Naqty biletin bir deregim: bizding jaqta tuuy turaly kuәligi (metrika) bar adamdar – eng әri barghanda 1940-1942 jyly tughandar. Oghan deyingilerde onday qújat joq. Sondyqtan olarda tughan kýn de, basqa da shartty.

Jazushy Sәken Jýnisovting resmy tughan kýni – 1934 jyl 1 aqpan.

«Ana tili» gazeti osyny eskerip, tilshisin mereygerden súhbat alugha jiberedi.

Aldyn-ala telefon arqyly rúqsat súraghanmyn. Ádiresi jan qaltamada. Ýii ornalasqan jerdi shamamen dolbarlap túrmyn. Sebebi, ol ózim oqyghan QazPIY-ge tayau. Erekshe kópqabatty ýi.

Qonyraudy bastym. Bir qyz balasy ashty. Kireberistegi ayaq kiyimderden de, ishetigi abyr-dabyrdan da Sәkeng ýiinde qonaqtar bary bayqalyp túrdy.

- Kir-kir, gazettensing ghoy, әne jerge otyr. Mynau - qazaqtyng «men degen» azamattary,-  dep Sәken aghamyz eki kisini tanystyrdy.

Ádemilep et asylghan, biraq otyrys – erkekterding otyrysy. Án de shyrqaldy, bireuler turaly qyzu-qyzu pikirler de aityldy. Dúrysy, men sol әn men әngimening sonyn ala kelgendeymin.

Shamaly uaqytta meymannyng biri qaytu kerektigin aityp, rúqsat súrady...

Asa emosiyaly kóringen aghamyz: «Endi bizge de uaqyt tabyldy» dep, mәre-sәre kýiinde biri elden kelgen, biri almatylyq qonaghyn shygharyp saldy.

Sonan song búiyrghan súhbatymyz bastaldy. Jazushymyz tógip-tógip sóileytin, kesip aitatyn bettileu adam eken. Keyde onyng sózi ziyalynyn, batyrdyn, tentek auyl shalynyng toqaylasqanynanday shyghyp jatty. Alayda ol lepesting ereksheligi – tazalyghynda, shynayylyghynda edi.

Súhbattyng sonynda: «Sen men aitqannyng bәrin sol kýiinde bermey, aqylyna salyp, gazeting men halyqqa keregin ber. Mening jazghandarymnyng óresine sәikestendirip qaghazgha týsir» dedi...

1994 jyly 9 aqpanda alynghan súhbat 17 aqpanda «Jahandaghy jalghyz til» degen jazushy oiy retinde jariyalandy.

Onyng kirispesinde: «Sәken Jýnisov – 60 jasta! Alpys – qarttyng jasy, biraq seriler ýshin ol – kemel shaq. Sәkendi seri dep ózi emes, Ghabit Mýsirepov ataghan.

         Halyq S.Jýnisovting «Japandaghy jalghyz ýi»,  «Aqan seri», «Ajal men Ajar», «Kólenkeler men kemengerler» jәne taghy basqa tuyndylaryn jaqsy biledi.

Qúdaygha shýkir, qazir qazaqta jazushy az emes. Alayda Sәkendey jazghany úghymdy, jazbaghy senimdi qalamger kem. Ol әdebiyetke ózining ýnimen keldi. Sol ýninen, bastapqy shabysynan Sәkeng әli janylghan joq.

Mýsheltoygha oray biz «Ana tilinin» myng san oqyrmandary atynan jazushy Sәken Jýnisovke zor densaulyq, múqalmas qayrat, shygharmashylyq tabys tileymiz.

Býgin Sәken Jýnisovting til, el, tarih turaly oi-tolghamdaryn oqyrman nazaryna úsynghandy jón kórdik» dep jazyldy.

Material shyqqan son, jazushy maghan rahmetin aitty. Keyin, 2000 jyldary ol múny bir jinaghyna kirgizipti. Sol shamada Sәkeng Astanagha kelip, osynda Jazushylar odaghynyng filialyn ashamyn dep shapqylap jýrdi. Múnda Elbasy qolynan ýy alghany da mәlim (Jazushy 2006 jyly Astanada qaytyp, sýiegi Astrahan tas joly boyyndaghy ziratqa qoyyldy).

