El iyesi

El iyesi

Orys-sovet imperiyasy ydyramaq qarsanynda Qazaqstandaghy jaghday óte kýrdeli edi. Sayasy emes, etnikalyq. Barlyq últ respublikalarynda jergilikti júrt halyqtyng basym kópshiligin qúrady. Tek Latviyada ghana bizge úqsas jaghday.Biraq elding aumaghy az ghana, júrty shaghyn, әri Batys әlemining pәrmendi qoldauy bar, onyng ýstine últtyq qúramy da bizdegidey ala-qúla emes. Al biz...Qazaq - alty million alty jýz myng shamasynda, auyz toltyryp aitarlyq kóp halyq, biraq respublika júrtynyn, assa 42-43 payyzy ghana. Al qojayyn halyq orys - alty millionnyng ýstinde, tuystas slavyan nәsili - ukraiyn, belorus jәne qaytkende de solargha beyim «orys tildi» qauymdy qosyp eseptegende - segiz milliongha jetedi. Bir million nemis bar. Tili tuys, dini ortaq ózbek, tatar, úighyrdan qayyr joq. Keshegi Jeltoqsan dýrbeleni kórsetken, qazaqtyng zamany tarylsa, tegi asyl nemister men parasaty mol koreyler ghana beytarap qaluy mýmkin, qalghan qauym, ózderi de aidalyp kelgen grekter, eshqanday alashaghy joq taulyqtar, tipti aghayyndas úighyrgha deyin qazaqty talap jeuge әzir. Bizding sol tústaghy ókimetimizding tartynshaqtay berui, qúramy ala-qúla parlamentting tәuelsizdikke qúlshynbauy kezdeysoqtyq emes-ti. Eger Resey Odaqtas respublikalardyng bәri ketsin, biraq Qazaqstandy jibermeymiz dese, biz typyr ete almas edik. Soljenisyn beybaqtyng sonau múhittyng arghy jaghynda jatyp, Qazaqstannan airylmandar, ol da orys eli dep zarlauy qisyndy bolatyn. Biraq tariyh, taghdyr basqasha sheshti. Erligi kemel Ekinshi Barys patsha búralqy Misyz Mekayyldy birjola alastau ýshin, ózining berik, tolyq biyligi ýshin Resey Federasiyasyn da derbes el dep jariyalady. Kóp úzamay, jetekshi slavyan júrtynyng ýsh basshysy SSSR taratyldy dep mәlimdedi. Biz kóshken elding júrtynda qaldyq. Endi amal joq, jat júrttyq mýsheleri daghdarghan Qazaqstan parlamenti kópshilik dauyspen respublikanyng egemendigin qabyldaugha mәjbýr boldy. Qalay aitsanyz da tәuelsizdik aldyq!

Tәuelsizdik alghan - qazaq edi. Orystyng óz eli bar. Nemis te, ukrain men belorus ta, ózbek pen tatar da solay. Biraq qazirgi zamanda әlemde býkil halqy jalghyz-aq últtan túratyn memleket joq. Sonymen qatar, jer iyesi, el iyesi bayyrghy qauym óz úlysynda azshylyqta qalghan memleket taghy joq. IYә, talassyz, bizding jaghdayymyz tym kýrdeli, kerek deseniz, óte auyr edi.

Alayda, ózining atameken júrtynda derbestik tuyn kótergen - basqa emes, qazaq qoy. Onyng ýstine óte qolayly kezeng - imperiya ydyrady, otarshyl, óktem últ psihologiyalyq túrghydan alghanda, auyr daghdarysqa týsti, qalghan qauym da el iyesi - atauly últtyng rayyn baghyp otyr. Bizdin, yaghni, qazaqtyng útymdy tarihy jaghdayynyng kýshi sonday, jat júrt ókilderi ózderining әuelgi otanyna ýdere kóship, jappay qonys audara bastady. Aqyly barlary, esi týzuleri demeyik, qaytkende de qazaq halqynyng óz júrtyna ie bolmaq erkin ýrdisin úghynghan, úrpaghynyng bolashaghyn qamdaghan jәne kóship-qonugha mýmkindigi bar qanshama halyq. Kýn amanda irgeli eline jetip aludy oilaghan orys, ejelgi atameken, berekeli memleketin ansaghan nemis, myng jyldyq tarihy otanyna bógelissiz jol ashylghan joyyt, bas býtinde anyzdaghy qonysyna asyqqan grek... «Bireu qyz alyp qashsa, bireu bosqa qashady» degendey, birshama ornyghyp qalghan mekeninen bezip, basqa bir aimaqtan nesibe izdegen ýlkendi-kishili taghy qanshama últ ókilderi... Osyghan kerisinshe, syrt elderdegi qazaqtar ózderining tәuelsizdik tuy kóterilgen qútty júrtyna qaray úmtyldy...

