Ne bolyp baramyz? Dualy auyz aqyndarymyz sózden janylysyp, onbay shalynysyp jatqanyn da kórdik-au! Jazylghan jyr jagha ústatsa, aqynnyng diny sauatsyzdyghy el aldynda kese kóldeneng ashylyp jatsa, jyr avtorynyng sol jyrdy jazbay-aq qoyghany jaqsy ma edi degen kýige týsesin... Qolyna qalamdy nyqtap ústaghan, el aldynda azdy kópti tanymal aqyn jyr jazghan osy eken dep, qalamyn ondy soldy silty berse, abyroydan góri aqymaqtyqqa kóbirek janasyp kete me dep te qorqamyn. Keshegi ótken Abay da, Shәkәrim de kóptegen jyrlarynda Allany auyzgha alsa da, aitarynan janylmaghan edi ghoy.

         Jaqynda elimizding beldi basylymdarynyng biri «Qazaq әdebiyeti» gazetinde jaryq kórgen aqyn aghamyz Seyfolla Ospanovtyng «Qúdaymen múndasu» aty óleninen song tuyndaghan oy qolyma qalam alugha ýndedi, anghyraghy mәjbýrledi... .

«Ua, qúday!

Men saghan ókpelimin,

Kuә búghan kókte kýnim!

Meni ózing jaratasyn,

Úrpaghymdy taratasyn.

Nege endi nesibesin teng bólmeysin,

Telmirtip nege júrtqa  qaratasyn?!», -  ua, dep bastalghan jyrdyng alghashqy shumaghynda-aq aghamyzdyng sózden adasqandyghy angharylady. Biz Alladan dúghalarymyz arqyly súraymyz, jalbaranamyz, esh uaqytta ókpe, nazymyzdy tókpeymiz. Alla Taghalagha dúgha etu – Alla Taghaladan qajetin súrau, jaqsylyqty boldyrtu, ne jamandyqty qaytaru maqsatynda Alla Taghaladan medet tileymiz. Bizding taghdyrymyz tuylghanymyzda-aq jazyp qoyylghan, demek soghan layyq ómir sýremiz, búl jalghandaghy synaqtarymyzdy óteymiz.

«Qúdayym, ainalayyn, jaryq túlgha,

Bay etip meni ómiri  jaryttyng ba?

Ýiip-tógip beresing jylpostargha,

Janyng nege ashidy jazyqtygha?

Sen múny kórmey-bilmey otyrmysyn,

Qúdaysyng ghoy, ózinnen shoshyndy  ishim.

Tapqanyn teng bóledi eng arghysy,

Aynabek – bizding kórshi soqyr mýsin.»,- búl shumaqta aqyn aghamyzdyng ne aitaryn jeke basym úqpadym. «Qúdayym, ainalayyn, jaryq túlgha», osy qatar kufurlikke bastaytynday. Óitkeni óresi biyik kisining Alla Taghalany teneu shirk ekenin bilmesi kýmәndi. Jaryq túlgha deu arqyly Allany núrgha tenegisi kelgen boluy kerek, biraq Alla Taghalanyng sipaty tek qana jaratushymyz Alla Taghalagha ghana ayan... .

«Al maqúl,

Qúdaymyn dep asqaqtaysyn,

Nege sen para aludan bas tartpaysyn?!

Jaraydy jeke ózing al

Jeter baylyq,

Nege endi ózgelerdi toqtatpaysyn?»,  - búl shumaq arqyly, osy teneu arqyly jemqorlyqty ashqysy bolghan kelui mýmkin. Biraq, qúdaymyn dep asqaqtaysyn, degen qatary jýreginde imany bar músylmannyng auzynan shyghar sóz emes. Alla Taghaladan basqa tәnir joq. Ol, aspanmen jerding jaratushysy. Barlyq nәrsening IYesi jәne Qojayyny.

«Ua, qúday!

Osy sening baryna men senbeymin,

Betpe-bet tildesuge kelseng deymin.

Aqymdy әperetin ózing bar dep,

Árkimge qashanghy men kemsendeymin»,- búl jerde aqyn aghamyz ózining atiyestii sanadan aryla almaghandyghyn kórsetip otyr. «Men Rasulullahtyng s.gh.s.: «Zikirding eng abzaly -  Alladan basqa tәnir joq», - degenin estidim», Imam Termizy riuayat etken hadisti oqyghan kisi Alladan basqa Tәnir joq ekendigin biler edi, Allanyng baryna sener edi.

         Betpe-bet tildesuge kelseng deymin -, asyqpau kerek, bizge Alla emes, biz Allanyng aldyna baramyz. Barghanda da synaq ýshin jiberilgen jalghandy úmytyp, qútyla almas kýnәlarymyzben bararmyz... .

