Júma, 27 Qantar 2023
46 - sóz 8036 0 pikir 14 Mamyr, 2014 saghat 12:26

BEYÁDEP SÓZGE NEGE BEYIMBIZ?

Qazirgi sanaly ómirin tәuelsizdik kezeninde ótkizgen jastardyng otandy sýngi, últtyng ústanymyna berik boluy men ana tilin qúrmetteui qanday dengeyde? Biz olardy osy baghytta tәrbiyeleude memleket bolyp, qogham bolyp  ne istep jatyrmyz? Adam janynyng injenerleri sanalatyn jazushylarymyz, kinogerlerimiz, artisterimiz, ghalymdarymyz, t.b. shygharmashylyq ókilderi tәuelsizdik alghaly beri 22 jyl boyy qanday kitaptar jazdy, qanday kinolar týsirdi, qanday shygharmalardy dýniyege әkeldi? Qazirgi zamannyng ýlgi eterlik keyipkerlerin somdap shygharsa, olar kimder? Tәuelsiz elimizding túghyryn kimder qalap jatyr? Ekonomikalyq kórsetkishterimizben әlemning 50 elining qataryna endik, biraq búl halqymyzdyng ruhaniyaty sol dengeyge kóterilgenin bildire me?

Tәuelsiz el eng birinshi ana tilimen kórinedi. Qazir barlyq jerlerde qazaq balabaqshalary, qazaq mektepteri, joghary oqu oryndarynda qazaq toptarynyng sany kóbeygeni ras. Biraq orystildi mektepterde 300 mynnan astam qazaq balalarynyng oqyp jýrgeni, al qazaq mektepterinde 3 myngha juyq ózge últ ókilderining oqyp jýrgeni kónildi kónshite me? Memleket qazaqstandyq balalardyng qazaq tilinde tәrbie men bilim aluyn qamtamasyz etetin batyl qadamdar men keshendi baghdarlamalardy jedel qolgha almasa kósh týzelmeytini aidan anyq bolyp túr.
Kóshede, qoghamdyq kólikte, týrli is-sharalarda, yaghny kýndelikti ómirde jas­tarmen kezdespey túrmaymyz. Sonda olardyng bir-birine qarym-qatynasy, sóilegen sózi agha úrpaq ókilderin qatty qynjyltady. Áriyne, men bәrin jamandaudan, kópke topyraq shashudan aulaqpyn, degenmen, jaman әdetting júqqysh keletinin, «bir qúmalaqtyng bir qaryn maydy shiritetinin» úmytpayyq.
Aghylshyn tilinde «sleng», «jar­gon» degen sózder bar, onyng ma­ghynasy frazeologizmge úqsas, yaghny fonetikalyq, grammatikalyq jýiege baghynbaydy. Osynday sóz tirkesterine jastar tym qúmar bolyp barady. Ony sәnge ainaldyryp alghan, maqtanysh kóredi: «syndyrdy», «bazar joq», «lapsha ildi», «qúlaqtan tepti», «quady ekensin», «laqtyryp ketti», «qoragha kirdi» degen sózderdi jii estiymiz. Sheshimin taba almasa, «tormozy ústap qaldy», «zavisati etip qaldy», kópshilikpen keludi «tolpa», menmensudi «tipaj bolu», aqsha talap etudi «schetchik qoi», qonyrau shaludy «mayak tastau» dep jatady. Búl jargon sózderde orys sózderining komponentteri bar. Biraq búl Turgenevtin, Tolstoydyn, Chehovtyng tili emes, demek búl orayda jaqsy nәrseni, ozyq oidy alyp otyrghan joq. Búl kóshening sózi. Búnday sózder bizding kezimizde de bolghan. Biraq ony kópshilik orynda emes, óz ortalarynda qoldanatyn. Shekaradan shyghyp bara jatsa, tyiym salushylar (ata-ana, mektep, qogham bolyp) tosqauyl qoya biletin.
Keyde sleng bir aimaqta qol­da­nylady da, elge tarap ketedi. «Qu­ghynbay» degen siyaqty beyәdep sózder qazir Syr boyynda da aitylyp jýr. Búl agenttegi hattar, ghalamtordaghy sayttar, teledidardaghy týkke túrghysyz baghdarlamalar, әleumettik jelidegi jenil әngimeler arqyly bozbala men boyjetkenning sóz saptauyna ainalyp, tilin shúbarlap barady.
Qazir telearna kóp. Tek qana «Alma TV» kabelidik televiziyasynda 100-den asa arna bar. Osy arnalardaghy jenil oily baghdarlamalary (әriyne, bәri emes) tilimizding órisin tarylta týsti. Orys tilindegi baghdarlamanyng kóp ekeni bylay túrsyn, qazaqshasy bizding tilimizdi, sol arqyly últtyq mentaliytetimizdi mazaq etetin siyaqty. Múny biz mәdeny intervensiya dep bilemiz. Oi-sanandy osqylap, jýikendi júqartatyn, dәmi men tatuy, mәn-maghynasy joq, kýldiremin dep kónil kýiindi týsiretin osynau baghdarlamalardy kóp adamnyng qalay tamashalaytynyna men tanghalamyn. «Soqyr tauyqqa bәri bidaydyn» kerin keltirude. Sóitip, kýnde-kýnde teledidarlarda da, sahnada da, toylarda da osylay bolghasyn býkil qoghamnyng salt-sanasyna keri әser etude. Múnyng ekinshi jaghy taghy bar. Respublikalyq keybir telearnalarymyz últtyq ústa­nym, til tazalyghynda kýreskerlik ýlgi­sin jýieli týrde jýrgizbeydi. Sodan amal joq kórermen әlgindey beyәdep sózderdi resmi, zandastyrylghan esebinde qabyldaydy.