Endi qazaq halqy ózin shyn mәnisinde el iyesi, júrt iyesi sezinuge tiyis edi. Álbette, eshkimdi qughan qazaq joq, ózderi ketip jatyr, qalghandargha taghy qysym joq, teng qúqyqty azamat, biraq Qazaqstan degenimiz - Qazaq eli ekendigine eshqanday kýmәn bolmasa kerek edi, sóz jýzinde, әri is jýzinde - de yure jәne de fakto!

Sodan beri bir mýshelden asty - on ýsh jyl - ne bolyp shyqty? Kýn ozghan sayyn aiqyndalyp keledi, Qazaqstan degen - últtyq memleket atauy emes, geografiyalyq atau ghana! Óitkeni el iyesi - qazaq emes!

Nege búlay boldy deseniz, alghashqy kýnnen bastap bәri kerisinshe jasaldy. Endi ongha búramyz desek te, týzeluimiz qiyn.

«Qúldy bәrekelde óltiredi» demekshi, bizdi «kóne ber, bere ber» túralatqan siyaqty. Tәuelsizdikti alar-almastan-aq, syrttay qaraghanda, qazaqtyng qamyn jegen, elding tynyshtyghyn oilaghan, shyn mәnisinde tek sýiekke singen qorqynysh pen qúldyq psihologiyanyng ghana kórinisi bolyp esepteletin, aqyr týbi eseli sybagha, tiyesili nesibeden ghana emes, ar-namys, kisilik keyipten aiyrghan súryqsyz tirshilikke jettik. Búrynghy qúldyqtan ótken qorlyq!

Ókimet núsqau berdi, BAQ úran tastady, bas kóterer azamattar ýnsiz qaldy, aqyry erking ghana emes, eling de qoldan shyghyp barady. Nemese, bayaghyda shyghyp ketken. Seniki - týsten keyin manyraghan aqsaq qoydyng shoqanday úmsynghan әreketinen de dәrmensiz qúr sóz.

Búl, týpke jetken qaghida boyynsha, biz «el iyesi» ekenbiz.Onysy ras edi. Endeshe... bar jauapkershilik sening moynynda. Basqalargha da birdene - az ghana mindet qaldyru kerek. Týgel ózimiz aldyq. Kerisinshe, qalghanyn týgel berdik. Onyng mәnisi: el iyesi bolghan son, sen bәrine kónuing kerek.Múrnyndy búza ma - shyda, alaqanynmen basa túr; kelesi kezekte bir kózindi shygharsa, uaqa emes, ekinshi kózing bar.Sen el iyesisin. Últ aralyq janjal tuyp ketpesin. Ýstindegi jalghyz jeydendi súray ma, dambalyndy qosa sheship ber - sen el iyesisin, eshkimdi ókpeletpeu kerek, pәle bolyp jabysady, bere sal. Nemese, sen nannyng kezeginde túrsyn, erterek jettin, aldymen alugha tiyis edin, sol kezde orys pa, orman ba, tatar ma, kýrd pe, kóldenennen bireu kele qaldy, ónmendep ilgeri úmtyldy - sen el iyesisin, kezegindi ber, әitpese kónili qaluy mýmkin... Jalpaqtap aitsaq, osynday jaghday.

