Zandy qaqyn talap etip sarsylghan Sandughash Taghabergenova Jivilov degenning auzynan «Sender sorly halyqsyndar» degen sóz estidi.

Zandy qaqyn talap etip sarsylghan Sandughash Taghabergenova Jivilov degenning auzynan «Sender sorly halyqsyndar» degen sóz estidi.

Oqyrmangha  mәselening mәn-jayy týsinikti bolu ýshin әngimeni әriden  bastayyq. 2007 jyldyng 24-jeltoqsanynda Sandughash Taghabergenova Sh.Senbaevtan satu jәne satyp alu kelisim-sharty boyynsha on konteyner satyp alady. Ertenine 25-jeltoqsan kýni konteynerlerin ashu maqsatynda «Gloriya» JShS-ning diyrektory  N.Jivilovpen merzimsiz kelisim-shartqa otyrady. Nәtiyjesinde  N.Jivilov oghan әr oryndy on myng dollardan satyp, qaltasyna jýz myng dollardy basady. Sóitip ol, osy sauda oryndarynyng S.Taghabergenovanyng jeke menshigine ótkenin rastaytyn on tólqújat beredi. Búlardyng әrqaysysynda «Gloriya»JShS-ning móri, N.Jivilov myrzanyn  badyraytyp qoyghan qoly, tirkeu nómirleri, qatary jeke-jeke jazylyp  aiqaylap túr. Ol tek Sandughash Taghabergenovagha ghana emes, sauda ornyn, yaghni, jerdi satqan barlyq adamgha «salyq, t.b. aqylardy ózim tóleymin, aqshasyn maghan berip túrsandar boldy» deydi. Búghan sengender tipti, jerge tólegen aqshalaryna týbirtek aludy da oilamay, qoldaryna tiygen tólqújatqa yrza bolyp kete barady. Qosh delik, «Gloriya» JShS-ne kәsipkerler ay sayyn súraghan aqshasyn tólep, әkimshilikting dәpterine qol qoyyp jýre beredi. Kýnderding kýninde S.Taghabergenova  N.Jivilovqa Áuezov audandyq salyq bólimine salyqty ózi baryp tóleytinin aitady. Dau osy jerde ushyghady. Óitkeni, konteynerler men olar túrghan jer zang boyynsha S.Taghabergenovagha tiyesili, jeke menshigi. Sóite túra on konteyner ýshin belgisiz sebeptermen «Gloriyagha» ay sayyn 257 myng jәne subarendagha 50 myng tenge tólep otyrghan. Ne ýshin? (Energiya, t.b. qyzmet aqylaryn qospaghanda). Al, Jivilov myrza bolsa «Gloriya» bazarynyng jer telimi ýshin memleketke aiyna bar-joghy 146 myng 874 tenge tólep kelgen. Shyn mәninde N.Jivilov jer telimin Almaty qalasy әkimshiliginen  satu ýshin emes, sauda ortalyghyn salu maqsatynda jalgha alghan. Biraq, onyng búl jerdi maqsatty paydalanbaghany óz aldyna, jalgha alghan telimdi óz menshigindey basqanyng jeke menshigine beruin qalay týsinuge bolady? Búl turaly mәlimetter S.Taghabergenovanyng aryzy boyynsha qarjy polisiyasynyng ótken jyldyng 22-mausymynda jasaghan auditorlyq tekserui negizinde anyqtalghan. N.Jivilovke jazghan alghashqy shaghymdy Almaty qalasynyng qarjy polisiyasy belgisiz sebeptermen jauyp tastaghan. Tek S.Taghabergenova Qayrat Qojamjarovtyng qabyldauyna kirgennen keyin, yaghni, tóraghanyng núsqauynan song ghana almatylyqtar úiqysynan oyanyp, auditorlyq tekseru jýrgizgen.

«Gloriya» bazarynyng aumaghynda qanshama kәsipker bar. Al Taghabergenovanyng bir ózi «Gloriya» JShS-ne ay sayyn 300 mynnan asa aqsha tólep otyrghan. Búl memlekettin  milliondaghan qarjysynyng N.Jivilovtyng jeke qaltasyna týsip jatqanynyng naqty dәleli emes pe? Qarjy polisiyasynyng tekseruinen son, yaghni, eki jyldan keyin «Gloriya» jalgha berushilerine aqsha tólemin rastaytyn týbirtek berile bastaghan. Jer telimine jeke menshik qúqyghyn Almaty qalasynyng әkimshiligi ghana bere alatynyn eskersek, N.Jivilovke múnday qúqyqty kim berdi? Ókinishke qaray,  qúzyrly organdar búl zanbúzushylyqqa kózderin tars júmyp, ýnsiz otyr. Áytpese S.Taghabergenova búl jóninde Ishki ister ministrligine, Qauipsizdik qyzmetine, Qarjy agenttigine, t.b. organdardyng bәrine hat jazghan. Basqasyn aitpaghanda  zandylyqty qadaghalaytyn organ Almaty qalasy prokuraturasynyng bir ózi ghana N.Jivilovke qatysty S.Taghabergenovanyng jazghan bes shaghymyn taqymdaryna basyp,  jauapsyz qaldyryp otyr.

