«Qazaqstan» Últtyq telearnasynan berilgen «Ayaly alaqan» baghdarlamasynyng jabylghanyna da bir jylgha tayap qaldy. Alayda kórermenning ystyq yqylasyna bólenip, súranysqa ie bolghan baghdarlama turaly әngimeler legi әli kýnge deyin basylar emes. Biri «Nege jabyldy eken?» dese, biri «mýmkin bir kýni qayta shyghyp qalar» degen  ýmitpen jýr. Áyteuir bәri de «Ayaly alaqannyn» jabylghanyna qynjylyp otyr. «Ayaly alaqan» baghdarlamasyna úqsas «Jan jyluy» atty baghdarlamanyng efirden berilgenine de kóp uaqyt bola qoyghan joq. «Qazaqstan» arnasyn nazardan tys qaldyrmay, ýnemi baqylap otyratyn kórermenderding aituyna qaraghanda «Jan jyluy» ә, dep bastaghan alghashqy kýnnen-aq «Ayaly alaqandy» kóshire shyghyp jatqan kórinedi. Osy orayda, qybyr etkendi qalt jibermeytin bayqampaz basshylyq qayda qarap otyr degen zandy súraq tuady? Al, «Ayaly alaqannyn» avtory әri jýrgizushisi bolghan Biybigýl Dәuletbekqyzy (surette) da «Jan jyluy» baghdarlamasynyng baryp túrghan kóshirme ekenin, búl mәselege «talapshyl» basshylyqtyng qalay jol bergenin týsinbeytinin aitady. Osy rette kókeyde qordalanyp qalghan biraz súraqtarymyzdy Biybigýlge qoyyp, az-kem súhbattasqan edik.

«Qazaqstan» Últtyq telearnasynan berilgen «Ayaly alaqan» baghdarlamasynyng jabylghanyna da bir jylgha tayap qaldy. Alayda kórermenning ystyq yqylasyna bólenip, súranysqa ie bolghan baghdarlama turaly әngimeler legi әli kýnge deyin basylar emes. Biri «Nege jabyldy eken?» dese, biri «mýmkin bir kýni qayta shyghyp qalar» degen  ýmitpen jýr. Áyteuir bәri de «Ayaly alaqannyn» jabylghanyna qynjylyp otyr. «Ayaly alaqan» baghdarlamasyna úqsas «Jan jyluy» atty baghdarlamanyng efirden berilgenine de kóp uaqyt bola qoyghan joq. «Qazaqstan» arnasyn nazardan tys qaldyrmay, ýnemi baqylap otyratyn kórermenderding aituyna qaraghanda «Jan jyluy» ә, dep bastaghan alghashqy kýnnen-aq «Ayaly alaqandy» kóshire shyghyp jatqan kórinedi. Osy orayda, qybyr etkendi qalt jibermeytin bayqampaz basshylyq qayda qarap otyr degen zandy súraq tuady? Al, «Ayaly alaqannyn» avtory әri jýrgizushisi bolghan Biybigýl Dәuletbekqyzy (surette) da «Jan jyluy» baghdarlamasynyng baryp túrghan kóshirme ekenin, búl mәselege «talapshyl» basshylyqtyng qalay jol bergenin týsinbeytinin aitady. Osy rette kókeyde qordalanyp qalghan biraz súraqtarymyzdy Biybigýlge qoyyp, az-kem súhbattasqan edik.

- Biybigýl, «Ayaly alaqan» baghdarlamasynyng jabylghanyna da jarty  jyldam astam uaqyt ótipti. Osy baghdarlamany túraqty týrde tamashalap kelgen kórermen әli kýnge deyin baghdarlamanyng ne sebepti jabylghanynan beyhabar bolyp keledi. «Jarqyrap shyghyp kele jatqan baghdarlama bir-aq kýnde joq boldy da ketti», - deydi kópshilik. Osynyng anyq-qanyghyn ózinizding auzynyzdan estisek dep edik.