«Kónildi tapqyrlar klubynan» («KVN») arzan әzilkeshter, qu­shy­keshter shyghyp jatyr. Olar teledidardan týs­peydi, qay kanaldy ashsang da kóresin, toygha barsang asaba da solar. Joghary oqu oryndaryndaghy múnday klubtar qazirgi ayaq bassang kýl­kige, syqaqqa ainalar faktilerdi tapqyrlyqpen kórermenge jetkizuding ornyna yrjaqaylargha arnal­ghan kórinisterge qúmar. JOO-daghy stu­­dentter attaryna say jogharghy dengeyin kórsetuge tiyis. Soghan úm­tyluy kerek emes pe? «Bazar joq» degen de baghdarlama bar. Osy baghdar­lamalardaghy jastardyng auzynan shyghatyn «at eken» (keremet, súlu qyz eken), «tartyl» (qatargha qosyl), «kartopty jardy» (әzildedi), «bitip qaldym» (ghashyqpyn), «mat qyldy» (jendi) degen týkke túrmaytyn sózderdi estigen jasóspirim sony әri qaray ózi paydalanady.
Qazir teledidardaghy kóp seriyaly qazaq filimderining mәn-maghynasynyng azdyghy bylay túrsyn, tili de shala. Sebebi onyng ssenariyin jazghan adam da, rejisseri de, akter­leri de shala qazaqtar. Olardyng osynday sauatsyz, dóreki, túrpayy tili qoldanysqa enip kete me dep qorqamyn. Jastar tilindegi osynday tirkester baspasóz betterinde de kezdesip qalady.
Tilding búzyluyna әser etetin jay­dyng biri – әleumettik jeliler. Ol býgin­gi kýni qatynas qúralynyng eng tiyim­di týrine ainalyp barady. Jas­tar arasyndaghy sauatsyzdyqtyng beleng aluyna әleumettik jelilerding mobilidik núsqasynyng kóp әseri bar. Agentti pay­dalanu arqyly jastardyng qazaq tilindegi sauattylyghynyng tómendeui bylay túrsyn, tilge de qatty әser ete­di. «Kaydasin», «kawan» degen siyaqty sózderge «q» әrpi joq bolghandyqtan «kay­dasyn?», «kashan?» bolyp kete beredi. «Jagdayyn kalay?», «nestevatyrsyn?». Býgin qalay jazsa, erteng solay aitady.
Taghy bir aita ketetin jayt, jastardyng súraqqa sózben jauap bermeui. Joq bolsa «ykk» deydi nemese tandaydy taq etkizumen bitedi. Onyng bir sebebi kitap oqymaytyndyghy, al teledidardyn, kompiuter oiyndarynyng jogharyda aitqanymday, ziyandy jaghy kóp.
Bizding qatarlastarymyz bala kezi­mizden kitapty kóp oqydyq, orys jazushylarynan bastap dýniyejýzining klassikterining shygharmalarymen tanys boldyq. Búnyng mәdeni, tәrbiyelik, ruhany róli zor boldy. Qazir de kóp oqimyz, sebebi tanym degen sheksiz. Bir apta gazet oqymasang qarayyp qalasyn, aiyna bir kitap oqymasan, kóp nәrseni joghaltasyn. Ras, jastar kóp nәrseni internetten oqidy, onyng jaqsy jaghy mol, jamany da jeterlik.
Sózding búrmalauyna әser etetin jaydyng biri – ózge últ ókilderimen qarym-qatynas ta, ekinshisi – dәstýrli emes aghymdardyng kóbeyip ketui. Álgi «tolpamen kelu», «tipaj bolu», «mayak tastau», «schetchik qoilar», jogharyda aitqanday, orys sózderinen kelse, aghymdardyng da óz úghymy, óz tili bar. Búl – últymyz ben tilimiz ýshin qauipti qúbylys.
Kóshedegi qoghamdyq kólikterding ayal­dama attary, ony habarlauynda da tilimizdi ayaqqa basuda. Tipti kóp ataudyng – «KNS», «Kolisovoy», «Zap­ravka», «Po­vorot», «Bazarchiyk», «Konechka» degenderding qazaqsha ataulary jeterlik, biraq kóp aitylghandyqtan qúlaqqa sinip qalady. Basqany qaydam, dәl osyny qoghamdyq kóliktegi aqsha jinaushydan talap etuge bolady ghoy. Biraq qalalyq әkimshilik búghan mәn bermeydi. Tipti bilmeui de mýmkin, sebebi qala әkimi, onyng orynbasarlary ghana emes, jauapty qyzmetkerleri de qoghamdyq kólikke minbeydi ghoy.
