraq Núrsúltan Zina men Túrghandy esine saqtady ma eken? Al esine týsken kýnning ózinde olarmen kezdesuge bes minut uaqyt taba ala ma eken? Óitkeni Ukrainada bolghan jas kezindegi dosymen ol tayauda kezdesti ghoy.
Qyzdar Núrsúltandy ne ýshin jaqsy kórdi eken? Búghan eki qyzdyng da qaytarar jauaptary birdey: «Qalay jaqsy kórmeysin?! Ol óte súlu, kórikti jigit bolatyn. Jaqsylap әn salatyn, gitarada, akkordeonda oinaytyn. Orys, ukrain tilderin biletin. Túrghan Núrsúltannyng aghylshynsha biletindigi jayynda aitqanyn eske alady. «Núrsúltan meyirban, tәkappar, ózine-ózi senimdi bolatyn», - deydi qyzdar.
Núrsúltan óte kóp әn salatyn. Abaydyng Áygerimge arnaghan әni qyzdardyng esinde qalyp qoyypty. Búl - Abaydyng «Kózimning qarasy» edi. Núrsúltan biyikterde júmys isteytin, sol biyikterden sәlem joldaytyn montajshylar turaly da oryssha әn salatyn. Núrsúltannyng eng sýiikti әnderining biri «Vesna na Zarechnoy uliyse» әni bolatyn. Ondaghy «ózin adam qataryna qosqan zauyt qaqpasy» turaly joldaryn yqylaspen әndetetin.
Túrghan Núrsúltannyng ózin úmytpaghanyn aitady. Bishkekke kelgen saparlarynyng birinde jas kezindegi qyrghyz qyzy turaly aityp bergen eken. Key kezderi Marat arqyly ózi óte jaqsy syilaytyn Túrghannyng anasyna bazarlyq berip jiberetin bolghan. Túrghannyng aituynsha, olardyng mahabbaty jayynda Mayram Aqaevanyng esteliginde de jazylghan.
Mine, qyrghyzdyng eki qyzynyng Núrsúltan degen qazaqtyng jigitine qatysty mahabbat hikayasy osynday. Jas Núrsúltan bir apta ghana gitarada oinap, әn saldy. Al oghan kónili ketken eki qyz ghúmyr boyy sezimderin suytpay kele jatyr.
www.azattyq.org saytynan alyndy.
Túpnúsqadaghy taqyryp - Núrsúltan Nazarbaevtyng belgisiz qúdalyghy nemese jarty ghasyr jauapsyz qalghan mahabbat
Suretterde:
1.Túrghan Ábdikerimova. Uniyversiytette ótken jyldar. Frunze, 1960 jyl.
2.Otbasylyq quanysh sәtinen týsirilgen suret. Ýstingi qatarda ong jaqtan ekinshi túrghan - Núrsúltan Nazarbaev. Onyng ong jaghynda Marat Akmataev, sol jaghynda - Zina Chynybaeva túr. Ortada sol jaqtan ekinshi - Túrghan Ábdikerimova, onyng ong jaghyndaghy - әkesi Ábdikerim. Frunze, 1961 jyl.
3. Zina Chynybaevanyng studenttik shaghynda týsken sureti. Frunze, 1960 jyl. Qyrghyzdyng «Aghym» gazetindegi suret.
4. Zina Chynybaeva men Núrsúltan Nazarbaev (fotodan kórinis). Frunze, 1960 jyl.
5. arat Akmataev zayyby Rayamen (ol kisi baqilyq bolghan). Ekinshi qatardaghy - Túrghan Ábdikerimova. Frunze, 1961 jyl.
6. Túrghan Ábdikerimovanyng studenttik shaghynda týsken sureti. Frunze, 1960 jyl.
7. Túrghan Ábdikerimova (ong jaqta) nemere inisi Shairbekpen birge. Frunze, 1960 jyl.
8. Zina Chynybaevanyng qazirgi sureti. Bishkek, 2010 jyl. Qyrghyzdyng «Aghym» gazetindegi suret.
9. Túrghan Ábdikerimova (ong jaqta) jiyeni Nazgýlmen birge otbasylyq merekede. Bishkek, 2010 jyl.