Beysenbi, 3 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 133887. Jazylghandar — 118004. Qaytys bolghandar — 1990
Alashorda 7678 0 pikir 28 Sәuir, 2014 saghat 16:48

TÚRSYN JÚRTBAY. JOQ, NÚRYShEV JALGhYZ EMES EKEN (JALGhASY)

2.

Eng qauipti, eng auyr, eng shyndyqqa jaqyn aiyptaulardan aman qútylghan Múhtar Áuezov epos turaly pikir talqysy túsynda nege sonsha mazasyzdanyp, qamyghyp, ózin ózi erikti qughyngha týsirip, Mәskeuge baryp shaghynady? Epos turaly pikirlerining kenes ókimetine qarsy qastandyq әseri sonshama kýshti me edi? Álde M.Ghabdullinnin, N.S.Smirnovanyn, S.Núryshevting shygharghan ýkimi sonday pәrmendi me edi?

Marqúm Mәlik Ghabdullin ózining foliklor turaly dәrisining teng jartysyn osy jaghdaydy týsindirip beruge arnaushy edi. Eki qolyn keudesine aiqastyryp alyp tolghana aitqanda óne boyymyz shymyrlay otyryp tyndaushy edik. Tura sol týrshigudi S.Núryshevting maqalasyn oqyp shyqqanda da basymyzdan keshirdik.

Sonshama apshysyn quyrghan qanday jaghday? Múny S.Núryshevting maqalasynyng kirispesindegi:

«Jaulyq pighyldaghy qay-jaydaghy «teoriyalar» men «tújyrymdardy» úzaq uaqyt boyy әshkereley almay kelgen qazaq әdebiyettanuynyng eng manyzdy mindetterining biri – qazaq aqyny jәne aghartushysy Abay Qúnanbaevting ómiri men shygharmashylyghyn zertteu bolyp tabylady. Úly oktyabri sosialistik revolusiyasyna deyin burjuaziyalyq últshyldar Abaydy ózderining jarshysy retinde kórsetuge tyrysty. Abaydyng shygharmashylyghyna reaksiyalyq kózqarastar oktyabri sosialistik revolusiyasynan keyin de oryn aldy. Kenes ókimetining alghashqy jyldarynda burjuaziyalyq últshyldar, pantýrkister men panislamister Abaydyng atyn jamylyp, ony betterine perde etip ústap qazaq әdebiyettanuyna ózderining kenes ókimetine qarsy dúshpandyq kózqarastaryn ótkizip jiberdi... Alayda qazaq әdebiyettanuyndaghy búl salanyng jaghdayy әli de mәz emes... Abaydyng ómiri men shygharmashylyghyn zertteudegi burjuaziyalyq-últshyl búrmalaushylyqtar... qazir tózgisiz jaghdaygha dushar etti... Sosialistik iydeologiyanyng saltanatty jenisi men ekpini bizge jat elementterding kýshti qarsylyghyn tughyzyp otyr, olar ózderining yqpalyn ótkizip jiberu ýshin markstik emes qay-qaydaghy «kózqarastar» men «tújyrymdardy» jandandyryp, tartugha tyrysyp baghuda... Sondyqtan da, kenes ghylymynyng barlyq salasyndaghy, onyng ishinde abaytanudaghy sayasy qatelermen, búrmalaushylyqtarmen kýresu – bizding qoghamymyzdyng qazirgi damu kezeninde erekshe tózgisiz jaghdayda jýrgizilui tiyis... Tek osy jaghdayda ghana asa kórnekti qazaq aghartushysynyng әdeby múralaryn taza kýiinde oqyrmandargha jetkize alamyz»,– degen ýkiminen tolyq angharamyz.

Núryshevting maqsaty Abaydy «tazartu» emes – tonau ekenin týsindirip jatudyng ózi artyq. Onyng kózdegen qarauyly Abay emes, Áuezov bolatyn. Marks pen Leninnin, Stalin men partiyanyng atyn «jamylyp, ony betine perde etip ústap» M.Áuezovting kózin jonggha úmtyldy jәne maqalanyng mәtinine jiti nazar salsaq, onyng ózge auditoriyagha, yaghni, Mәskeuge layyqtalyp jazylghanyn angharu qiyn emes.

Demek, búl arada taghy da «Pravdanyn» súghanaq qoly shyghyp túr degen sóz. Múny bilgen M.Áuezov sol Mәskeuding ózinen saugha izdeydi:

«Qosymsha qújattyng birinshisi – SSSR mәdeniyet ministri jold. Ponomarevke arnalghan mening ótinishim, ekinshisi – tayauda Almatyda ótken qazaq eposy turaly talqydaghy mening sóilegen sózim. Meni dәl qazirgi sәtte tyghyryqqa әkep tirep otyrghan qysym men jaghday turaly osy eki materialdan tolyq maghlúmat alugha bolady jәne búl jaghday asa manyzdy taqyrypty iygeru barysynda, qazir piesa týrinde, al keleshekte jana kenestik romanda beynelenetin qazaq kenes әielining obrazyn somdau ýstinde (audannnyng hatshylyghyna kóterilgen búrynghy batyraq qyz, ghylym kandidaty, Sosialistik enbek eri) tuyp otyr»,– dep týsindirme berdi.