Adamnyng sóz saptauynan onyng últ­tyq dýniyetanymy, mәdeniyeti, parasaty, jalpy mentaliyteti tanylady. Biz­de búrynnan qalyptasqan túraqty tir­kester bar, olardyng ma­­ghynasy tútas ta aiqyn. Al býgingi jastarymyzdyng auzyndaghy «kryshasy bar», «midy shiritu» siyaqty sózder ózining anayylyghymen, til ghylymyna, sol arqyly ómirge jat ekendigimen aiqyndalyp túr. Búl últtyq qabyl­daugha da, qazaqy dýniyetanymgha da kelmeydi, jana sóz dep taghy aita almaysyn. Sebebi sózding astarynda esh­qanday maghyna joq.
Jastar tilindegi taghy bir óreskeldik – olardyng beypil sózben sóileui, búl jalpy bizding últymyzdyng mәdeniyetine kelmeydi, biraq múnday sózding búryn­nan bar ekeni ras. «Ákenning …», «she­shenning …» dep keletin sózderdi olar­dyng auzynan jii estiytin boldyq. Búl olardyng qarapayym әngimesi, eki sózining biri bolyp ketken. Kýndelikti sóileu tiline osynday sózderding aralasyp ketkenine, tipti aralarynda qyz bala otyrghanyna da qaramaydy. Eng soraqysy, qazir keybir qyzdar da beyәdep sóileytin bolypty. Olar búl sózderding maghynasyn týsine bermeytin boluy kerek, kýnde estip jýr­gen song qúlaqtaryna sinip ketken. Tóbelesip jatqan qyzdar, mas qyzdar, temeki tartyp otyrghan qyzdar siyaqty, boqtampaz qyzdar da qoghamnyng jat kó­rinisi, ata-ana, әulet qana emes, últtyq kelbetimizdi, namysymyzdy taptaydy.
Jaz boyy qalanyng ortalyq ala­nyn­da «Roliyk» degen dýngirshek 90 payyzy shet­eldik muzyka qoyyp ro­liyk­terin jas­targha taratyp payda ­tauyp otyrdy. Aqshasyn tólep syrghanap jýrgen jastardyng 99 payyzy ózimizding qara­­kózder. Biraq solardyng birde bireui qa­zaq­sha muzyka qongyn dýngirshek iyesinen talap etkenin kórmedim. «Ne­ge ózderinning Konstitusiyalyq qúqyqtaryndy talap etpeysinder, qazaq tili Qazaqstanda memlekettik til» desem, «bizdi kim tyn­daydy» deydi. Mine, osydan-aq biz jas­tarymyzdy namysty qoldan ber­meytin el patrioty etip tәrbiyeleudegi kemshiligimizdi kóruge bolady.
Jastar – elding keleshegi degen týsinik bar. Ata-babadan múra bolyp qalghan, ony úrpaqtyng birneshe buyny sabaqtasa damytqan tilimizdi, әdet-ghúrypty, tarihty, mәdeniyetti, óner, bilim men ghylymdy algha aparatyn solar. Sondyqtan da olardyng bilimdi, óner­li, enbekker bolghanyn ghana emes, mәdeniyetti bolghanyn, jany da, tәni de súlu bolghanyn, tilimizding qadirin tý­sirmey, abyroyyn asqaqtata týsuin qalaymyz. Olar ozyq tehnologiyanyng tilin biledi, endeshe ony da qazaqsha sói­letse deymiz. Jalpy til damyp, bayyp otyruy kerek. Basqa tildi aralastyra sóilesse, jargonmen әngimelesse, olar tildi damytpaq týgili joyyp jiberedi. Búl pikirime kýle ne kýdikpen qaramanyz. Dýniyejýzinde joyylyp ketken tilder az emes, al til joyylsa, últ ta joyylady. Men jastardyng sóileu tilinen qazaqy bolmysty túla boyynan sezdiretin, sheshen de súlu sózderdi estigim keledi.
Jastar tarapynan aitylghan beyәdep sózderdi estigende eskertu jasaytyn kisiler óte az. Ýlken kisilerding ózderi esh­tene estimegendey keyip tanytyp, «ash qúlaqtan tiysh qúlaqty» artyq kóredi. Mine, búl agha úrpaqtyn, ýide ata-ananyng kemshiligi. Aldymen әrkim óz úl-qyzyn tyisa, әlgidey kóshede kezdesetin qylyqtarmen kóp bolyp kýressek, jastar tilin, tilin ghana emes tәrbiyesin týzep alar edik. «Eshten kesh jaqsy» deydi halqymyz, endeshe osyghan nege kirispeske?!

Sәduaqas ANSAT,
«Qazaq tili» qoghamynyng Qyzylorda oblysy boyynsha tóraghasy

"Ana tili" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3051
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2055
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1872