Ol - «Bakiyev-Qúlov» tandeminen erterekte ketken sayasatker.
Sheni - general-leytenant. Sarapshylar ony «Qyrghyzstannyng bolashaq preziydenti» dep boljasa da, «Ar-namys» partiyasynyng tóraghasy Feliks Qúlov (surette) qyrghyz memleketining bolashaghyn parlamenttik basqaru týrinde kóredi. Tayauda «AytPark» pikir-talas klubyna at basyn tiregen qyrghyz sayasatkeri klub moderatory Núrlan Erimbetov pen jurnalisterding súraqtaryna jauap berdi.

Ol - «Bakiyev-Qúlov» tandeminen erterekte ketken sayasatker.
Sheni - general-leytenant. Sarapshylar ony «Qyrghyzstannyng bolashaq preziydenti» dep boljasa da, «Ar-namys» partiyasynyng tóraghasy Feliks Qúlov (surette) qyrghyz memleketining bolashaghyn parlamenttik basqaru týrinde kóredi. Tayauda «AytPark» pikir-talas klubyna at basyn tiregen qyrghyz sayasatkeri klub moderatory Núrlan Erimbetov pen jurnalisterding súraqtaryna jauap berdi.

- 7 sәuir kýni halyqty alangha shygharghan kimder: oppozisiya ma, shetelding yqpaly ma?
- Meninshe, búl - ayaq astynan bolghan oqigha. Egerde biylik pen qúzyrly oryndar tiyesili sharalargha barmaghanda, tónkeris bolmas ta edi.
- Qyrghyzstandaghy Otumbaevanyng ýkimeti qanshalyqty zandy?
- Áriyne, júmys istep otyrghan preziydent, parlament pen ýkimet bar jerde múnyng zandylyghyn aitu qiyn. Uaqytsha ýkimet, revolusiyalyq komiytetti qúru iydeyasy osydan bes jyl búryn 26 nauryzdaghy revolusiya kezinde aityla bastaghan. Onda múnday әreketting logikalyq túrghydan dúrystyghyn aitugha bolar edi. Óitkeni preziydent Aqaev elden qashyp ketti. Ýkimet te óz qúzyretinen bas tartty. Biraq jana oqighalar barysynda búryn qoldanylmaghan әreketke jol berildi. Búl ýlken qatelik edi. 7 sәuirde adamdar qaza tapqan son, men parlamentting shúghyl otyrysyn shaqyru qajettigin әri preziydentke impichment jariyalau turaly úsynyspen shyqtym. Biraq estuimshe, ýkimet qoldamady. Sebebi parlamenttegi deputattardyng 70 payyzy - Bakiyevting adamdary edi.
- Elding dýrliguine Maksim Bakiyevting faktory da әser etti me?
- Ol kólenkede jýrgende, jaghday bólek edi. Biraq ol ortalyq agenttikti basqara bastady. Áriyne, memleketti damytugha negizdelgen qúrylymnyng payda boluy - jaman emes iydeya. Biraq mәsele basqada: kim ony basqarady jәne nege ol preziydentting janyndaghy qúrylym boluy kerek? Búl qúrylymdy ýkimetting ayasynda jýzege asyru kerek-tin. Óitkeni ýkimet ekonomikanyng damuyna jauap beredi. Preziydent kórpeni ózine tartty. Óz úlyn qyzmetke qoyghanda, búl halyqtyng ýlken narazylyghyn tughyzdy.
- Býginde ontýstik pen soltýstik faktory qanshalyqty ózekti?