S.Jýnisovting әdeti – kesh jatyp, kesh túru eken. Astana saparynda el ayaghy sayabyrsyghanda shaqyryp alyp, týnning bir uaghyna deyin әngime aitatynyn qaydan úmytayyn? Sonda әngime Alash pen 20-jyldardaghy ziyalylar teketiresi tónireginen órbiytin. Sәkenning әkesi bir kezderi Smaghúl Saduaqasúly auylynda qyzmet istegen. Biz onyng inisi Oral Jýnisovpen Smaghúl turaly derekti filim jasaudy josparlaytynbyz. Búl jayy da sóz etiletin...

Arada 20 jyl ótken son, jazushy aruaghyna qúrmet bolsyn dep, sol «Ana tilinde» basylghan materialdyng týpnúsqasyn tútas kýiinde jariyalaudy dúrys sanadyq.

 

* * *

 

-         Elding qasiyeti nede? «Últ minezi» degen úghymgha ne syidyrasyz?

 

- Qay elding bolsyn negizgi qasiyeti - tilinde. Memleket ekensin, negizgi tiling bolsyn. Qazaqstanda qazaq tilining memlekettik til boluy zandy. Alayda Kenes odaghy túsynda bir-aq til ýstemdik qúrdy. Ol qazaq tili emes ekenin júrttyng bәri biledi. Biz - kónterli halyqpyz. Múnymyz «eshkimge tiyispeyikshi, beybit ómir kesheyikshi» degen pikirdi ústanghanymyzdan shyghar, sirә. Juastyq jaqsy, biraq óren qasiyet emes. «Juas týie jýndeuge jaqsy» deydi ghoy halyq. «Búgha bersen, súgha beredi» dep te aitady el. Shynyna kelsek, qazaqtyng juastyghyn paydalanghandar az bolmady.

         Bir kezderi shet júrt: «Qazaq degen - qasqyr halyq. Tiyissen, týtip jeydi. Oghan úrynba, úrynsang óz týbine ózing jetesin» degen pikirde bolsa, songhy 250-300 jyldyng ishinde olardyn: «Qazaq - anqau, qulyghy joq halyq. Ony qalauynsha iyley alasyn» degen qorytyndygha kelgenin jasaghan jymysqy is-әreketteri anghartady.

         «Biz qonaqjaymyz, meymandospyz» dep maqtanamyz-au, әitse de ózgeler búl qasiyetimizdi shynayy qalpynda týsinbeydi. Sondyqtan bizge qataldyq kerek sekildi. Kisige aqymyzdy jibermeuimiz qajet.

 

         - Memleket jәne memlekettik til. Osy úghymdardy qalay týsinesiz?

 

         - Memleket – eldiktin, el boludyng zandastyrylghan, senimdi qorghany. Ol әr zamanda әr týrli aityluy mýmkin, biraq mazmúny bir.

Songhy jyldary qazaq tiline memlekettik mәrtebe әperuimiz qúqyq degen úghymdy týsingenimizdi bayqatady.

         Memlekettik dengey-dәreje tilden bastalady. Ana tili eldikti, últtyqty anyqtaydy. Sap-sary týsti últtyng arasynda qap-qara týsti tuuy da mýmkin. Biraq olardyng kim ekenin týsi bildire almaq emes. Til - últtyq qasiyet. Qazaq tili – últymyzdyng jahandaghy jalghyz tili. Odan airylsaq, últtyq qasiyetten de airylamyz. Til myqty bolu ýshin minez kerek. Qaysarlyq  pen tabandylyq kerek.

 

-         Tilimizding baylyghyn, nәrin ózge últqa tanyta aldyq pa?

 

         - Ormanday kóp orys júrty qazaq tilining baylyghyn әli moyynday qoyghan joq. Men ózim shygharmalarymdy orysshagha tәrjimalaghan Solouhinge  ony moyyndata almadym. «Qazaq tili - bay til, orys tili - iykemge kóngish til» degenimde, Solouhin múny dәleldeuimdi ótindi. Men: «Govor» degen sózdi orystar «prigovor», «otgovor», «dogovor», «zagovor» dep «pristavka»-men qúbylta beredi. Al, qazaqta osy sózderding әrqaysysynyng óz aldyna balamasy bar. Sonda qay til bay bolghany?» dedim. Sonan song mal sharuashylyghyna qatysty  sózderdi salystyrdym. Alghash: «Orys tili qalaysha kedey?» dep shamdanyp qalghan әriptesim keyinnen rayynan qaytyp, menimen kelisti.

         Audarmashy óz tiline audaryp otyrghan shygharma tilining esh kemdigi joghyn týsinse, tipti ony bay til dep bayyptasa, tәrjime sәtti shyqpaq.