Hattaghy pikirge M.Ghabdullin men N.S.Smirnovanyng bayandamalaryn jәne S.Núryshevting «Abaydyng shygharmashylyghyn zertteudegi burjuaziyalyq-últshyl búrmalaushylyqtyng tamyryn sonyna deyin joyayyq» atty «Qazaq SSR Ghylym Akademiyasy «Jarshysynyn» 1953 jylghy №4 sanynda jariyalanghan maqalasyn «ayghaq retinde» paydalandy. Shyndyghynda da, búl M.Áuezovting «eng songhy tamyryna balta shabu» ýshin jasaghan basylymnyng bas redaktory N.Sauranbaev pen S.Núryshevting әreketi edi.

«Ashyq hattyn» alghashqy núsqasy Stalinning óliminen búryn, «Pravda» gazetindegi «Synau orynyna madaqtau» atty maqala shyqqan kezde dayyndalghanyn eskersek, olardyng «eng songhy» degen sózdi beker qoldanbaghandyghyn angharamyz. Óitkeni abaytanudyng tiri jýrgen «songhy tamyry» Múhtar Áuezov bolatyn. Sol tamyrdy «baltamen shabudy» mindetine alghan «abaytanudyng baltashysy» onyng sebepterin bylay týsindiredi:

S. Núryshev: «Abaytanu ilimi bir orynynda qalyp qoyghan joq, bizding qoghamdyq ómirimizben birge ol da damydy. Oghan 1951 jyly ótken abaytanu mәseleleri jónindegi diskussiya dәlel. Diskussiyada kóptegen mәseleler birinshi ret biyik talap dengeyine kóterildi».

Demek, abaytanudy búl biyikke kótergen, onyng aqyndyq mektebin talqandap, balalarymen qosyp shәkirtterinen aiyrghan, yaghni, abaytanudyng bútaqtaryn otaghan sol kezdegi bostandyqta jýrgen jalghyz adam – onyng ózi ghoy! Joq, Núryshev jalghyz emes eken. Oghan Stalinning ózi «kómektesipti». Senbeseniz oqynyz:

S. Núryshev: «... Abaytanuy salasyndaghy osy dikussiya men sodan keyin jýzege asyrylghan keybir sharalar – Stalin joldastyng tiltanu mәselesi jónindegi enbegining ... әserining tikeley iygilikti nәtiyjesi bolyp tabylady».

Biz búl aradaghy kóp nýktening orynyndaghy BK(b)P jәne Qazaqstan K(b)P Ortalyq komiytetterining iydeologiya mәselesi jónindegi sheshimderi» degen «basy artyq sózdi» alyp qalyp otyrmyz.

S.Núryshev (jalghasy): «M.Áuezovting «Abaydyng әdeby mektebi-mis delingen ziyandy «tújyrymy» aiyptalyp, talqandalghan dikussiyadan song ghana abaytanu salasynda belgilengen sharalardyng nәtiyjesinde manyzdy betbúrys jasaldy, abaytanudy últshyldyq qateler men búrmalaulardan azat etuge baghyttalghan sharalar qabyldandy...».

Alayda S.Núryshev búl sharagha da qanattanbaydy. Oghan – «kәnigi kenesaryshylar» E.Bekmahanov pen E.Ismaiylovtyng jәne Kenesarygha qarsy nauqannyng qozghaushy tetigining biri» B.Sýleymenovtin, sonday-aq «Abaydyng jalghan aqyndyq mektebin nasihattaushynyng biri» Q.Múhamedhanov pen onyng «últshyldyq-burjuaziyalyq ziyandy, panislamistik, pantýrkistik, orysqa qarsy baghyt» ekenin әshkerelegen Q.Júmaliyevting barlyq ghylymy ataqtary men dәrejelerinen aiyrylyp, «halyq jauy» retinde jiyrma bes jylgha sottalyp ketkeni az kórinip otyr.

Endi «әshkereleushi», «songhy baltashy» – Núryshevpen, «әshkerelenushi», «songhy tamyr» – Áuezov qana bostandyqta jýrgen bolatyn. (Taghy da qatelesippiz, ekeuining de ýstinen saqshy akademik Saqtaghan Bәiishev jymysqylana qarap túrdy. Ol ózining búrynghy maqalasyndaghy pikirlerding әr qaysysyn jeke-jeke bapqa ainaldyryp, oryssha keneytip jazdyryp, «baltashygha» ústatty. Al balta men tamyrdyng qatar ómir sýrmeytini belgili.