«El iyesi» bolghandyqtan, barlyq jerde qazaqty shetke shyghardyq. Qarapayym ghana mysal. El bastaghan kósemderimizding biri jurnalisterge press-konferensiya berip nemese saylaushylarmen, búqara halyqpen kezdesu ótkizip jatyr eken deyik. Kenet, әldebir sorly qazaq beykýnә ghana bir súraq qoyady. Sol kezde... sengen kósemimiz beybit súraqqa baysaldy jauap beru ornyna eki kózi aqiyp, zirkildep ala jóneledi. Jalpaq júrt, tipti myng san telekórermen aldynda jer-jebirine jetedi. Hosh. Keler sәtte «orys tildi» әldebir sabaz qisyq-qynyr súraq qoysyn. Endi janaghy kósemimiz jaydary jýz, jarqyn kónilmen, iyilip tósek, jayylyp jastyq bolyp, is mәnisin tәtpishtep, bar sózin mipazdap, sypayy, әri mәdeniyetti jauap aitady. Dúrys. Eshbir jansaghy joq. Endeshe... janaghy sorly qazaqqa qaraptan-qarap túryp nege zirkildedi? Óz júrtyn mensinbeu, óz halqyn qorlau degen osy. Basqalar kórip otyr, andap, bilip otyr. Bir, eki emes, jýz ret úshyrasqan jaghday. Osydan song qazaqta qanday qadir qalmaq? Ejelden qojayyn bolyp qalyptasqan qauym endi óz kósemderi qorlap otyrghan júrtqa qalay qarauy kerek? Búl - jogharydan tómenge deyingi barlyq dengeydegi basshylardyng qanyna singen әdet. Aldyna barghan qazaqpen mensinbey sóilesu, basqa últ ókilderine qúraq úshyp túru - býginde ýirenshikti júmys tәsili. Jeke bir kisilerge emes, býkil últqa kózqaras. Ayta keteyik, búl óktemdik qazir qazaqtyng óz ishinen ótip, eldegi basqa últ ókilderine ghana emes, shet eldik firmalar, tipti, elshilikterge kóshti. Álemdik demokratiya men tendikting tiregi sanalatyn Qúrama Shtattardan bastap, Europanyn, bizding birer audannyng shegindey ghana jeri bar kez kelgen memleketining elshiligi qazaqtarmen bir tilde, yaghny tym biyikten, orys bolar, orman bolar, qalghan kez kelgen últ ókilimen basqa tilde, yaghny adamsha sóilesedi. Tipti, bizge qatynaytyn shet eldik úshaqtardyng ózinde tómengi nәsil, qúnsyz sorly ekendigindi aiqyn andap otyrasyn. Qoly jetken, qaltasynda bes-on tiyny bar kisilerinning bәri osynday bolghanda, býkil elimizdi torlap jatqan shet eldik óndiris pen kәsiporyndar, firmalar kiriptar etip otyrghan myng san qandastarymyzdyng hali qanday? Ras, bir kezde biz tәuir dep bilgen kapitalizm, shynynda da jyrtqysh eken deyik. Biraq әlemning qay elinde, qay jerde dәl osy bizdegidey, enbek adamynyng qaqysyn sonshama jegen, jeke basyn sonshama qorlaghan jaghday bar eken? Biz kelip, bayyrghy júrtqa tiyesili bar baylyqty tegin iyelengen shet eldik kәsipkerler ýshin qazaq - arzan júmys kýshi ghana emes, dәrmensiz, qúnsyz, sorly halyq. Jәne qazaqty dәl osynday qorlyq, qúldyq jaghdaygha jetkizgen - әueli ózimizding egemen ókimetimiz, sodan song biz qazaq - ózimiz. Osynyng bәrine qarap túryp, shynynda da qúnsyz shygharmyz dep oilaysyn. Bәrin basqa shygharghan - ózimiz ghoy.