 

         - Osy Qazaqstanda taghdyrdyng jazuymen qonys tepken biraz etnos bar. Keybireuining múnda túryp jatqanyna ghasyrdan asypty. Solar nege meymandos qazaqtyng tiline shorqaq?

 

         - Qazaqstandaghy orys jәne basqa últ ókilderi nege qazaq tilin bilmeydi? Áriyne, qazaq tilin mensinbegennen bilmeydi, týsinbegennen bilmeydi. Nasihatymyz osylay boldy. «Orys tili - dýniyedegi eng úlyq til» dedik. Biraq mәselening kózi terende ekenin bilmedik. Aytalyq, Gete: «Shyghystyng jeti úly aqynynyng sonyna ilese alsam, armanym joq» degen ghoy. Búdan nemis aqyny Shyghys shayyrlary poeziyasynyng qúdyretimen birge tilin moyyndady degen tújyrym shyghady. Mәsele – tilding qoldanuynda. Biz bay tilimizdi qoldana almaymyz. Tildi jetimsiretip, jýdetip jýrgenimiz jasyryn emes. Til bilu degen nәrse – sózding etimologiyasyn, qay jerden shyqqanyn, tórkinin aiyru emes. Ol – zertteushiler men ghalymdardyng enshisindegi nәrse. Mysaly, Dali sekildi ghalymdar tildi kez-kelgen orystan artyq biledi, biraq ony Pushkin men Turgenevtey qoldana almady.

         Biz Qazaqstanda mekendep qalghan әr týrli últ ókilderinen qazaq tilin Dali tәrizdi menger, Pushkindey qoldan demeymiz. Óitkeni, onday tilbilgirlik qasiyetke jetken  qazaqtardyng ózi siyrek. Sondyqtan «orystildi» bolyp qate aidarlanyp jýrgender keminde jón súrasatynday qazaqsha bilui mindetti. Songhy kezde olar «Sózdik az, tilashar, әdisteme joq, jaghday jasalynbaghan» degendi jii auyzgha alatyn boldy. Meninshe, ynta shamaly, әitpese el-elde jii úshyrasatyn Shodyr, Jagor, Ándirey, Álekseyler qazaqshany sózdikpen ýirendi dep kim aitady?

 

         - Tilding qúdyreti men til ústartu turaly ne aitasyz?

 

- Til muzykamen baylanysty. Ayshyqty tilding búrmasy bar, astary bar. Muzykanyng notasy dúrys qoyylmasa, ol sәtsiz shyghady. «Diyez» degen úghym boyynsha muzykada bir ghana buyn birneshege bólinedi. Sol bólshekteri dәl kelmese, muzyka qojyraydy. Osy sekildi keybir jazushylar tildi orynsyz qoldanady. Ol jazushy tildi jetik bilui mýmkin, biraq qoldana almaydy. Qaysybir qalamgerler «sen myna sózdi bilesing be?» degendey, kónergen (arhaizm) sózderdi tauyp alyp, maqtana paydalanady. Alayda arhaizmdi paydalanudyng da jón-josyghy bar.

         Ádebiyetting marghasqalary dýniyeden ótti. Bizder, keshe Ghabenderding túsynda orta buyn atanghandar, endi agha buynmen qatarlas kele jatqandar, ýrkerdey toptasa kórinuding ornyna shashyranqyrap, әrqaysymyz ózimizshe kózge týsip jýrgen jayymyz bar. Birimizding tilimiz ekinshimizge jaqpaydy. Árkimde ózine tәn ózgeshelik boluy zandy ekenin úmytyp jýrgendeymiz.

         Aytqandayyn, muzykany «saz» dep audaryp jýr. Meninshe, «saz»-dyng maghynasy tar. Sondyqtan biz sekildi әuesqoylardy ghana (Sәken aghanyng әn shygharatyny da bar.- D.Q.) sazger dese jarasady. Muzykant pen kompozitor әueli osy sazgerlik satydan ótkeni maqúl.

         Til dúrys qoldanyp, dúrys týsindirilse, ony paydalanatyndargha da jenil bolady. Til ústartu – til bezeu, dilmarsu emes, naqty sóileu jәne janylyspay jazu.

 

         - Qazir ekining biri terminshil, ýsh adamnyng ekeui «audarmashy». Osyghan kózqarasynyz.