S.Núryshev (jalghasy): «Bәrinen búryn eskerte aitarymyz, dikussiyada bastalghan kózqarastar kýresi jalghasyn tapqan joq. Abaytanudy últshyldyqtan tazalau nauqany Abaydyng «mektebi turaly tújyrymdy» әshkereleuden arygha barghan joq. Abaytanudaghy keybir mәselelerding dúrys sheshilui bizden aldaghy uaqytta da markstik ústanymdy negizge ala otyryp, әshkerelengen qayshylyqtar men qatelerdi ýtiktep qana qoymay, onyng tamyryn tauyp, sebebin anyqtap, shúghyl týrde onyng kózin jongdy talap etedi. Keybir abaytanushylar búl baghytta talapqa say tabandylyq kórsete almady. Sonyng kesirinen dikussiyadan keyin de ondaghy әshkerelengen «ziyandy tújyrymdardy» qayta tiriltuge úmtylyp otyr. Mysaly, M.Áuezovting Abaydyng «aqyndyq mektebi» turaly tújyrymdy nasihattaytyn «Aqyn agha» atty últshyl romany sol kýiinshe әshkerelenbey qaldy. Barlyq kózqarastar jýiesi osynday jәne basqaday da «jat tújyrymdarmen» tikeley baylanysyp jatqan, ózining qateligin osy uaqytqa deyin shyn niyetimen moyyndamay kelgen M.Áuezov úzaq uaqyttan beri uniyversiytette abaytanudan dәris berip keledi.

Búl – Abaydyng shygharmashylyghyn búrmalaudyng basty sebepkeri bolyp otyrghan M.Áuezovting kózqarastaryn qatang jәne barynsha tereng әshkereley aiyptamay, abaytanudy burjuaziyalyq últshyldyqtan aryltu mýmkin emes».

Al múnday «әdiletsizdikke» Núryshev tózbeytin. Núryshev tózse de Bәiishev kónbeytin. Óitkeni «Dәrigerler isinin» beti beri qarap, aqtalugha bet alghan son, endi ol ózining Lysenkomen qosa «jalghan ghalym» retinde әshkerelenui mýmkin ekeninen ýreylenip, jantalasa janyqty. Núryshev bolsa ózining myqty qoldyng kýshimen songhy ret sermelip túrghanyn sezdi. Al ýrey biylegen adamnyng jýike-tamyrynda sabyr bolmaytyny belgili. Núryshevting baltasyn ondy-soldy sermeui sondyqtan. Al ol baltanyng iyesi – BK(b)P men Qazaqstan K(b)P Ortalyq komiytetterining iydeologiya bólimi jәne búl ekeuining «jauyngeri» «Pravda» men «Kazahstanskaya pravda» ekeni tura osy joldardaghy:

«M.Áuezovting Abaydyng «aqyndyq mektebi» turaly tújyrymdy nasihattaytyn «Aqyn agha» atty últshyl romany sol kýiinshe әshkerelenbey qaldy. Barlyq kózqarastar jýiesi osynday jәne basqaday da «jat tújyrymdarmen» tikeley baylanysyp jatqan, ózining qateligin osy uaqytqa deyin shyn niyetimen moyyndamay kelgen M.Áuezov úzaq uaqyttan beri uniyversiytette abaytanudan dәris berip keledi»,– degen joldardan anyq angharylady.

Maqaladaghy aitylghan osy úsynystar birinen keyin biri jýzege asyryla bastady. «Aqyn agha» romanyndaghy últshyldyqty әshkerelegen maqala «Kazpravdada» jariyalandy. Endi onyng songhy talaby «M.Áuezovting kózqarastaryn qatang aiyptap, abaytanudy burjuaziyalyq últshyldyqtan aryltu» ghana qaldy.

Búl degeniniz, osyndaghy óte oilanyp qoldanylghan «ayyp» (osujdeniye) degen sózge say resmy aiyp taghylyp, týrmege qamap, sotqa tartu degen sóz. M.Áuezov isting beti teris búrylyp bara jatqanyn bildi. Sondyqtan da «sugha ketpes ýshin tal qarmap» Fedeevting ózine:

«Mine, sizderding ara týsulerinizdi tabandy týrde ótinuimning sebebi, tym bolmaghanda, mening dúrys tústarymdy kórsetip, belgilengen ar syzyghynan attaghan, joldastyq synnyng talaptaryn búzghan, tózip bolmaytyn mazaq jolyna týsken adamdardan qorghaularynyzdy súrauymnyng sebebi, osynda. Múhtar Áuezov. Almaty q., Abay, 157 ýi, tel.82-60. 2 apreli 1953 j.»,– degen ótinish bildirdi.

Qanday ýmitti, qanday jalynyshty, qanday qasiretti auyr tilek desenizshi!

«Tózip bolmaytyn mazaq jolyna týsken» S.Núryshevting maqalasynan Múhtar Áuzovting sonshama sekem aluynyng taghy bir sebebi, «halyq jauy» retinde «әshkerelenip» týrmede jatqan Q.Júmaliyevting tergeushilerge beruge tiyisti aighaqtary siyaqty. Al Núryshevting myna «arandatuy» oghan Q.Júmaliyev ýshin kek alu siyaqty bolyp kóringenin zamandastary rastaydy. Óitkeni tergeu isindegi jauaptyng – aiyptau ýkimine alyp keletinin ol bәrinen jaqsy biletin.