- Shynynda, «Ayaly alaqan» baghdarlamasynyng jabylghanyna jarty jyl bolypty eseptep otyrsam. Ne ýshin jabylghanyn, shynyn aitar bolsam, ózim de týsinbey qaldym. Eng aldymen ózderiniz jaqsy bilesizder, ol baghdarlamanyng uaqyty jii ózgerip otyrdy. Jeksenbi kýni bolatyn baghdarlama birese, seysenbi kýni saghat besterdin, tórtterding kezinde bolatyn boldy. Odan keyin beysenbige auysty. Aqyrynda tamyz aiynda qaytalauy boldy da, kóp úzamay jabyldy. Onyng aldynda «Qazaqstan» telearnasynyng bas diyrektory  Qaynar OLJAYGhA barghanymda: «Biybigýl, baghdarlamang jabylayyn dep túr», - dedi. Men «Agha, ne sebepti jabylayyn dep túr. Reyting boyynsha birinshi oryndy bermey keledi. Basty sebep ne?», - degenimde, «Issaparalargha baratyn qarajat joq», - dedi. Sonda men kýldim de: «Kinoghúmyr», «Bitimger», «Asqaq ruh» sekildi biraz baghdarlamalarymdy aldynyzdar. Bәrine kózimdi júmyp keldim. Aldaghy uaqytta «Ayaly alaqannyn» atyn ózgertip qayta shygharmaytyndarynyzgha kýmәnim bar», - degenimde: «Joq, Biybigýl, sizding baghdarlamalarynyz ashylmaydy. Osy qyrkýiek aiynan bastap toqtatylady», - degen bolatyn. Men soghan sendim. Qaynar Oljay ýlken, mәdeniyetti, parasatty kisi ghoy, aldamaytyn shyghar dep oiladym. Biraq qyrkýiek aiynyng ayaghynda «Ayaly alaqan» basqa atpen shyghyp jatqan kezde men shynymdy aitayyn jaghamdy ústadym.

- Sizdi jurnalisterding kóbi «óz isining sheberi» әri asa talapshyl dep jatady. Oghan siz dýniyege әkelgen «Kinoghúmyr», «Asqaq ruh», «Bitimger» sekildi habarlar kuә. Osy habarlar sizden ketkennen keyin, ózining manyzdylyghyn joghaltty, aqyry kópke shydamay jabyldy...

- Baghdarlamany jabu onay, al biraq sol habardy ashu qanshalyqty qiyn ekenin týisigi bar basshy bek jaqsy biledi. «Qazaqstan» arnasynda tórt baghdarlama ashtym. Ózderinizge ayan tórteuin de halyq jaqsy qabyldady. Tanymaldylyghy da joghary boldy. Bergisin aitpay-aq qoyalyq, Núrtileu IMANGhALIYÚLYnyng kezining ózinde mening baghdarlamalarym qara taqtadan bir ret te kóringen emes. Apta sayyn ýnemi aq taqtadan týspeytin. Redaktorlyq, rejisserlyq jaghynan da mening 4 baghdarlamam әriptesterimning arasynda maqtaugha ie bolyp jýrdi. Men eshqashan baghdarlama jasauda «kózboyaushylyqqa» barghan emespin. Ózgelerding baghdarlamalary  shala-púla jasalyp, kemshiliktermen ketip jatatyn. Al, men kishkene ghana min tabar bolsam, býkil baghdarlamany qayta jasatqyzatynmyn. Keyde qaramaghymdaghy rejisser, redaktorlar nege osynshama qatalsyz dep renjiytin. «Bolar bolmas kemshilikti eskermey-aq qolynyzdy qoya salsanyz bolady ghoy» deytin. Áriyne, ózindi aldaghanmen kóreremendi alday almaysyng ghoy. Televiziyanyng ishindegi habarlar da tauarlar ispetti, halyq keregin alady, al kerek emesin pulitpen keri ainaldyryp jiberedi(kýldi).  Óz júmysyma óte múqiyat  boldym. Birde bir telearnada «Ayaly alaqanday» halyqtyng kónilinen shyghyp, súranysqa ie bolghan baghdarlama bolmady desem qatelespeymin. Júrt «Qazaqstan» telearnasy degende «Ayaly alaqan» esimizge týsedi, «Ayaly alaqan» degende «Qazaqstan» telearnasy esimizge týsedi dep jatady. Sol kezde «Ayaly alaqannyn» efirge shyghyp túrghan uaqytyn alu әr produserding armany bolatyn. Basshylyq mening baghdarlamama qarajat jetpey qaldy dep otyryp, qazir atyn ghana auystyryp, qayta shygharyp jatqany men ýshin de júmbaq.