- Bes jyl búryn preziydentti tandau mәselesi kýn tәrtibine qoyylghanda, biz Bakiyevpen әngimelestik. Memlekettik, munisipalidi ortalyqtarda ontýstikten shyqqan ókilderding azdyghy kóp aitylatyn. Búl jayt jaghdaydy ushyqtyryp, halyqqa da әser etetin. Kóp úzamay túrmystyq dengeydegi ontýstik-soltýstik bólinisi sayasy dengeyde kóterile bastady. Múny esepke almau mýmkin emes-tin. Óitkeni bizge «sender, soltýstikting ókilderi memleketti 14 jyl basqardyndar, búl - Aqaevtyng biyligi edi, endi ontýstik ókilderi eldi basqarady» dedi. Men de preziydenttik saylaugha týskim kelgende, qazirgi bas prokuror Beknazarov maghan kelip: «Bәke, siz týsinuiniz kerek: halyq bәribir de prinsipke baryp, ontýstikting ókiline dauys beredi» - dedi. Múny tarazygha salghan son, túraqtylyq manyzdyraq dep sheshtim. Osylaysha biz tandem qúryp, problemany sheshtik.
- Kezinde sayasattanushy Migranyan: «Qyrghyzstan problemasyn sheshuding bir-aq joly bar: elding soltýstigin - Qazaqstangha, ontýstigin - ózbekterge beru kerek» - dep mәlimdegen. Keshe Knyazev degen bir sayasattanushy Qyrghyzstannyng joyylatynyn aitady...
- Bilesiz be, bizde: «Qyrghyzstan AQSh-qa qarsy soghys ashyp, ekinshi kýni olardyng qolyna berile saluy kerek» degendey әzil-qaljyndar da boldy. Biraq Qyrghyzstan - derbes qalyptasa almaghan memleket emes, bizde qalyptasa qoymaghan - biylik qana. Kerisinshe, bizding halyq ózining kemeldigin kórsetip otyr. Ekinshi mәsele - tónkeristing qantógiske úlasyp, tonaushylyqtyng óristeui. Bizding ómirimizde búl úyatty tarih betteri de boluy mýmkin, biraq halyqtyng kedeyligin moyyndau kerek. Bilesizder me, diplomattardyng jabyq qalashyghyndaghy premier-ministr Daniyar Ýsenovting ýiin tonaghanda, kedey halyq, tipti dambalgha deyin alyp ketip jatty. Olardy toqtatugha tyrysqan jigitterge: «Qaranyzdarshy, bizde tipti taza ish kiyim de joq, biz óte kedeymiz» dep aitqandar boldy. Al ash halyqty toqtatu óte qiyn.
Halyqta júmys joq. Kóp azamattarymyz Qazaqstan men Reseyge júmys isteuge ketip jatady. Búl eldi júmyspen qamtamasyz ete almaghan biylikting sharasyzdyghyn kórsetedi. Resmy derekter boyynsha, Resey azamattyghyn 300 myng qyrghyz aldy. Migrasiyagha kelsek, jylyna 900 mynday adam elge kelip-ketip jýredi. Halyqtyng jalpy sany - 5 mln 300 myng adam. Qazaqstanda 100 mynday qyrghyz júmys istep jýr.
- Keybir sarapshylar sizdi Qyrghyzstannyng bolashaq preziydenti dep boljaydy. Siz búl jayly ne oilaysyz?
- Bizding partiya parlamenttik respublikanyng qúryluyn qoldaydy. Qazirgi uaqytsha ýkimet de múny qoldap otyr ghoy. Nege deseniz, Aqaev pen Bakiyevting tәjiriybesi újymdyq basqaru tәsiline kóshu qajettigin kórsetip otyr. «Demokratiyanyng basty jauy - jaqsy patsha» degen sóz bar. Jaqsy patshanyng rólin oinau onay emes. Sondyqtan qazirgi tanda parlamentarizmning kezeninen ótu kerek shyghar. Egerde jalpy sayasy mәdeniyet ósse, preziydenttik basqaru tәsiline oralu jayly әngime qozghaugha bolady.
- Resey-Belarusi odaghy siyaqty Qazaqstan-Qyrghyzstan konfederasiyasyn qúrudy qoldaysyz ba?