S. Núryshev (jalghasy): «Ózining ótkendegi әdebiyet jәne әdebiyettanu salasyndaghy enbekterinde M.Áuezov óreskel últshyldyq qateler jibergeni júrtshylyghymyzgha belgili, ol ony tipti týzetuge de tyrysqan joq. Onyng ótkendegi qateleri keyingi qatelikterining qaynar kózi bolyp tabylady, sebebi ol songhy uaqytqa deyin: eskilikting aldynda, feodal-baylardyng aldynda kópe-kórineu bas iiin toqtatpady, burjuaziyalyq-últshyl iydeologiyadan arylmady.

M.Áuezovting kórkem shygharmashylyqta jәne sol siyaqty әdebiyettanuda jibergen óreskel qateleri, onyng revolusiya qarsanynda ústanghan iydeyalyq baghyty men barlyq sayasy jәne әdeby qyzmetining kórinisi bolyp tabylady. Oktyabri revolusiyasynyng qarsanynda jәne sol tústa ol burjuaziyalyq-últshyl «Abay jurnalynyng redaktorynyng biri boldy. M.Áuezovting osy jurnaldaghy qauyrt әreketi onyng taghdyryn kontrrevolusiyalyq «Alash» partiyasynyng taghdyrymen baylanystyrdy. Onyng búl partiyamen baylanysy jurnaldaghy qyzmetimen ghana shektelip qalghan joq. Solardyng tapsyrmasy boyynsha M.Áuezov kontrrevolusiyalyq «Alash» jastar odaghy atty mekemening kenesterin úiymdastyrugha belsene aralasty. Atalghan jurnaldyng betteri arqyly M.Áuezov qazaq jastaryn «Alash» jastar odaghynyng ainalasyna toptasugha shaqyrdy. Qazaq jastary múnday arandatugha barmady, sóitip, M.Áuezov ózining at tóbelindey әriptesterimen onasha qaldy.

Kenes ókimeti ornaghannan keyin búl toptyng keybir mýsheleri, sonyng ishinde Áuezov te kórkem әdebiyet pen әdebiyettanu salasynda býldiru әreketterin jýrgizdi. Olar eskilikti dәriptedi, «Alashordanyn» kósemderin madaqtady, kenes shyndyghyna jala japty, úly orys halqyna qarsy jekkórinishti óshtikti órshitti, tipti, kenes ókimetine ashyqtan ashyq qarsy shyghugha deyin bardy»,– dep órekpidi.

Bir adamnyng ekinshi adamdy osynshama jek kórui jәne ony osynshama jek kórinishti etuge tyrysuy, sonday-aq onyng ólimine osynshama qúnygha qúshtar boluy tek jýikesi tozghan janqiyargha (maniakqa) ghana tәn shalyq bolsa kerek. Sondyqtan da M.Áuezovtin:

«Qazaq Ghylym Akademiyasynyng habarshysynyn» №4 sanynda Saurambaevting redaksiyalyghymen shyqqan Núryshevting ... maqalasy ... Áuezov pen onyng shygharmashylyghy turaly ashyqtan-ashyq teris baghyt ústanghan, synarjaq jәne qyrghy qabaqty taldau ekenine eshkimning kýmәn keltirui mýmkin emes. Búl maqala, búdan búrynghy jariyalanymdar siyaqty, synaudy emes, adamnyng kózin jonggha (iznichtojiti) baghyttalghan»,– dep jazuynda shyndyq bar.

Onyng ýstine osy sәtte Beriyagha qatysty «jaza nayzaghayy oiqastap» túrdy. Beriyagha qatysty tylsym da belgisiz maydannyng betalysynan seskengen M.Áuezov qana emes, Sayasy buro mýshelerining de tóbe qúiqalary shymyrlay seskendi. Sol ýshin de ol da, Núryshev ta ayanyp qalmady, jantalasa qarmandy:

S. Núryshev (jalghasy): «Qazaq әdebiyetining tarihymen ainalysqan Áuezov, orys halqyna qarsy óshpendilikti qozdyru ýshin jәne kenestik Qazaqstannyng ómirindegi revolusiyalyq ózgeristerding bәrine jekkórinishtilikti tughyzu ýshin qazaqtar men orystardyng arasyndaghy baylanysqa qarsy shyqqan keybir reaksiyalyq aqyndardyng shygharmashylyghyn nasihattau jolyna týsti, sonymen qatar qazaq eposy men Abaydyng shygharmashylyghyn jalghan týsindiruge kóshti. Tura osy kezende Áuezov ózining atshuly Abaydyng «aqyndyq mektebi» men kontrrevolusiyalyq «zar zaman» aghymy jónindegi «tújyrymyn» úsyndy. Búl «tújyrymgha» sәikes, HIH ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy reaksiyalyq aqyndardyng shygharmalary – orystardyng qonystanuyna baylanysty tughan halyqtyng «zaryn» jetkizgen qazaqtyng halyqtyq әdebiyetining qataryna jatqyzyldy.