 

         - Tәuelsizdik alghaly beri termin mәselesi kýn tәrtibinen әli týsken joq. Búl – zandy qúbylys. Biraq osy mәseleni ushyqtyryp alamyz ba dep qorqamyn. Qazir termindi әrkim ózinshe audarudy shyghardy. Gazet, jurnaldardaghy keybir sózderdi týsinbeytin boldyq. Elge shygha qalsaq, anghal qazaq: «Sender sózdi týsiniksiz jazatyndy shyghardyndar» dep bizdi kinәlap jýr. Áriyne, olargha «Búzyp jatqan - jazushylar emes, jurnalister» dep aityp jatu oryndy bola qoymas. Áytse de, «búlaqty bastan laylap jatqan» kim ekenin júrt keshikpey ajyratar degen oidamyz.

         Biz kez kelgen shet elden engen sózdi audarugha әues bolmauymyz kerek. Olardyng jalghau-júrnaghyn qazaqylandyrayyq, al negizin býldirmey izdensek, sóz joq, sәtti balamasyn tabugha bolady ghoy. Marqúm Islәm Jarylghapúly syndy azamattar qazaqtan az tabyla qoymas.

         Qazaqstandaghy Terminologiya komiyteti osy iske múryndyq bolsa eken degen tilekti bayaghyda aitushy edik. Tәuelsizdik alghaly qayta sol komiytet maghan jasyrynyp jýrgendey kórinedi de túrady. Áytpese baspasózdegi berekesizdikke birinshi bolyp terminkom qarsy túrsa, kim «múnyng teris» der?

Men tilshi-ghalymdardyng búrynghydan da sauatty, búrynghydan da tabandy boluyn qalaymyn. Sebebi memlekettik damuymyz osyny tilep otyr.   

 

         - Agha, osy últtyq aty-jónning qay núsqasyn qoldaysyz? «Ov»-ynyz salmaq týsirip jýrgen joq pa?

 

- Aty-jóndi bir jýiege týsiru mәselesi qazaq arasynda sheshui qiyn týiinge ainalyp túr. Otarshyldyqtyng kóp zardaptarynyng biri ghoy búl. Kenes ókimeti túsynda qazaqy aty-jónin saqtap qalghan Álkey Marghúlan, Bauyrjan Momyshúly syndy azamattar biren-saran ghana boldy. Baukeng aitqan eken: «Ov-ov» degen atyndy, ovosh degen auzyndy úrayyn» dep.

         Familiya әuletti (dinastiya) bildiru ýshin kerek. Bireuler ruyn familiya qylyp jýr. Búl  rushyldyqty qozdyrmaydy dep kim aitady.

         Qysqasy, búl mәselede asyqpauymyz qajet. Jeti ret ólshep, bir ret kesuimiz kerek.

         Dәl qazir «Jýnisov» dep qoldanuym «ózgertudi qalamaydy» degendi bildirmeydi.

 

- Bireuler «әdeby til» dep, sóz-úghymgha shekara qoyyp jatady. Tilimizding ereksheligi turaly qanday pikirdesiz?

 

- Orys ghalymdary bir kezderi «Orys әdeby tilining negizin salushy - A.S.Pushkiyn» dep jazghanynday, qazaq ghalymdary «Qazaq әdeby tilining negizin salushy - Abay» dep tújyrym jasap jýr. Meninshe, búl dúrys emes. Ádeby til tym әriden bastau alady. Asanqayghynyn, Shalkiyizding sózin barlyq qazaq týsinedi emes pe?  «Abay әdeby tildi әrledi, jýieledi» desek, úly aqynnyng tarihy orny alasaryp qalmaydy.

         Ádeby tilding ertede payda bolghanyn dәleldeytin bir aighaq - auyz әdebiyeti. Ejelgi jyr-dastandardy, ertegini týsinbeytin qazaq joq.

         Qazaq tiline tәn erekshelik – onyng tútastyghy. Tilimizde jergilikti az-kem ózgeshelik bolghanymen, dialekti bayqalmaydy. Alayda balyq, egin, mal kәsibine baylanysty sózderdi jergilikti erekshelik (govor) dep qaramay, әdeby tilge tartqanymyz jón. Jemis, egin turaly sózderdi ontýstikten, balyq kәsibine qatysty sózderdi Aral, Atyrau manynan, mal kәsibi jónindegi sózderdi jalpy el ishinen aluymyz qajet.

 

- Bas búzargha sot bar, til búzargha ne sot bar?

 

- Til búzardy, әriyne, bas bostandyghynan aiyryp, jer audaryp jibere almaysyn. Biraq olardy da tezge salu kerek. Sonda qaytip sottaydy?