N.Jivilov 2007 jyldyng 25-jeltoqsanyndaghy kelisimshartty joqqa shygharyp, ózinshe jana kelisimshart jasaydy. Onyng 1-tarmaghynda: «Barlyq aryzdar men shaghymdar mening qarauymsyz eshqanday zandy mekemelerge berilmeui tiyis» dese, 3-tarmaqta konteynerlerdi kimge jalgha beretini tek ózining kelisimimen ghana jýzege asatyny aitylghan. Múny belden basu emes dep aitpay kórinizshi.  Shyn mәninde memleket jerin zansyz satyp, jer telimin maqsatsyz paydalanghanymen qoymay, ondaghy halyqtyng konstitusiyalyq qúqyghyn taptaytynday Jivilov kim? Oghan múnday mýmkindikti kim berip otyr? Áriyne, tek Jivilov myrzanyng ghana qúqyghyn qorghaytyn «úrdajyq» kelisimshartqa S.Taghabergenovanyng qol qoymauy zandy.  Óz qúqyghyn qorghaghan kәsipkerdi N.Jivilov qughyngha úshyratyp, 2008 jyldyng 1-qyrkýieginde sauda oryndaryn tauarymen qosa  tәrkilep, jauyp tastaghan. Endigi jaytty S.Taghabergenovanyng ózi aitsyn:

- N.Jivilov myrza meni shaqyryp, «Ákimshilik pen qarjy polisiyasyna shaghymdanatyn sen kim edin? Maghan ne istey alamyn dep otyrsyn? «Núr Otanyna», Preziydentine jaz, qolynnan eshtene kelmeydi, әure bolma! Sender sorly halyqsyndar, oralmansyndar!-dep nebir balaghat sózder aityp, namysyma tiydi. Ásirese onyng Vy vse kazahy - niyje poyasa moego! Vy vse prodajnye, ya vas vseh kuplu!» - dep halqymdy qorlaghany janyma auyr tiydi.

Osylaysha S.Taghabergenova jana kelisimshartpen kelispegeni ýshin bazardan  quylady. Búdan song S.Taghabergenova Alatau audandyq  ishki ister organyna shaghymdanady. Tәrtip saqshylary óz mindetterin atqarugha asygha qoymaydy. Olardan  týk shyqpaghannan song Sandughash N.Jivilovting ýstinen mamandandyrylghan audanaralyq ekonomikalyq sotyna aryz týsiredi. Sudiya A.Elibaev jalghan kelisimsharttyng negizinde S.Taghabergenovany  N.Jivilovting aldyna jyghyp beredi.  Endi N.Jivilovting astamsyghany sonsha kelisimshartty ghana emes, jerge jeke menshik qúqyghyn rastaytyn tólqújatty da ózgertip jiberedi. Eng basynda berilgen tólqújat mәtininde «Prinadlejit na pravah chastnoy sobstvennosty Tagabergenovoy Sandugash Ziyadinovne» dep jazylsa, ekinshi jasalghan qújatta búl sózder «torgovoe mesto prinadlejit vladelisu na pravah chastnoy sobstvennosty bez prava na zemelinyy uchastok» dep  bastapqy ónin teris ainaldyryp shygha kelgen. «Sasqan ýirekting artymen jýzetini» sekildi ótirigi әshkere bolyp qalghan N.Jivilov myrza endi qaytedi,  belshesinen batyp ketken bylyghyn  jabu ýshin, әriyne, qújattardy qoldan jasaydy, ózgertedi, t.b. basqa jónsiz әreketterge barady. N.Jivilovke jerding qanday maqsatta berilgeni Jogharghy sottyng №4 gp-285-09 jeke qaulysynda: «....Krome togo, iz akta y dogovora arendy ot 18 oktyabrya 2006 goda, iymeiyshihsya v materialah dela, sleduet, chto zemelinyy uchastok, na kotorom ustanovleny 10 konteynerov sovstvenniysey Tagabergenovoy S., predostavlen TOO v arendu dlya stroiytelistva y ekspluatasiy torgovogo sentra na osnovaniy postanovleniya akimata goroda Almaty №6/1063-507 ot 13 sentyabrya 2006 goda, iz chego sleduet, chto otvetchikom, po suti, istiyse peredan v subarendu zemelinyy uchastok, a ne torgovoe mesto, chto podtverjdeno predstaviytelem otvetchika na zasedaniy nadzornoy kollegiy Verhovnogo suda» dep bekitilgen. N.Jivilovting әli kýnge deyin qúzyrly organdar men sotqa 2007 jyldyng 25-qarashasynda jasaldy dep kórsetip jýrgen kelisimshartynyng da zansyzdyghyn Jogharghy Sot sudiyalary soqyrgha tayaq ústatqanday dәleldep bergen. Endi qaulydaghy joldargha kóz jýgirteyik: «...dogovor arendy ne mog byti podpisan istiysey 25 noyabrya 2007 goda, kak ukazano v kopiy dogovora, predstavlennogo otvetchikom, tak kak faktichesky on byl podpisan ei 25 dekabrya 2007 goda, kak eto sleduet iz originala dogovora, predstavlennogo istiysey, y issledovannogo v sudebnom zasedanii, podverjdaevtsya materialamy dela».