1932 jyly Áuezov respublikalyq baspasóz arqyly kontrrevolusiyalyq últshyldyqtan bas tartatynyn jәne kenes ókimetine qyzmet etetinin jariyalady. Alayda ózining mәlimdemesinen keyin ile-shala kontrrevolusiyalyq «Han Kene» piesasyn sahnagha shygharyp, qazaq pen orys halqynyng qarghysy atqan jauy Kenesary hannyng danqyn әspettedi, ony halyq batyry etip kórsetti. Áuezovting bergen uәdesi oryndalmady. Ol ózining eskilikti qatelerinen bas tartudyn, ony týzetuding orynyna, kerisinshe, shiyelenistire týsti. Búghan onyng «Ádebiyet maydany» jurnalynyng 1934 jylghy №11-12 sandarynda jariyalanghan maqalasy dәlel. Búl maqalada ol Abaydyng shygharmashylyghy jónindegi ózining erterektegi aitylghan barlyq pikirlerin «bir jýiege» týsiruge tyrysqan. Sonyng ishinde, aqynnyng tek qana músylmandyq shyghystyng reaksiyalyq dәstýrine eliktegen-mis delinetin alghashqy kezendi – «Abay shygharmashylyghynyng birinshi kezeni» degen jalghan kezenge bóldi jәne ony negizdeuge úmtyldy. Ózining «janalyghyn» dәleldeu ýshin Áuezovting ózi tauyp alghan-mys delinip, ýsh qysqa ólendi Abaygha tely taldaydy».

Sóitip, M.Áuezovting ózining aituynsha Núryshev osy maqalasynda:

«Áuezovting ghylymiy-zertteumen ainalysqan otyz jyldaghy múqym ómir jolyn ala otyryp, ony mýldem joqqa shyghara ýkim aitqan».

«Abaydyng shygharmashylyghynyng alghashqy kezeni-mis» delinetin shartty ghylymy jýieleudi «últshyl-burjuaziyashyl» dep baghalaghan Núryshevting ózi «Abaydyng alghashqy aqyndyq kezeni» degen taqyrypta qalay kandidattyq dissertasiya qorghap jýr? Eger ony joqqa shygharsa, onda ózining de ghylymy taqyryby jalghan, ózi – últshyl-burjuaziyashyl, jalghan ghalym bolyp shyqpay ma? Abaydyn: «Dosyn kelip dosyna jamandaydy, Shirkinde es bolsayshy sezed degenindegi» – Kójekbaydyng keypin kiyip otyrghanyn «sezetin» «ghylymy týisiktin» jetpegeni me, sonda. Soghan qaramastan «qiyalay shauyp, qisynyn tapty»:

S.Núryshev (jalghasy): «Búl ólenderdi Abaydyng alghashqy ólenderi retinde talday kele, olardy shyghystyq yqpaldyng bastapqy kezenine jatqyza kele Áuezov: «Basy osy. Sodan әri balalyq kýnning elikteu ýlgisin tastaghanmen, ómirining aqyryna sheyin Abay osy jaghadan qol ýzbeydi. Abay aqyndyghynyng ishinde Shyghys arqauy úzynnan úzaq tartylghan jelidey bolyp sozyla kelip, eng aqyry 1902 jyly jazylghan «Allanyng ózi de ras, sózi de raspen» ayaqtaydy», «...endi aqyn Shyghystaghy «tassauap» (sopyshyldyq) poeziyasynyng úryghyn, ishki-tysqy ýlgisin, negizgi sarynyn tereng týsine bastaghan» (13-bet).

... Abaydyng shygharmashylyghyndaghy shyghystyq baghyt turaly ózining oiyn jalghastyra kele, aqyrynda Abaydy panislamist etip shygharady. «Sonymen,– dep jazady Áuezov, – (Abay) óz túsynda, HIH ghasyrdyng ekinshi jarymynda, shyghys iliminde maydangha shygha bastaghan janashyl, rasionalshyldar din reformashyldarynyng shenine aralasady. ... Músylman ghalamynan shyqqan rasionalshyldar 60-jyldarda óz elderinen qashyp Parijge ornaghan Jalaladdin Aughani, Múhammed Ghabduhu edi... Kezi kelip óris ala alsa, әleumettik júmysqa ru men auyl sheginen shyghyp, memlekettik masshtabta aralassa, Abaydyng shyndap toghysatyn kisileri osylar men Qayym Nasyriyler bolar edi... Osyghan jetpese de eskiden ayaq kezde sytylyp shygha bastady, sol janaghygha qaray boy úra bastaghan Abaydy biz aqynnyng Europagha qaraghan jýzinen bayqaymyz, kóre alamyz. Osy aitylghanday, rasionalshyldyq pen salt-sana, oi-óner jýzindegi jartylaghan janashyldyqqa beyim bolmasa, Abaydan Europa jaghasynyng belgisin kóre almas edik» (15-bet).

Sóitip, osy arqyly Áuezov, Abaydyng iydeyalyq-shygharmashylyq baghyty – ol panislamizm dep dәleldedi. Ol azday, Abaydyng orys mәdeniyetine moyyn búruynyng ózin Áuezov panislamistik kózqaraspen týsindirdi, yaghny ol: Abaydyng jýzining Europagha qarauyna panislamister jetekshilik etken rasionalshyldardyng jolyna beyim bolghandyghynda – dep týsindiredi».

