Býginde elimizde diny oqu-aghartu júmystary joqtyng qasy. Sonyng saldarynan qandastarymyz ben jas buyn ókilderi sonau yqylym zamannan beri ata-babamyz ústanyp kele jatqan Haq dinimiz Islamnan bezip, dәstýrli emes ózge jat dinderding jeteginde jýr. Áriyne, elimizdegi әleumettik zertteuler dinge senetin adamdardyng sanyn statistikalyq kórsetkishtermen ólsheydi. Sondyqtan olardyng naqty sanyn tap basyp aitu qiyn.

Býginde elimizde diny oqu-aghartu júmystary joqtyng qasy. Sonyng saldarynan qandastarymyz ben jas buyn ókilderi sonau yqylym zamannan beri ata-babamyz ústanyp kele jatqan Haq dinimiz Islamnan bezip, dәstýrli emes ózge jat dinderding jeteginde jýr. Áriyne, elimizdegi әleumettik zertteuler dinge senetin adamdardyng sanyn statistikalyq kórsetkishtermen ólsheydi. Sondyqtan olardyng naqty sanyn tap basyp aitu qiyn.
Biraq elimizdegi diny bilim beru jýiesi jayynda sóz qozghaghanda eriksiz tilimizdi tisteymiz. Tipti biz «jastar ruhany bilimdi qaydan alady?» degen saualgha jauap beruge qinalamyz. Ruhany bilimge «ansary aughandar» shetelding diny oqu oryndarynan bilim alugha yntaly. Biraq elimizge uaqytsha kelgen sheteldikter men shetten diny sauat ashqandar bóten elding iydeologiyalyq nemese jat týsinikteri men pighyldaryn diny túrghydan halyq sanasyna siniruge kýsh salary aqiqat. Demek qogham mýshelerining memlekettik baghdarlamasynsyz shetelde bilim alu maqsatymen oqugha attanuy tolghandyratyn jayt. Óitkeni, múnyng - keleshekte últtyq qauipsizdigimizge núqsan keltirui bek mýmkin. Sondyqtan, diny bilim beru jýiesin memleket óz qolyna aluy tiyis. Búl jerde taghy da әlgi saual aldymyzdan kese kóldenendeydi. «Balamdy medresege bil dep berdim» dep Abay aitpaqshy, qazirgi tanda medresege yntalylar qatary siyrek. «Núr Astana» meshitining qyzmetkeri Ádilhan Serikbaydyng aituynsha, Astana medresesinde býginde nebary 70 balanyng diny sauat ashyp jatqan jayy bar.
- Sharighatqa sýiensek, diny tәrbie nәrestening dýnie esigin ashqan kýninen bastap berilui tiyis, - deydi Ádilhan Serikbay. 7 jasynan bas-tap balany namazgha ertip aparu - әrbir ata-ananyng mindeti. Sonday-aq 10 jasynan bastap namazgha qatystyru - paryz. Áriyne, býginde jastardyng diny kózqarasy týzu desek te, jetkinshekterding teng jartysy ruhany oshaqtan góri týngi klubtardy tәuir kóredi. Bir ghana mysal, Astana qalasynda 4 ghana meshit bolsa, týngi klubtardyng sany 40-qa jetedi. Demek, әlde de bolsa, jastardyng betin meshitke búru jolynda biraz «terleu» kerek. Astana qalalyq katolik shirkeuining diny basshysy Tomash episkop tayauda bizge kelip ruhany tәrbiyening aqsauynan býginde mektep oqushylary arasynda jýktilik oqighalarynyng kóbeyip ketkendigin qynjyla bayandaghan-dy. Biz de múnday kelensizdikke ýnsiz qaludy jón kórmedik. Aqyldasa kele, mektep oqushylaryna imandylyq taqyrybynda tәrbie saghattaryn oqyp túrsaq qaytedi dep oiladyq. Biraq bizding oiymyz jýzege aspady. Sebebi, ruhany sabaqqa zanymyz rúqsat bermeydi eken. Osylaysha zannyng solqyldaqtyghynan qimylday almay otyrmyz. Degenmen, meshit ishinde diny sauat ashu kursy bar. Oqimyn degen eriktilerding barlyghyna da esigimiz aiqara ashyq.
Ghalymdar alghashqy músylmandyq medreselerding arab elinde emes, naq ózimizding topyraghymyzda - Mәurenahr jerinde payda bolghandyghyn algha tartady. Al derekterge jýginsek, Týrkistan ólkesindegi músylmandyq bilim oshaqtary HIII ghasyrda payda bolypty. Belgili shyghystanushy Bartolid búl jayynda: «Medrese oqu mekemesi retinde músylman әlemining astanasy Baghdattyng ózinde tek HI ghasyrdyng ekinshi jartysynda ghana payda boldy. Al búl kezde Mәurenahrda medrese degen janalyq boludan qalghan edi» dep jazypty. Demek, «bismillәsi» ózimizding jerimizden bastau alghan medreselerding sanyn arttyryp, diny sauatyn syrttan alugha qúmarlardyng qataryn shektegen biraz mәselening tinin tarqatar edi.

Lәziza DOSOVA
«Núr Astana» gazeti 21 mamyr 2009 jyl