Sudiya A.Elibaevtyng әdiletsiz sheshimine jany kýigen S.Taghabergenova qalalyq sottyng appelliyasiyalyq alqasyna jýginedi. Tóraghalyq etushi R.Ádilbaeva, sudiyalar G.Musina, B.Begaliyevter jauapkerge on konteynerdi ashudy jýkteydi, sóite túra talapkerding júmysyn әri qaray jalghastyruy ýshin emes, onyng tek tauarlaryn aluyn ghana mindettegen, yaghni, shaldyr-shatpaq sheshim shygharady. Dәl osy arada jogharydaghyday   zansyzdyqtargha jol bergeni ýshin Jogharghy Sot tarapynan Almaty qalalyq sotynyn  tóraghasy men Almaty qalasynyng әkimining attaryna jeke qauly shygharylyp, joldanghanyn aita ketken jón.

Ábden sharasy tausylghan S.Taghabergenova Jogharghy sot tóraghasy Músabek Álimbekovting atyna ashyq hat jazady. Ótken jyldyng 13-qyrkýiegi kýni Jogharghy sottan shaqyrtu alady. Búl aralyqta ol  «Núr Otan» partiyasy Almaty filialynyng sol kezdegi  tóraghasy, marqúm T.Sadyqovtyng qabyldauynda bolady. Mәselening mәn-jayyn estigen T.Sadyqov S.Taghabergenovany Q.Qojamjarovtyng qabyldauyna jazdyrtady. «Osydan keyin ghana mening isim algha jyljy bastady.  Ádildik izdep QR Sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres agenttigining tóraghasy, Q.Qojamjarovqa, IIM tergeu bólimining bastyghy M.Ámirovke, IIM qauipsizdik qyzmetining bastyghy A.Vyvorovqa, Bas prokuratura departamentining bastyghy E.Ábdiqadyrovke, Jogharghy sot janyndaghy sottar әkimshiligi jónindegi komiytetting tóraghasy G.Kimge, Almaty qalalyq ishki ister departamenti tergeu basqarmasynyng bastyghy  B.Arghynbaevqa,  onyng orynbasary B.Tenizbaevqa, Alatau audandyq ishki ister basqarmasynyng bastyghy Ashirovke, Almaty qalasynyng prokurory Á.Estaevqa, onyng orynbasary M.Qojabaevqa, Almaty qarjy polisiyasynyng bastyghy M.Dýisenovke,  t.b. bardym. Endi N.Jivilovting zansyz isterin әshkerleu ýshin Preziydentimiz Núrsúltan Ábishúly men elimizding Bas prokurory Qayrat Mәmy myrzagha baru ghana qaldy.

19-nauryzda Jogharghy sottyng 14-qazanda shyqqan №4gp-285-09 qaulysyn oryndaugha on bes shaqty sot oryndaushysymen barghanymyzda, belgisiz telefon qonyraulary shalynyp, is orta joldan toqtap qaldy. 26-nauryzda V.Kimning qabyldauyna ýshinshi ret kirdim. Ol isting mәn-jayyn bilu ýshin Almatydan agha sot oryndaushy Asqar Bautaevty arnayy shaqyrtty. Ol óz týsiniktemesinde  Astanadan Gh.Smaghúlov, G.Sýleymenova, sodan keyin Almaty qalasy Sottar әkimshisining orynbasary B.Asanbekovting isti toqtatu jóninde búiryq bergenin  jazghan. Sol kezdegi is-әreketter beynejazbagha týsirildi» deydi Sandughash. N.Jivilovting «Jogharghy Sot  maghan S.Taghabergenovagha ýilen dese, ýilenuim kerek pe, men sot qaulysyn oryndamaymyn» degen sózi taspagha jazylyp alynypty. Bir qyzyghy, búl uәjin ol sot prosesi ýstinde aitqan.  Demek, ony suyn iship, auasyn jútyp, ózin bayytyp otyrghan qazaq elinin  zanyn syilamaghany ýshin jauapkershilikke tartugha tolyq negiz bar.