Sirә, A.Fadeevke qaratyla jazylghan M.Áuezovting syn men ózara syn turaly:

«Sonymen qatar,... mening ózime de kómek etudi maqsat etken, mendey qazaq, kenes jazushysyna da qamqorlyq oilaghany dep baghalaymyn. Búl – men siyaqty kenes qayratkeri, halyq pen Leniyn-Stalin partiyasynyng senimi men qúrmetin, óz enbegimen jәne әleumettik minezimen dúrystap aqtay bilsin degendi anghartady.

Negizdi, salmaqty sózben mening qatelerimdi ózime tanytqysy kelgen partiyalyq әdil synnan óz enbekterimde men qorytyndy shyghara biluge mindettimin. Ol syn, mening enbegimdi halyq ýshin paydalyraq, baghalyraq etu talabymen aitylghan, iydeyalyq-sayasy әr aluan olqylyqtar men qatelikterden sol enbekting sau boluyn oilaghan syn dep týsinemin.

Bizde – tirshilikting bar salasyna jәne bar maydanyndaghy adamdardyng bet-ajaryna qaramay aitylatyn syn men ózara syn bar. Ony halqymyzdyn, Otanymyzdyng úly oqytushysy jәne tәrbiyeshisi Lenin – Stalin partiyasy qayratty danalyqpen qoldanady. Mening ózime búdan búryn da paydaly, baghaly әseri bolghan sondaylyq syndy asa zor baghalaymyn. Ózimning jazushy bolyp qalyptanuym men kenes qayratkeri atanu jolynda men Kommunistik partiya men kenestik Otannyng tәrbiyelik әserin, jaqsy yqpalyn kóre otyryp óskenmin. Sol ýshin ózimdi olargha moralidyq túrghydan ómirlik qaryzdarmyn dep sanaymyn»,– degen pikiri Núryshevqa qaratylmaghan ispetti.

Óitkeni, renishting dyghy qanshama sezilip túrghanymen de, anaday shabyndy shaptyghugha tym júmsaq qayyrylghan jauap. Búdan kóri «Kazpravdagha» jazghan qaytarmasyndaghy:

«Búl maqala, búdan búrynghy jariyalanymdar siyaqty, synaudy emes, adamnyng kózin jonggha (iznichtojiti) baghyttalghan»,– degen joldar layyqty uәj siyaqty.

Jaghdaydyng óte shiyelenisip ketkenin jәne qalayda arashagha týspese Áuezovten aiyrylyp qalatynyn bilgen, ózderinen:

«Aleksandr Aleksandrovich Fadeevten, Aleksey Aleksandrovich Surkovtan jәne Konstantin Mihaylovich Simonovtan: ómirining bir sәtinde, adamgershilik túrghydan asa auyr qúmyghugha úshyraghan ómirining eng qiyn sәtinde Ýsheuinen: adamnyng – adamgha, jazushynyng – jazushygha shaghynuy retinde ... hatqa qosyp jiberilgen eki materialmen ózderining tanysyp shyghyp ... tiyisti jerde (qayda jәne qalay úigharsa da) pikirlerin aitudy súraghan».

 

 

Attary atalghan jazushylar Áuezovting ótinishin oryndau ýshin ýsheuara aqyldasa kelip, 26-mamyr kýni SSSR Jazushylar Odaghynyng sekretariatynda «Qazaqstan Jazushylar Odaghynda ótken halyqtyq epos turaly kenesting qorytyndylary» turaly mәjilis ótkizip, onda M.Áuezovting ótinishin qarady. Shaghyn mәjilisti Odaqtyng hatshysy Aleksey Surkov jýrgizip otyrdy. Almatydaghy talqylaugha qatysqan mәskeulik professor Klimovich qysqasha maghlúmat berdi. Jauap sózinde M.Áuezov:

«Klimovich joldastyng habarlamasy qazaq eposy jóninde ótken dikussiyada kóterilgen mәselelerdi óte naqty jәne dәl jetkizip berdi, onyng pikirleri shyndyqqa say keledi. Alayda onyng habarlamasynda bizding pikir talasymyzgha qatysty mәsele nazardan tys qaldy. Ras, ol ózining sózin jalghastyrugha әzir ekendigin bildirdi. Bayandamashymen bizding aramyzda, sonyng ishinde ekeumizding aramyzda óte tamyrly pikir talasy boldy. Birinshi jәne ekinshi bayandamany men joghary ghylymy dengeyde jasalghan joq dep eseptedim. Ghabdullin jekelegen mәselelerdi qoya bilgen. Bir jaghynan ózin qosyp, ekinshi jaghynan ózgelerdi de qosa synaghan onyng pikiri, bәribir, synarjaq pikir boldy. Mysaly, mәselen, jeke mәselelerdi sheshuge qatysty jekelegen zertteushilerge jaghymdy ne jaghymsyz bagha bergen kezde, ol әrkimning betine bir qarap, әrkimge әr qalay bagha berdi. Árkimning jibergen qatelerine ózining onymen aradaghy jeke qarym-qatynasyna baylanysty әr qanday әdiletsiz kózqaras bildirdi. Yaghny ol qatelikting ózin qaqpaqylgha saldy. Pikir qorytyndysy boyynsha әlgi qatelikterdi әsirelep sayasy qylmystyng qataryna jatqyzyp, janaghy jazushy men zertteushining isine qatal ýkim shyghardy, al tura sol qatelikterdi jibergen, biraq ózine jaqyn jazushylar men zertteushilerding enbegin baghalaghanda «Pravdanyn» maqalasynda kórsetilgenindey, qonyrjay kýige kóshti...»,– dep ózining ókpesin bildirdi.