         Meninshe, olardy ar sotyna salghan abzal. Gazetke ashyq maqala jazyp, «pәlen degen qalamger sózdi bylaysha búzyp jazady» dep synaghanymyz jón. Bas jaghyna baryspay, istegen is jaghyna barysalyq. Qolmen jasaghandy moyynmen kótere bilu de – kisilik.

         Jalpy til qoldanudyng qalyptasatyn kezeni – mektep jasy. Men qazaq tili men әdebiyeti múghalimderine qatang talap qoymas búryn, olargha kómekshi qúraldarmen (sózdik, kórkem әdebiyet t.b.) qamtamasyz etu qajet dep sanaymyn. Mysaly, alys auyldaghy múghalim bir sózding dúrys-búrysyn bilu ýshin qay akademiyagha, qay aqyn-jazushygha, qay gazet-jurnalgha  bara alady?

         Jurnalist aghayyn til búzyp jatsa, «kәsiby biligi kem» dep jazalau jaghyn basshylaryna mindetteyik. Týzelse, algha ozar; týzelmese, jurnalistikagha jolamas.

 

         - Últymyzdyng tarihyn halyqqa kim jetkizui tiyis? Tarihymyzdyng jazyluyna, bayyptaluyna kóniliniz tola ma?

 

- Qazaq tarihyn osy uaqytqa deyin jazushylar jazyp keldi. Tarihshylar Ermúhan Bekmahanovtan keyin mýdirip qalyp, partiya, kolhoz, sovhoz, óndiris tarihyn jazugha kóshti. Iliyas Esenberliyn, Múhtar Maghauiyn, Ábish Kekilbaev, Qabdesh Júmadilov, Sofy Smataev syndy jazushylar kórkem tilmen tarihty halyqqa tanytty. Kóziqaraqty júrt tarihty óreskel búrmalaghan kenes ókimeti túsynda atalghan jazushylardyng kitaptary arqyly ótken kýnning shyndyghyn úgha aldy. Biraq elding bәri kóziqaraqty emes edi. Mektepte bir partada qazaq pen orys balasy qatar otyryp, aldaryndaghy oqulyqty ashqanda kóretini dala halqynyng mýsәpir sureti men orys otarshyldarynyng asqaq beynesi bolsa, qaysysynyng mysy basady? Áriyne, orys balasynyki. Jaghday osylay boldy. Qazaq balasy qaraptan-qarap quystandy.

         Endi búl halden arylghandaymyz. Tarihty  kóp bolyp jazyp jatyrmyz. Alayda shalalyghymyz shashetekten. Songhy kezde tarihshylar arasynda ótirik jazu, jalghan topshylau bayqalyp qalyp jýr. «Bizden de batyr, by shyqqan» degen prinsipti ústap, ondy-soldy jazyp, jauapkershilikti úmytyp jýrgen adamdar az emes. Eleuli batyrlar men auyl kólemindegi paluandardy tenestirip jýrgenimiz de ras. Auyldy asyraghan anshy men eldi qorghaghan batyrdy dәrejelestirip jibersek, aruaqtan úyat-au! Úly adam jekelegen auyldiki emes, tútas qazaqtiki.

         Qazir qazaq tarihy turaly jaqsy maqalalar jaryq kórip jýr. Zertteuler, monografiyalar az. Kóptegen múralar, jәdigerlikter baspa jýzin kórdi. Baspasózde keyingi uaqytta jii sóz bolyp jýrgen Qazybek bekting «Týp-túqiyannan ózime sheyin» atty kitabynda tarih ýshin birsypyra kerekti materialdar bar. Atalghan kitap jóninde aitysqandar ekiúday pikirde: biri kitaptyng nýktesine deyin tarihy shyndyq dese, ekinshisi ony týgel joqqa shygharady. Ýzildi-kesildi sóz aitu, dýnie tek aq pen qaradan túrady deu eshkimge abroy әpermeydi. Olay bolsa, Qazybek bekting kitaby  turaly aitysqan eki jaq ta shyndyqty dóp aita almaghan.

         Meninshe, «Týp-túqiyannyn» negizi bolghan. Áriyne, dәl osynday kólemde, dәl qazirgidey taraulargha bólingen qalypta emes. Ghalymdardyng endigi mindeti – kitaptyng qay jeri dúrys, qay jeri búrys ekenin halyqqa kórsetu.

Tarih birden jazyla salmaydy. Bizde әli azamattyq payym qalyptasqan joq. Azamattyq payym qalyptasqanda ghana shyndyq aitylatyn bolady.