Jaraydy, shet eldik alpauytqa shama kelmeydi. Alyp qoyghan, berip qoyghan. Sol sebepti de ókimetimning erekshe qamqorlyghynda. Aytargha sóz joq eken. Onda, óz qolymyzda túrghan nәrseler bar ghoy. Mәselen, әldebir  audan ortalyghyndaghy mektep. Qalashyqtyng bir jaq qiyrynda. Myng balalyq ghimaratqa eki myng bala barady. Eki emes, ýsh kezekte. Sonyng ózinde әr synypta otyz bes-qyryq oqushydan. Endeshe, jana mektep salugha bolady ghoy. Bolmaydy, aqsha joq. Búl da jón. Endeshe... Qaq ortalyqta qatarynan eki mektep túr. Árqaysysy myng balalyq eki mektepting birinde - ýsh jýz oqushy, birinde - ýsh jýz elu. Oqu tanerteng ghana, bir synypta jiyrma baladan, sonyng ózinde qanyrap túr. Sonda qalay? Solay. Áuelgi mektep - sorly qazaqqa tiyesili. Sorly qazaqtyng beyshara balalaryna. Keyingi eki mektep - orys-orman, biyleushi nәsil balalaryna tiyesili. Dúrys eken deyik. Sonda, osy eki mektepti qosyp... Bolmaydy! Onda biyleushi nәsil bunt shygharady. Ana mektepke barsa, kóshening arghy betine ótui kerek. Sondyqtan japtyrmaydy da, qostyrmaydy da. Barsyn ana qazaqtar. Qysqy suyqta, jazghy ystyqta. Qalashyqtyng ekinshi shetine, on, jiyrma kóshe ótip. Otyrsyn, birining basyna biri shyghyp, songhy ýshinshi kezektegi balalar týn qaranghysyna deyin. Al myna eki mektepti qossa - orys tildilerge qysym kórsetu bolyp tabylady! Últ aralyq tatulyq kerek! Qazaq el iyesi, bәrine shydaugha tiyis...(desedi audandyq oqu bólimi jәne әkimshilik, oblystyq oqu bólimi jәne taghy bireuler). Oidan shygharylghan emes, baspasózde talay ret jazylghan, bir auylda emes, talay jerde kýni býginge deyin sheshimin tappaghan qorlyq. Kópe-kórneu zorlyq. Zorlyq emes, qorlyq emes, beyshara sorlylyq. Mine, osyny kórip otyrghan el qaytedi, osynday jaghdayda ósip-jetken bala kim bolady?!

Álbette, kez kelgen elde, qanday jaghdayda bolmasyn, sol úlysty mekendep otyrghan júrttar arasynda tatulyq boluy kerek. Biraq búl tatulyq jergilikti, bayyrghy júrttyng jalpygha ortaq qúl boluy arqyly jýzege asuy - aqylgha syimaytyn jaghday. Biz sol aqylgha syimas soraqyny qalypty zangha ainaldyrdyq. Áriyne, shoqpar ala jýgirmeniz. Biraq bireu, tipti, shoqpar emes, dauys kóteredi eken dep búgha berseniz, basynyz tayaqtan arylmaydy. Shynyn aitqanda, batyrgha da jan kerek demekshi, qaytkende de janjal izdep otyrghan eshkim joq. Izdese de ayaq astynan kóterilmeydi. Kerisinshe, búgha berseniz súgha beredi. Ásirese, syilastyq, adamgershilik úghymdaryn qara kýshpen ghana ólsheytin, jana tarih zamanynda óktemdikke ýirengen europalyq aq jýzdiler. Mine qaranyz. Bilimdar Baltyq boyyn, tentek Qapqazdy aitpay-aq qoyayyq. Kórshiles ózbek. Eshkimdi sabaghan joq. Jappay qudalaghan joq. Biraq kýni býginge deyin kelginshi qauymmen tatulyq búzylmapty. Azdy-kópti janjal óz arasynda ghana. Kóp qoy dersiz. Biz kóp bolsaq ta, ózimizdi syilata almas edik. Oghan dәlel - irgedegi qyrghyz. Óz eli, óz jerinde qyrghyzdy qorlap otyrghan kim bar? Kerek deseniz, sol qyrghyz mynau qazaqty mensinbeydi. Al biz jalban-jalban. Qyrghyzdy aitasyz, ózbek emes, sol ózbektegi meymanhana, restoran esigin kýzetip túrghan, ary-beri ótken júrttyng bәrine marhaba dep, ýsh býktele iyilip túrghan kiriptar orystyng ózi qonaqqa barghan qazaqqa - myna bizge múrnyn shýiirip, kerdeng minez kórsetkenine kuә boldyq, onyng úghymynda qazaqtan ótken qor halyq joq, ózbekke qúl bolyp túryp, qazaqqa qyr kórsetudi mindet sanaydy. Qazir qazaqta sózge toqtamaytyn bir dert payda boldy. Ol - ózbek qoy, ol - qyrghyz ghoy, óz jerinde otyr ghoy jәne siz olay-bylay shygharsyz deydi. Myna biz olay-búlay bolsaq, siz qayda baryp onasyz? Jana aittyq, óz jerinizde qalay jetisip jatqanynyzdy. Ózbek pen qyrghyz (Qapqaziyany, Baltiyany aitpaghanda) óz elinde óktemdikke úmtylyp otyr. Búl - qalypty jaghday. Adam qúqyghy aqiqat saqtalatyn Batys elderining ózinde memleket atymen atalatyn jergilikti halyq - el iyesi sanalady. Dәl qazir sol elde jalghyz ózi otyrmasa da. Mәselen, Germaniyada bayyrghy júrt nemistermen qatar ýsh (resmy emes derekterde tórt-bes) million týrik, bir milliongha juyq slavyan tektiler, alty jýz mynday italiyan, ýsh jýz myng grek, eki jýz myngha juyq ispan, jýz elu myng golland, jýz myng arab, jýz myng portugal, elu myng men jýz myng aralyghynda dat, aghylshyn, fransuz, syghan, azdy-kópti taghy qanshama júrt, eng ayaghy birneshe myng qazaq túrady. Fransiya búdan da shúbar: elding shyn iyesi fransuzdarmen birge bir jarym millionnan astam arab, әrqaysysy millionnyng tónireginde - italiyandar, portugaldar, elizastar, bretondar, jarty millionnan jýz myngha deyingi aralyqta joyyttar, ispandar, korsikandar, polyaktar, katalondar, flamandtar, nemister...on myndap sanalatyn taghy otyz-qyryq halyq...bes-alty jýz qazaq. Germaniyada, Fransiyada (basqa da kez kelgen damyghan elde) túryp jatqan osynshama últ pen úlys ókili ózderin sol memleketting teng qúqyqty azamaty sanaydy, el iyesi nemisten nemese fransuzdan artyqpyz dep oilamaydy, bar taghdyryn osy júrtpen baylanystyrghan. Jәne qansha aitylsa da bizding júrttyn, qarapayym halyq týgili, ókimetimiz ben sayasat serkelerining kókeyine qonbay qoyghan erekshe jaghday - Fransiya da, Germaniya da, basqalary da kóp últty memleket dep sanalmaydy. Fransiya - fransuzdar eli, Germaniya - almandar eli...yaghny Qazaqstan da qazaqtar edi. Búl elding iyesi - qazaq (bolugha tiyis).