- «Ayaly alaqandy» kóshirip, tura sol formatta berip jatyr dep otyrsyz. Nege ol arnany sotqa bermediniz? Sottyng kómegine jýginbediniz be?

-Baghdarlamanyng avtory ózim. Avtorlyq qúqyghy da qorghalghan. IYә, sotqa beruge de bolar edi. Telearnada jýrgen zanger mamandardyng ózderi: «Sotqa berseniz, siz útasyz», - dep, aqyl kenesterin aitqan bolatyn. Biraq men sotqa bergennen útamyn-au, aqsha da óndirip alarmyn, basqany da jasap alarmyn. Áytse de, bir nәrseni úmytpau kerek. Ol qasiyetti qara shanyraqty qorlaghanmen birdey bolar edi.  Nәtiyjesinde ne útamyn?! Atamyzdyng «su ishken qúdyghyna týkirme» degen qanatty sóz bar. Men osy sózden asyp kete almadym. Onyng ýstine ol telearnada ózimning bir kezderi jaqsy kórgen jetekshim, ústazym Kamal SMAIYLOV, Saghat ÁShIMBAEV sekildi keremet kisiler qyzmet etken qasiyetti qara shanyraqty laylaghym kelmedi. Qazirgi habardy («Jan jyluy»-avtor) qarap otyryp bir kýlkimning kelgeni, bәrin kóshirip alghany bylay túrsyn, jýrgizushi qyz mening kezinde «ayaly alaqanda» kiygen kiyimime deyin kiyip alypty. Osydan song ol kisilermen arazdasyp úsaqtaludyng keregi joq dep eseptedim.

- Áytse de ishinizden shyqqan dýniyeniz emes pe? Kóldeneng kelgen kók attynyng qolyna ústatyp qoya bermeksiz be?

- Áriyne, «Ayaly alaqan» ishimnen shyqqan nәrestem siyaqty. Kim nәrestesin bireuding qolyna bergisi keledi. Múndayda әrkimning ar-úyaty bilsin deymin. Áriptesterime renjiymin dep kezinde qyzmet etken kisilerding әruaqtarynan attaghym kelmedi. Ertengi kýni tariyhqa qara kýie jaqqanday bolamyn. Halyqqa kimning «naghyz avtor» kimning «jalghan avtor» ekenin dәleldeuding qajeti shamaly dep oilaymyn.

- Kezinde telearnalarda avtor degen sóz mýlde aitylghan joq. Aytylghan kýnning ózinde naghyz avtorlar neken-sayaq edi. Siz jas jurnalisterding ishinde  eng alghashqylardyng biri bolyp «Ayaly alaqan» baghdarlamasynyng avtory Biybigýl Dәuletbekqyzy» dep  jana lep alyp keldiniz... Áytse de, nege Qazaqstan telearnasynda atyn ózgertip, iydeyasyn úrlau arqyly shyghara beretin baghdarlamalar legi tolastamaydy.

- Búl jayttyng bizding televiziya salasynda dertke ainalghaly qashan?! Men osy baghdarlamanyng avtorymyn degenining ózinde de mening habarymdy kóshirip otyrghan joq pa (kýlip). Mening bir tanys qúrbym: «Biybigýl, sening habarynnan keyin «Ayaly alaqan» siyaqty baghdarlamalar kóbeyip ketti. Sen qazaq televiziyasyna ýlgi bolarlyqtay ýlken janalyq alyp keldin. Tek  Reseyding habarlaryn  kóshire biletin qazaqtar, endi sening baghdarlamandy kóshire bastady» dep kýlgeni bar. Maydalylyqqa barudyng da qajeti joq. Áriyne qyzbalyqqa salynyp, sotqa beruge de, aqsha óndiruge de bolar edi. Onyng qajeti qansha. Ol kimge opa beredi?

- Byltyr siz Respublika sarayynda ýlken qayyrymdylyq konsert berdiniz. Konsertke kelgen júrtshylyq joghary dengeyde ótti dep baghalap jatty. Sonday-aq, qarapayym halyqtyng sizge dәn riza bolyp, konsert sonynda úzaq uaqyt sahnadan jibermey qolpashtaghannyng kuәsi boldym...