- Jalpy, men halyqqa mol jaqsylyq әkeletin odaqtargha ong qaraymyn. Onyng ýstine biz tarihy túrghydan bir memleketting qúramynda boldyq. Ekinshi qyrynan, onda әrbir memleketting qanday qúqyqtary men qúzyretteri bolady degen mәsele taghy bar. Ol odaq bola ma, konfederasiya bola ma, múny talqylau kerekpiz. Biraq basty talap - elding derbestigi saqtaluy tiyis.
- Qazaq pen qyrghyz qatynasy Kenesary hannyng mәselesi sheshilmey, ary qaray damy almaydy. Qyrghyz elitasy Kenesary han, Nauryzbaydyng ólimi ýshin tarihta kýnә qalghanyn seze me?
- Árbir halyqtyng tarihynda shiyelenisti jaghday bolady. Búdan qashyp qútylu mýmkin de emes. Biraq jalpy alsaq, bizding halyqtarymyz eshbir jaghdaygha qaramastan, tatu-tәtti ómir sýrdi. Kez kelgen otbasyn alynyz, tuystar arasynda da týsinbestik bop túrady. Balalar tóbelesse de, olar - bir otbasy. Bizding halyqtardyng tarihy da soghan jaqyn. Tayauda bizding belgili tarihshymyzdyng osy mәselelerdi qamtyghan kitaby shyqty. Qaruly shiyelenister bolsa da, búl eki halyq arasyndaghy arazdyq emes, jol bastaushylar arasyndaghy arazdyq boldy. Ol tústa barymta mәselesi de ózekti edi. Biz halyqtar arasyndaghy jaghdaygha kishigirim handar, baylar men manaptardyng kýresin tansaq, búl dúrys emes. Múnyng ara-jigin ajyratyp alu kerekpiz.
- Qyrghyz jaghdayynda ýsh memleketting sheshimi dúrys boldy ma?
- Áriyne, múnda bauyrlas Qazaqstan, Resey men AQSh basshylarynyng elde azamattyq soghys bolmasyn degendey alandaushylyghy týsinikti. Soltýstik pen ontýstikte jaghday ushyghyp, Ferghana alabynyng da otqa tútanbauy ýshin múnday sheshim qajet edi. Men ýsh memleket basshysynyng sheshimin tolyq týsinemin. Olar jaghdaydyng aldyn alu ýshin osynday әreketke bardy. Áriyne, jaghdaydyng ornyghuyna ýles qosqan ýsh memleket preziydentine rizashylyq aitu kerek. Áytpese ushyqqan jaghday úzaqqa deyin sozylar edi. Bakiyev elden alastatylghannan beri jaghday ornygha bastady. Uaqytsha ýkimetting júmysy da kóz aldymyzda.
Jalpy, Núrsúltan Ábishúly óte jaqsy. Sen óz elinde jәne ózge eldegi jaghdaydy salystyra kele, kórshiles elding basshysyn eriksiz qúrmettey bastaysyn. Túraqtylyqty saqtap, azamattardy jaqsy jalaqymen qamtamasyz etip otyrghan basshylyqqa qarap, az-maz qyzghanysh ta oyanady.
- Býginde orys tili postkenestik elder ishinde Qazaqstan men Qyrghyzstanda ghana resmy mәrtebege iye. Jaghday ózgerui mýmkin be?
- Ras, orys tili - qyrghyz elinde resmy til. Múny eshkim de ózgertpeydi. Orys tilining statusy qala beredi. Biraq qyrghyz tili memlekettik til bolghan son, orys tilining búdan da joghary mәrtebege ie boluyn eshkim de qalamaydy.

Týpnúsqadaghy taqyryp - «Aqaev pen Bakiyevting tәjiriybesi újymdyq basqaru tәsiline kóshu qajettigin kórsetti»

Kәmshat TASBOLAT, «Ayqyn» gazeti.

20.04.10.