Osy jyldyng 9-sәuirinde ekonomikalyq sotta sudiya K.Sәlimbaeva ótkizgen  otyrysqa qatystyq. Isting aq-qarasyna zandy kózqarasyn bildirgeni ýshin  otyrys bite sala N.Jivilov pen onyng advokaty L.Kalbahany prokuror E.Baymahanovqa óktemdik tanytyp, jagha jyrtysugha  deyin bardy. Syrttan qarap túryp, shynynda N.Jivilov memlekettik shendi qyzmetkerge búlay dauys kótergende qarapayym halyqqa ne istemeydi degen oigha qaldyq. S.Taghabergenovada on konteyner bar, al, N.Jivilov sotqa on bes esep-tólemin ótkizedi de, jalpy somasyn 257 myng etip shygharady. Sonda basy artyq bes konteyner kimdiki? Búl da belgisiz. S.Taghabergenovanyng oryn nómirleri esep-tólemderinde kórsetilgen nómirlermen  sәikes kelmeydi. N.Jivilov pen Jetisu audandyq salyq basqarmasy osynday jalghan әreketterimen sotty, qúzyrly organdardy shatastyruda.

Maqalamyzgha arqau bolghan №4gp-285-09 qaulysy úzaq sendelis, sansyz sergeldenmen mәresine jetti. Jetkende de qalay jetti desenizdershi. S.Taghabergenova ýsh bala tәrbiyelep otyrghan ana, ony aitpaghannyng ózinde orda búzar jasqa da kelmegen qarshaday qyz. Al, N.Jivilovting is-әreketinen Sandughash syndy qazaq qyzdarynyng namysyn qorlau, jalpy alghanda qazaqtyng bayymauyn kózdeu,  qúqyghyn qorghatpau sekildi astam pighyl anyq  bayqalady. Múny ashyq aitu kerek. Ázirge mandayyna jel tiymey túrghan shu asau N.Jivilovtyng aptyqqan kónilin sabasyna týsirip, tәubesine keltirudi qúzyrly organdardyng enshisine qaldyrghandy qúp kórip otyrmyz.

Bet qattalyp jatqanda QR Jogharghy soty janyndaghy sot әkimshiligi jónindegi komiytet tóraghasynyng orynbasary B.Asqarovtan S.Taghabergenovagha myna mazmúnda hat keldi. Hatta óz qyzmetin dúrys atqarmaghany ýshin Almaty qalasy sottar әkimshisining búiryghymen sot oryndaushysy M.Sýleymenov qatang tәrtiptik jauapkershilikke, Almaty qalasynyng sottar әkimshisi A.Pirimqúlov, Komiytetting tәrtip komissiyasy mәjilisining qorytyndysymen qatang sógis pen tәrtiptik jauapkershilike tartylyp, uaqytsha enbekke jaramsyzdyq demalysynda jýrgendigine baylanysty onyng orynbasary B.Asanbekovting mәselesin qarau keyinge qaldyrylghan. QR «Atqaru isi jәne sot oryndaushylarynyng mәrtebesi jónindegi» zanynyng 57/1 babynyng talaptaryna sәikes sot aktisin oryndau ýshin «Gloriya »JShS bas diyrektory N.Jivilovqa qatysty 2010 jyldyng 25-nauryzynda Almaty qalalyq IID-ning anyqtau basqarmasyna ony QR Qylmystyq kodeksining 362-baby boyynsha qylmystyq jauapkershilikke tartu turaly úsynys jiberilgen.

Qúzyrly organnyn  mәlimeti osynday. Sonymen әzirge әlipting artyn baghyp, jogharyda attary atalghan tiyisti organdar men mekemelerdin  N.Jivilovting is әreketine qatysty uәli uәjderin óz auyzdarynan estisek degen ýmitimiz bar.

Týimegýl SMAGhÚLQYZY

Surette:

1. Zandy qaqyn talap etip sarsylghan Sandughash Taghabergenova Jivilov degenning auzynan «Sender sorly halyqsyndar» degen sóz estidi.

2. «Gloriya» sauda ýii dep jazylghanymen, shyn mәninde sauda ýiining talaptaryna say kelmeytin, tek tóbesi jabylghan qara bazar osy.

(Maqala yqshamdalyp basyldy)

«Zang gazetinen» alyndy. www.zan.zanmedia.kz