- Rahmet. Rasynda búl bir keng auqymdy, júrt qyzyghyp tamashalaghan, halyqtyng aldyndaghy eseptik konsertim edi. Tek qana teledidar arqyly ghana kórip kelgen keyipkerlerdi halyq osy konsertte óz kózderimen kórip, ystyq lebizderin bildirdi. Atalghan konsertke bes jyldan beri qoldau kórsetken, bizding kómegimizding arqasynda ómirge «qayta» kelgen keyipkerlerimizdi shaqyrdyq. «Ayaly alaqan» efirge shyqqan bes jyl ishinde respublika boyynsha 19 adamnyng ýili boluyna sebepshi bolyppyn. Baghdarlama arqyly Germaniya, Izraili, Qytay, Reseyge baryp emdelgen balalar qanshama. Ayta ketu kerek, Mústafa Óztýrikting anasyn eng alghash teledidardan dabyl qaghyp kórsetken men bolatynmyn. Sol kezde Almaty qalasynyng әkimi bolghan Imanghaly Tasmaghambetov ýsh bólmeli pәterding kiltin bergen edi. Hrapunovtyng kezinde de Almatynyng qaq ortasynan jertólede túryp jatqan kóp balaly analargha pәter alyp berdim. Alayda sol kezde Hrapunovtyng qolynan pәter alu degen qiynnyng qiyny bolatyn.

Mening baghdarlamamdaghy keyipkerler halyqtyng auzynda qaldy. Eki qoly joq Jansaya pysyqtyghymen, mәngilik bala beynesindegi Zareta danalyghymen, Erkebúlan qaysarlyghymen, 18 jyl boyy anasyn ansap, bizding habar arqyly ata-anasymen qauyshqan Saltanat tózimdiligimen kórermenderding kózayymyna ainaldy.

- Alayda, búl konsertti Qazaqstan telearnasynyng efiyrinen kóre almadyq...

- IYә, ókinishtisi sol osynday keremet konsert efirden kórsetilgen joq. Efirden kórsetilmek týgili, basshylyq konsertke de kelmedi emes pe?! «Núr Otan» HDP birlesken búl konsertke basshylyghymyz pysqyryp ta qaramady. Osy rette halyq qalaulysy, deputat Núrtay Saliyhúly Sabiliyanovqa aitar alghysym sheksiz. Barlyq júmystaryn ysyryp qoyyp, Astanadan arnayy konsert ýshin úshyp keldi. Núrtay agha 5 jyl boyy «Ayaly alaqannyn» keyipkerlerine qoldau kórsetip keldi. Al Týrkistan qalasynan kelgen Júmabay Esjanov esimdi kәsipkerding ata-anasynan erte aiyrylghan jetim balalargha pәter kiltin ústatqanda zalda otyrghan kórermenderding ystyq yqylasynda shek bolmady. Osynday azamattardyng qazaq qoghamynda azdyghy qynjyltady.

Súhbattasqan - Gh. Sherimqyzy.

P.S:   IYә, Biybigýl Dәuletbekqyzy bir habardy jýrgizip qana qoyghan joq, ol sonday-aq talay adamdardyng ómirge qúlshynysyn oyata bildi. Osydan  6 jyl búryn dýniyege kelgen ýshemning ómir sýrui ekitalay edi, alayda qanatymen su sepken qarlyghashtay bolghan ol telearna arqyly dabyl qaghyp Ýkimet basshylarynyng nazaryn audardy. Sonyng nәtiyjesinde qazir ýshem Áli, Mәdy Mәdina Talghar qalasynda alansyz ómir keshude. Býginde olar alty jasta. Kelesi jyly mektep tabaldyryghyn attamaqshy. Qazirgi baghdarlamany («Jan jyluy») tamashalap jýrgen kórermenning ózi de, qansha jerden kóshirgenmen «Ayaly alaqanday» bola almaydy degendi aitady. Kórermenderimen sanasyp otyratyn arnananyng búl әreketi shynynda da týsiniksiz, aqylgha qonbaydy. Kóshirdi delik, sonda ne útty eken? Avtorlyq qúqyqty ayaq asty etip, zandy belshesinen basudyng kórnekti dәleli osy emes pe? «Boyaushy boyaushy degenge saqalyn» boyapty degendey, kóshiruding de reti bolsa edi. Osyndayda telearna basshylyghynyng salghyrtyghynan saghy synghan telejurnalisterdin  sany artyp otyrghany kónilge kirbing úyalatady.