S.Núryshev (jalghasy): «... Abaygha osynday jala japqan Áuezov ózining búl pikirin: A.Pushkinning «Evgeniy Onegiyninen» erkin audarma jasady-mys – dep dәleldegensiydi. Osy arqyly Áuezov: Abay – Pushkinning úly múrasyn iygeruge qatyspady jәne ony mensinbedi – degendi basa kórsetpek bolady. Eng sonynda Áuezov Abaydyng aqyndyq mektebi jónindegi alashordashylardyng tújyrymdaryn Abay shygharmalarynyng shyghystyq negizimen baylanystyrady...

... Áuelde Abaygha Pushkindi mensindirmegenimen, keyinnen Abaydyng Pushkinmen әuestenuin bekitui, ózining abaytanudaghy últshyl-burjuaziyashyl ústanymyn býrkemeleuge úmtylghan Áuezovting kәdimgi qulyghy...

... Jogharydaghy taldanghan maqaladaghy Áuezovting ziyankes kózqarasy 1951 jyldyng mausym aiyna deyingi abaytanu jónindegi diskussiya ótkenshe saqtalyp keldi... Áshkerelenbegendikten de, onyng ziyandy «tújyrymdary» sufizm men panislamizmdi ashyq nasihattaugha qyzmet etti... Mysaly, jiyrmasynshy jyldary Abaydyng shәkirtterining qataryna «Alashordanyn» kósemderin jatqyzsa, al otyzynshy jyldary ol (kósem – A.Baytúrsynov – T.J.) ótpeytin bolghandyqtan da, ony alashordashylardyng eleusizdeu ókilimen (Kókbaymen – T.J.) almastyrdy.

Abaydyng shygharmashylyghyna arnalghan Áuezovting «zertteulerinin» bәrine ortaq bir erekshelik bar. Ol zertteulerding bәri de Abaydy Shyghystyng reaksiyalyq dәstýrine, jalpy eskilikke qaray keyinge shegeredi. Sol maqsatqa jetu ýshin Abaydyng ainalasyna «shәkirti esebinde qaydaghy bir mollalardy, bir top alashordashylardy jәne halyq jaularyn jinaqtaydy, Abaydyng ózine reaksiyalyq ólenderdi tanady. Múnyng barlyghy Áuezovke ne ýshin kerek? – deysiz be, ol – Abaydyng shygharmashylyghyn neghúrlym eskilikke qaray beyimdep shygharyp, solghúrlym orys mәdeniyetinen alystatu ýshin, sol kezde Rossiyada ótip jatqan úly oqighalardan bólip alu ýshin kerek. Sondyqtan da, Áuezov jol berip otyrghan abaytanu salasyndaghy jekelegen búrmalaushylyqpen ghana emes, eng bastysy, Áuezov ózining әdebiyettanudaghy tújyrymdaryna negiz etip alyp otyrghan burjuaziyalyq-últshyldyq iydeologiyasyna qarsy qatang kýres jýrgizu qajet. Jekelegen faktilerding sonynan erip ketip, ony taldau jәne joqqa shygharu barysynda, sonyng qatparyndaghy qaynar kózin kórmesen, adasyp ketuing de ghajap emes. Biz sóz etip otyrghan mәselening qaynar kózi – M.Áuezovting eski qateleri, eski iydeyalary. Tek solar ghana ony: Abay mektebi jónindegi mәseleni kóteruge, onyng әdeby dәstýrin qazaq qoghamynyng damu ýrdisinen, 1905 jylghy revolusiyadan, Abay dәstýrining tikeley jalghasy bolyp tabylatyn HH ghasyrdyng basyndaghy revolusiyagha deyingi qazaq әdebiyetindegi demokratiyalyq kónil-kýiden oqshau, eng sonynda qazaq halqynyng taghdyryndaghy betbúrysty kezeng bolghan oktyabri sosialistik revolusiyasynan bólip qarastyrugha alyp keldi»,– dep abaytanugha qatysty aiyptaulardy bir týiip tastaydy.

