Seysenbi, 20 Sәuir 2021
Biylik 7024 0 pikir 12 Mamyr, 2014 saghat 15:40

«MÁNGILIK EL» – RUHY BIYIK ÚLT BOLU

«Bir el ishtey ózderin ózi ózgertip týzemeyinshe, Alla onday eldi ózgertpeydi», deydi Qúran kәrimde. Býgingi bauyrlas últtar Ukraina men Reseyding qasarysqan qarsylyq sony qarapayym halyqtyng immuniytetin әlsiretip, ruhyn týsirdi. Olardyng búl jaghdayda «mәngilik el» boluy eki údayly súraqqa qaldy…   
Qazaq… Tәubә, amanbyz!!! Biraq keshegi Qaz dauysty Qazbekting tynysh jatqan, basynan sóz asyrmaghan eli, búl kýnde ýnsizdik aralynda jýrgendeymiz. Últtyq Ruh әlsiregen. Últtyng fenomeni eskirgen, tosyghy jetken synayly. Býgingi biylikting parasat-payymy úiqyly, teksizdik jaylap tenselgender… Olargha býgingi qazaq elining «Mәngilik  el» bolu iydeyasy -  jeti úrpaghynyng bayandy ómiri, basy-baylyqty ansauy.  Biraq últtyng úiytqysy el ziyalylary men el basshylary. Býgingi baytaq elimizding úlanghayyr atyraby men túnghan baylyghyn qaldyrghan babalar amanaty da – «Mәngilik el» iydeyasy.  IYә, bizding qazaq eli egemendi el bolghaly beri talay belesterden asyp, san biyikterge Allanyng qalauymen qol jetkizdi. Áytse de, qazirgi tanda elimizding jarqyn bolashaghynyng aldynda bóget pen qauip túr. Ol últtyng әlsiregen ruhy men immuniyteti, ógizge ayan -  ana til taghdyry, halyqtyng ýnsizdik fenomeni. Alla jarylqasa, ol bóget pen qaterden asyp ótermiz. Erteni bitpes elimizding ol mýmkindikterden qay kýni óteri belgisiz. Biraq Elbasymyz N.Á.Nazarbaev últ ruhaniyatynyng kópirine jarqyn iydeya tastady. Ol «Qazaq eli» nemese «Mәngilik el»    
Mine elimizding tәuelsizdik alghanyna 23 jyl uaqyt tolyp otyr. Jiyrma ýsh jyl az ghana uaqyt emes, alash arystary orda búzar otyz jasyna jetpey qanshama qúndy enbekter men últ ruhaniyatynyng múrasyn jasady. Biraq, býgingi tәuelsiz Qazaqstannyng jetistigi olardyng jasaghan enbekterining jemisine de taty almady. Qatty aitqanyma renjimenizder. Osynyng bәrin aitu «Mәngilik eldin» azat oily azamatynyng paryzy. Qazaqstannyng da azghana ua¬qytta ghasyrgha tatityn jetistikke jetip, elimiz damudyng sara jolyna týsip, TMD elder arasynda eko¬nomiy-kalyq, sayasy damu jaghynan kóshbasshy elder qatarynda kele ja¬tyr. Tipti Týrki tektes memleketter arasynda da bizding bedel dәrejemiz bir saty ilgeri. Biraq qogha¬mymyzdyng әleumettik salasy men últtyng jetken jetistigimen býgingi kýni әlemdik sahnagha kóterilu mýmkin emes. Ony Euromaydan otany Ukraina dәleldedi.  Ukrainanyng kýsh-quaty, ekonomikalyq jetistigi, halqynyng әleumettik jaghdayy nashar dep kim aitty. Ukraina әlemning alpauyt damushy memleketterining biri. Biraq býgin kim bolyp otyr… Jenilis tapty… Afrikadaghy Egiypetting kýiin keshti… Tipti olardyng últtyq ruhy oyanbady dep te aita almaysyn.  Halyq jenilmeu ýshin baryn saldy. Kýresting sonyna deyin jankeshti erlik kórsetti. Ukraina halqynyng azattyghy jolynda, babalar amanatyn qorghauda ayanbady… Áttegen-ayy, biyliktegi azamattary men basshylary orys tildi… Olardyng boyynda Ukraina últynyng ruhy emes, orystyng jalghan Jirinovskiylaryndaghyday ruh boldy. (Jirinovskiy evrey últynan) Sondyqtan «Mәngilik el» qúru ýshin qazaq eli oilanuy kerek. 
Býgin halqymyz «Mәngilik el» bolu jolynda babalar amanatyn eshqashan úmytpauy mýmkin. Biraq biyliktegi marghasqalarymyz - Álihan men Abylay han bolsa jaqsy edi. Olardyng ýnderi jarqyn shyghyp, últtyq iydeyalary aiqyn bolsa, biz eshkimnen qoryqpay «Mәngilik el» ornatugha bolar edi.  Orystyng jazushysy Dostoevskiydin: «Asqaq iydeyasyz adam da, últ ta ómir sýre almaydy» degen naqyl sózi eriksiz oigha oralady osynday da. Al últtyq iydeya – últtyng shynayy nemese bolashaqqa úmtylystaryn, onyng jetistikterin adamdardyng sanasynda beyneleytin úghym.. Mәn¬gilik El – memleketting qúdiretti¬liginin, kýshtiligining belgisi. «Elimiz mәngi, tәuelsiz kýshti memleket» degen úran halyqtyng ruhyn oyatuy kerek. Jahan¬danu zamanynda kýshti el ghana jútylyp ketpey, óz eldigin saqtap qalady. Tek bizding Elbasymyz, «Mәngilik el» iydeyasyn jolynda últtyq iydeya qúryp, ol mәseleni bir kýnde sheshuge jaghday jasau kerek. Halyq Elbasynyng dúrys qadamyna mýltiksiz, riyasyz qadam jasay alady.

P.S. ...Úiyqtap jatqan Azamat әli oyanar emes... Kenet tәtti úiqyda, týs kórip jatqan jas balany,  Sashka dosy aighaylap oyatty. Týsinde: «Elbasy jana jarlyqqa qol qoyyp jatyr eken. «Qazaq tilinde sóilep, jaza almaytyn sheneunik biylikten qysqartylady(...) Soltýstik, shyghys, ortalyq aimaqtarymyz 100 payyz qazaqylanudy qolgha almasa, sol ónirlerdin  әkim-qaralary birden júmysynan aiyrylady(...) Memleketting baylyghyn úrlap, jeti úrpaghyna baylyq qaldyrudy ansaghan jemqorlar birden atu jazasyna kesiledi(...) Shetel investorlarynyng kompaniyasynda 90 payyz qazaq júmysshylary júmys atqaru kerek. Ony oryndamaghan investorlar júmysyn toqtatsyn(...) «Mәngilik el» Qazaq eli memleketining halqynyng atynan  osy jarlyqqa qol qoydym...»,- dep týsin Azamat dosyna aitty. Erteninde dosy Reseyge kóship ketipti... Ne ýshin ketkeni belgisiz. Bәlkim ol - (...)

Altynbek QÚMYRZAQÚLY,

"Qasym" portaly

0 pikir