         Qazaqtyng keybir tarihshylary ótken-ketkenimizge orys tarihshysynyng kózimen qaraudy әdetke ainaldyrghan. Aytalyq, Lenin túlghasy bizding ghylymy әdebiyette qazir qalaysha kórinedi? Orystar ony jerden alyp, jerge salyp jatqanynan habardar tarihshylarymyz Leninning basyna it terisin qaptatqanyn bayqap jýrmiz. Sol Lenin bir kezderi: «Endi Qazaq jerine Ýndi jerine qaraghan aghylshynnyng monoklimen qaraugha bolmaydy» dep aitqanyn qalaysha úmytamyz? Orys júrty Lenindi nege jek kóretinin men «Qazaqstan әielderi» jurnalynda aittym.

         Bir nәrsening basy ashyq: eshkim tarihty búzyp, patriot bola almaydy.

 

         - Dinge degen kózqarasynyzdy bilgimiz keledi...

 

         - Dinning jaqsy jaghy da, kemistik jaghy da bar. Jaqynda Týrkiyada boldym. Búl el islam dinin qúrmetteytini belgili. Qay qalasynda bolsyn maqamy aiqyn Qúrandy estiysin. Tanerteng azan shaqyrylady. Meshitter kisige toly. Biz týsken qalada jetpis meshit bar eken. Al, sol qalada jeti teatr da bolmay shyqty.

         Islam dini ónerdi әspettemeydi. Meshit ishinde bizdi jap-jaqsy kýtti. Biz riza bolyp, eskertkish retinde dombyra syilap edik, olar óte kónilsiz aldy. Sodan aitysker jigittermizge «múnda bolmaydy» dep sóz bermedi. Men sonda shyday almay: «Au, aghayyndar, senderge dombyra ystyq emes pe? Tipti, Qúrandy dombyragha qosyp maqamdap aityndar» dedim. Jiylghan aghayyndar «allalap» qaldy. Men oiymdaghymdy aittym.

         Qazaq arasyna kelsek, «dindi búzar dýmshe moldalar» ejelden-aq halyqtyn  ayaghyn túsap keldi. «Án aitpa, suret salma. Ol – shaytannyng isi» dep uaghyz aitty.

         Maghan salsa, adamzatta bir ghana din bolghanyn qalar edim. Barlyq din, sonyng ishinde bizding islam «Alla, Jaratushy bir» demey me?! Ár dinning asyl jaqtary bar. Dindi uaghyzdaushylar halyqty oqu-bilimge, aghartugha shaqyrsa, mine, sonda olar el aldynda paryzyn ótey alghan bolar edi.

         Qazaqtyng búryn-sondy ótken dindarlarynyng ishinen Nauan qaziretti erekshe atar edim. Ol kisi Búqarada oqyghan. Kónekóz qarttargha sensek, oqudan qaytqanda, ol toghyz nargha kitap artyp, eline oralghangha úqsaydy. Búl kitaptar birynghay Qúran, din kitaptary emes shyghar. Júrtqa dýniyelik bilim-ilim beruine qaraghanda, Nauan elge jetkizgen kitaptar ghylymnyng san salasynan bolsa kerek.

         Nauan – otarshyldyqqa, shoqyndyrugha qarsy túrghan azamat. Patsha ókimeti shoqyndyrudy Sibir júrtynan bastaghan shaqta, Nauan Injildi bolystardyng etegine  saldyryp, sugha tastatqan. Osy ýshin ony Enesaygha on jylgha jer audarghan.

         Nauan men Aqan seri - baja. Tinәli qajynyng Fәtima atty qyzyn Nauan, Úrqiya atty qyzyn Aqan seri alghan.

         Nauan Aqan seriden ýsh jyl búryn tuyp, ýsh jyl keyin qaytys bolghan. Ómirinde halyqqa tek jaqsylyq jasaghan. Mektepter ashqan. Tipti tek birynghay qyzdar oqityn  mektep te ashqany mәlim.

         Mening «Aqan seri» romanymda, Ghabit Mýsirepovting «Aqan seri – Aqtoty» piesasynda Nauan qaziret óz dәrejesinde kórine almady. Múnyng sebepteri kóp. Alda 3-kitapty jazudy josparlap otyrmyn. Sonda Nauangha mol oryn bermekpin. Teatr basshylary qazir menen «Aqan serige qatysty drama jaz» dep ótinip jýr. Bәlkim sol tuyndymda da Nauannyng shynayy enbegin aitarmyn. Oiym: qazirgi dindarlargha Nauandy ýlgi etip kórsetu jәne qaziretting taghdyr-talayyn qalyng júrtqa jetkizu.