«Qashanghy túram deysing pәruar bop,

Ornyndy basqa qúday auystyrsa

Mening de,

Sende onsha sharuam joq», - osy joldardy oqyghan músylman bauyrlarymyzdyng kózinen bir tamshy bolsa da jas yrshyry anyq. Búl shumaqtary Payghambarymyzdyng jasaghan dúghalaryna qayshy keledi. Payghambarymyz (s.gh.s.): «Ya, Tәnirim! Sen kemshilikten pәksing jәne barlyq maqtau Ózine tәn! Men Senen basqa Tәnir joq, Sen jalghyzsyng jәne Sening seriging joq dep kuәlik beremin! Senen istiyghfar súrap, Ózine tәube etemin!», dep dúgha etetin bolghan.

         Óleng osylay «órnektele» týsedi, múnan artyq taldau artyqtau sekildi. Bir sózben aitqanda Allany madaqtau ornyna, dattaugha arnalghan jyrdan bolashaq úrpaqtyng alary joq. Eng soraqysy jyrdy qolyna endi qalam ústaghan aqyn emes, elding asqaq aqyndarynyng birining jazghany. Bizdi jaratyp synau ýshin myna jalghan jazmyshqa kelgenimizdi úmytyp, Allany «synaghany», bilmedim adasqandyqpa әlde «aljyghandyq»!

         Osy jyrdyng tәsirinen aryla almay otyrghanymda, esime aqyn aghamyz Aqberen Elgezekting «Mama» dep atalatyn jyrynyn:

«Men seni Tәnirden súradym, mama,

Osy arudyng qúrsaghyna bitemin dep.

Men sen ýshin talay jyladym, mama,

Aqynnyng anasy bop ótedi dep... .

Ákem – Tәnir, ózing – Úmaysyn, mama,

Al, men – Qúdaydyng balasymyn.

Sen bәribir maghan únaysyn, mama,

Kózimdegi qarashyghym..!», degen shumaqtary orala ketti.

Iya, Aqberenning qiyalgha toly, ózge ghalamdyq úghymda jazylar jyrynyng maghyzyn shaghu ýshin Aqberenshe oilau kerek shyghar. Biraq, jeke basymda onday qabilet joq. Tek qana músylmannyng bir balasy retinde pikir bildire alamyn. O, toba Alladan ana qúrsaghyna bitpegen sharana sol qúrsaqqa bituin súraydy degen ne degen súmdyq. Ózin Qúdaydyng balasymyn deu... . Alla Taghala tuylmaghan, tumaydy da. Qiyalyndaghy erikti tizgindey almaghan aqynnyng jazar jyry osy aq bolar... .

Aqyndarymyzdyng kufurlikke baruy diny sauatsyzdyghynyng nәtiyjesi bolar. Bolmasa qany qazaq, dini Islam bolghan halyqtyng úl qyzdarynyng auzynan múnday sózding shyqpasy anyq. Saqal qoyghandy adasqan dep, balaq keskendi «uahab» dep jýrgen bauyrlarymyz osy aqyndarymyzdyng jyr joldaryndaghy adasudy kórmey otyrghandyqtary qyzyq.

Óz ózine qol júmsau, ózin ólimge iytermeleuding sony tozaq jazasy ekendigin de bilerimiz haq. Mahabbat buynan mas bolghandyqpa, әlde sezimin tizgindey almaghandyqpa múnday qatarlar aqyn qyzymyz Tanakóz Tolqynqyzynyng jyrynda da kezdesedi.

Tanakóz aqynnyng «Ólgim keledi» degen jyrynda:

«Ólgim keledi! Ólgim keledi!

Joq, maghan sensen, jerding keregi!

Aua da! Ay da! Kýn qajet emes!

Tek seni ghana kórgim keledi!!!», – deydi. Iya, ajal haq. Ólerimiz anyq. Biraq, ólim taghdyrymyzda, uaqyty bar. Mahabbat dep ómirden bezinu, ózine ólim tileu músylmangha jat qylyq... .

         Qara sózding qasiyetin ketirmey, kiyesi úrmay túrghanda aghayyn auzymyzdan shyghar sózimizdi týzeyik. Tirimizde Alla Taghalany tanyp aldyna barar kýnde qúlshylyqtarymzben kýnәlarymyzdy azayyp attanayyq, onsyzda bizdi onay jaza kýtip túrmaghandyghy anyq... !

QOJAKELDI  ALDANOV,

tәuelsiz tilshi

Eskertu: Maqala avtorynyng jazu stiyli men tynys belgileri týpnúsqada berilip otyr.

Abai.kz