Qaytalap aitalyq, biz - jana kóterilgen, dәlirek aitsaq, jýz elu jyldyq bodandyq, otarlyq úzaq dәuirden song qaytadan tu tikken jas respublikamyz.Sayasy jaghdayymyz әli de kýrdeli. Es jiyp, irgesin birjola bekitip, kýsh-quatymyz nyghayghansha (odan keyin de) el ishinde tynyshtyq boluy kerek. Biraq qazaq - әr týrli tarihy jaghdaylar nәtiyjesinde osy elding shegine kelip qonystanghan ýlkendi-kishili, azdy-kópti últ ókilderining bәrine birdey qúl emes. Sol qanshama júrt ishindegi eng qory emes. Eshkimnen artyq bolmasyn, nege teng túrmaydy? Qazaqtyng qorlyq ataulynyng bәrine kóne berui qashangha deyin eldegi tynyshtyq, últ aralyq kelisimning negizi bolyp qalmaq? Álde búl tynyshtyq basqalargha kerek emes pe? Elding teng dәrejeli azamaty retinde qazaqpen de eseptesu sonshama qiyn ba?

Qiyn. Kerek emes. Óitkeni, sonday úghymdy qalyptastyrghan, jalpy júrtty jaman ýiretken - bizding ózimiz. Qazaqty әueli ókimetiniz syilasyn. Jaghynsa, qazaqqa jaghynyp, sanassa , qazaqpen sanassyn. Basqany bylay qoyghanda, tek jaghrapiyalyq qana atau bolyp qalghan Qazaqstan degen memleketti mekendep otyrghan halyqtyng teng jarymynan artyghy - osy qazaq degen últtan. Qansha azyp-tozsa da, segiz jarym million kisi. Erteng - on, arghy kýni on eki, on bes million bolady. Shyn tilegening tynyshtyq bolsa, eng bastysy - osy ornynda aman-esen otyrghyng kelse, otyrmasang da, kýrep jinaghan mol baylyghynnyng qyzyghyn aqyryna deyin ózing kórging kelse, ainalayyn, әueli qazaqtyng kónilin tap.

Múnyng bәri dәrmensizding sózi. Jalynghanmen jan qalmaydy. Shyn mәnindegi el iyesi bolu ýshin qazaq eng aldymen ózin-ózi syilauy kerek. Biz mýlde úmytyp ketken «últtyq maqtanysh», «últtyq namys» deytin úghymdar turaly aityp otyrmyz. Solay, bauyrym!..

(Jalghasy bar)