 

         - «Tyng epopeyasy jәne qazaq taghdyry» taqyrybyn qauzap kórseniz.

 

         - Tyng iygeru nauqany bastalghanda men uniyversiytetti bitirip, aspiranturagha qabyldanghan edim. Biraq әkem auyryp, Kókshetaugha qaytugha tura keldi. Onyng ýstine júmysty elge baryp, enbek etuden bastaghandy maqúl kórdim. Sóitip, audan ortalyghynda múghalim boldym. Búl 1955 jyl edi. Tyng iygeruding naghyz bastalghan shaghy. Osy nauqan elding berekesin qashyrdy. Jyrtylmaghan jer qalmady. Nebir qasiyetti oryndar eginning astynda rәsua boldy. Auyldarda úrlyq kóbeydi. Qúlpy joq ýilerdi týgel kóshirip әketken oqighalar az bolmady. El búzyldy. Maskýnemdik etek aldy. Qazaq әielderi auzyna araq ala bastady.

         Men tyngha kóringen adamnyng kelgenine qarsy boldym. Reseyden 20 prosent qana tәuir adam kelgenin, qalghandary keshegi úry-qarylar ekenin de әr jerde aityp jýrdim. Múnymdy estigen «әdilet oryndary» qyr sonymnan qalmady. Mening isim KGB-gha da mәlim bolypty. Aqyry júmystan quyp tyndy. Sóitip, men amalsyzdan Almatygha qashtym...

         Tynnyng ziyanymen qatar paydasy da boldy. Ol eldi oyatty. Qoshke Kemengerúly arysymyz aitqan eken: «Oqyghandar otarshyldargha qarsy últshyl boldy» dep. Sol kisi aitqanday, tyng qozghalysy qazaqty serpiltti. Ol býgin elge, kәsipke, jerge ie bolyp qalmasa, erteng qúny qara baqyr ekenin úghyndy. Qazaq oqugha, el basqarugha úmtyldy.

 

-         Til salasynda qanday ong nәtiyjeni bayqap jýrsiz?

 

- Ana tilin bilmeytin qazaq azamattarynyng beti beri qarauyn ong nәtiyje dep esepteymin. Búl – bizding ýlken jenisimiz. Qalada ata-analar balalaryn qazaq balabaqshasy men mektebine bere bastady. Búl da – jaqsylyq.

Áytse de búl salada kedergi men qiyndyq ta kezdesip jatyr. Oljas songhy kezde «orys jәne qazaq tilderi birdey memlekettik til bolsyn» dep jýrse, búl pikirdi sayasat ýshin aitty deuge taghy da bolmaydy. Sondyqtan Oljastar bayqap sóileui qajet.

         Jalpy, sanaly kez-kelgen adam tildi sayasy saudagha salugha qarsy túrady dep oilaymyn.

         Til tabighy qalpyna týsiru, halyq súranysyna say damytu qúrghaq úranmen, jalpaqshesheylikpen, aqymaqtyqpen jýrmeydi.

         Ángime bolsyn, bir qyzyq oqigha aitayyn. Balalarymnyng anasy qaytyp, qyzdarymdy tәrbiyeleudi óz qolyma aldym. Qyz balasy – nәzik jan, kóp ayalaudy, baptaudy qalaydy. Olargha jýrekpen sóileu kerek, aitqanyn jýrekpen qabyldau kerek. Sodan bir qyzym qazaq balabaqshasyna baratyn. Bәri de jaqsy siyaqty edi. Bir kýni balabaqshadan bireu telefon shalady: «Oybay, bizde ChP (tótenshe jaghday). Ata-anasyz, jinalys ashamyz, keliniz» dep. Bardym. Sóitsem, oqighanyng mәn-jayy bylay eken. Balabaqsha basshylary qazaq tilindegi toptar ýshin auyldyng qyzdaryn júmysqa alghan. Olardyng birli-jarymy balaqandardy «tәrtipke salghan» kezde «kógermegir», «jetpegir» t.b. qarghaydy eken. Diyrektordan bastap talaylar minberge shyghyp әlgilerdi qarsha boratyp synady. «Quu kerek, bosatu kerek!» degendey. Sodan men sóz súradym. «Aynalayyndar, men Sәken Jýnisov degen klassik jazushy aghalaryng bolamyn. Men qalay jazushy boldym? Meni eki sheshem baghyp ósirdi. Búzyq bolghan shygharmyn, bala sotqar bolmay túrmaydy, solar meni azannan keshke deyin qarghaytyn. Qazaq tilining bir baylyghy sol qarghysta jatyr. Sodan men jaman boldym ba? Olar meni jaqsy kórip túryp qarghaytyn. Sebebi, әiel adamy, úyaty bar, boqtay almaydy. Sondyqtan qarghaydy. Myna tәrbiyeshi qyzdardyng basqa jaghy dúrys bolsa, qarghysynda túrghan eshtene joq» dedim. Búl sózimnen keyin jinalys 180 gradusqa ózgerdi. Menen keyin sóilegender de tәrbiyeshi qyzdardy qorghady. Sóitip әlgi qyzdar aman qaldy.

         Múny nege aittym? Tildi ýiretude, dәstýrdi mengertude orayyn tabu kerek. Qatyp qalghan zang da, tәrtip te joq.

 

         - Agha, myna súraghym kónilinizge kelip qalsa, renjimessiz. Siz ózinizdi óziniz «seri» dep jýrsiz be? Seri degen úghymdy qalay týsinesiz?

 

         - Nege renjiymin? Maghan «seri» degen ataqty bergen – Ghabit Mýsirepovting ózi. Shynymdy aitayyn, ol ataq ózime únady. Óitkeni «Aqan serini» jazdym, onyng taghdyryna ýnildim. Aqandy tarihiy-tanymdyq, estetikalyq túrghydan alghash móldiretip jazghan – Maghjan Júmabaev. Men onyng jazghanyna әli tanghalamyn. Adam seri bolyp tumaydy, seri bolyp qalyptasady. «Seri - qyz-qyrqyngha qyrghiday tiygen adam» dep týsinsek, qatelesemiz. «Seri - әnshi-kompozitor» desek te, dúrys bolmaydy. Seri – shygharmashyl adamnyng bolmysy, adamshylyq pozisiyasy, jigittikten de joghary azamattyghy, dәstýrge degen adaldyghy.

         Men - әieli qaytys bolghan erkekting birimin. Syilaytyn, tipti jaqsy kóretin әiel zaty kóp boluy mýmkin. Qyzdarymynyng jany nәzik qoy, qay adam olardyng sheshesindey bola alady dep, olar óssin, aqyl-esi tolsyn dep, qayta ýilenbedim. Biraq gýldey әdemi, jany taza әiel zatyn men de únatamyn. Olardy bey-bereket syilap, janyn úsqynsyz jaralamaymyn. Úyatty, dәstýrdi, ýilesimdilikti joghary qoyamyn. Mening «serilik filosofiyam» osynda.

         Bir danqty, danghazaly әrtisti bilemin. Ózin «serimin» deytin kórinedi. Ol serilikti – «nәpsining qúly» dengeyine deyin týsirgen. Ótkende perronda kórip qaldym. Tal mayysqan qyzben ashyqtan-ashyq bәtuasyz sóilesip túr. Anau qyz da sau emes shyghar. Qaydaghy serilik? Qaydaghy dәstýr?.. Keyde oilaymyn, «osy serilik últtyq dәstýrimiz bolsa, ony dúrys maghynada býgingi halyq týsinetindey etip nege jalghastyrmasqa?» dep. Taghy da biletinim: serilikke ilude bireu ghana qol jetkize alady.

 

         - Qúday búiyrtqan jasqa keldiniz. Qalamynyz qoldan týsken joq. Halyqqa ne berudi josparlap jýrsiz?

 

- Alda jazsam degen birsypyra josparym bar. Eng birinshi, «Aqan serinin» 3-kitabyn jazudy oilastyrudamyn. Ekinshiden, «Han men Preziydent» degen kitap jazudy qolgha aldym. Ýshinshiden, býgingi qoghamdyq ózgeris turaly bir povesti jazbaqpyn. Tórtinshiden, basymda «Abylayhan» atty romannyng jospary syzylyp qoydy.

         Densaulyq bolsa, qazirshe osy tórt kitapty jazyp bitirudi kózdep otyrmyn. Men Tolstoy emespin. Sondyqtan kisi sanynan janylysatyn roman jazugha talaptanbaymyn. Biraq az jazsam da әrbir dýniyem sapaly shyqsa eken dep armandaymyn. Armangha jetu onay emes. Sol sebepti jauapkershilikti sezinemin.

 

         - Ángimenizge rahmet!

 

Súhbattasqan –

 Dihan Qamzabekúly

09.02.1994

Abai.kz