Búl aiyptan M.Áuezovti Fadeev te, Fadin de, Simonov ta qútqara almaytyn. Pushkindi mensinbey, shyghys aqyndaryna ilhamyn jalghaudy olardyng da ýlken qylmys retinde sanaytyny anyq edi. S.Núryshev tek abaytanu ilimine qatysty aiyptaularmen Áuezovting «tamyryna balta shaba almaytynyn» bildi. Sondyqtan da onyng býkil ghylymy shygharmashylyghyna auyz saldy.

Á.Jaymurziyn: «Biraq... IYә, biraq Ádebiyet salasynda Múhtar Áuezovting ainalasynda kýn sәulesi jarqyray týskenimen, onyng ghylym salasyndaghy enbekteri tóniregindegi týsinbeushilik oryn ala bastady. Ol «Abaytanu», «Abay mektepteri» degen mәseleler tónireginde órbidi. Keyde Núryshev, taghy basqalardyng kelensiz maqalalary jaryqqa shyghyp ta ýlgirdi. Osy mәselening ayaghy Múqandy QazMu-den sabaq beruden bosatumen ayaqtaldy ghoy deymin. Mening búl mәsele jóninen biletinim: sol kezde onyng abaytanu turaly oqyghan leksiyalarynda últshyldyq saryn kýshti degen pikir bolatyn. Ortalyq komiytette bir ret osy mәsele sóz bolghanda men onyng leksiyasynyng tekstisi bar ma, bar bolsa ony oqyghan kim bar dep súraghanymda, eshkim jauap bere almady. Olay bolsa búl bos sóz, sondyqtan qatyspaymyn,dep ketip qalghanmyn.

Keyin bir kezdeskende Múhannan: Abaytanu turaly leksiyanyzdyng jazbashasy bar ma, bolsa maghan oqugha beresiz be?,dep súrap edim, bar, bereyin dedi. Kóp keshikpey mashinkagha basylghan 500-600 bettey múqabagha týptelgen leksiya mening qolyma tiydi. Men ony asyqpay oqyp shyqtym. Qoljazba maghan óte qatty únady. Búl naghyz ghylymy enbek eken, Abay turaly múnday ghylymy zertteudi men búryn-sondy oqyp kórgenim joq. Búdan keyin Múhandy shaqyryp, qoljazbasyn ózine bererde: oqyp jýrgen leksiyanyz osy ma, әlde búdan basqa taghy birdemeler bar ma?, dep kýlip edim. Búdan basqa ne bolushy edi, dep ózi de kýldi. Álgi últshyl dep aityp jýrgenderi osy bolsa, bos sóz eken dedim. Al múny nege baspagha berip kitap etip shygharmaysyz degenimde: onday oiym bar edi, biraq osyndaghy keybir mәseleler jóninde әrtýrli sózder aitylyp jýrgesin, kidirtip jýrmin dedi. Baspagha dayarlanyz, eger Ghylym akademiyasynyng baspasy baspasa, biz basalyq. Abay jazushylargha da, akademiyagha da birdey emes pe,degenimde onyng dúrys eken, oilanayyn dedi. Búl enbek menen keyin jeke kitap bolyp shyqty».

S. Núryshev (jalghasy): «M.Áuezov jibergen qateler men búrmalaushylyqtar, onyng tek abaytanu tóniregindegi enbekterimen shektelip qalmaydy. M.Áuezovting әdebiyettanudaghy ózge de enbekteri tura osynday iydeyalyq dertke úshyraghan. 1944 jyly ol qazaqtyng audarma mysaldarynyng kontrabandalyq jinaghyn qúrastyrdy, óitkeni avtorynyng atyn atamastan alashorda kósemi Baytúrsynovtyng kóptegen mysaldaryn kirgizip jiberdi. Baytúrsynovtan basqa avtorlardyng barlyghynyng atynyng kórsetiluine qaraghanda, Áuezov múny qasaqana istegen. Sonymen birge Baytúrsynovtyng «Qazdar» degen mysalyn Abaydyng atynan jariyalap jibergen...

... M.Áuezov – burjuaziyashyl-últshyldyqtyng ruhy ózeginen ótken «Qazaq әdebiyeti tarihynyn» birinshi tomynyng redaktory. M.Áuezovting basty aiyby sonda, búl kitaptyng avtorlary BK(b)P-nyng iydeologiya mәseleleri jónindegi sheshimderin jәne QK(b)P Ortalyq komiytetining «Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng Til jәne әdebiyet institutyndaghy óreskel sayasy qateler turaly» qaulysyndaghy qazaq әdebiyettanuyndaghy ziyankes «teoriyalar men tújyrymdardy», sonyng ishinde M.Áuezovting «zar zaman tújyrymyn» qatang syngha alyp, aiyptaghan sheshimin kózge ilmegen.

Respublikalyq baspasózderde M.Áuezovtin: orys tilining aralasuy qazaq әdeby tilin shúbarlaydy, sondyqtan ony dybystaluy boyynsha (týpnúsqada – iskajennym viyde – T.J.) qoldanuy kerek – degen «teoriyasy» synaldy. Áuezovting búl pikirining tamyry terende. 1918 jyly Áuezov redaktorlyq etken «Abay» jurnaly: egerde orys sózderi qazaq tiline kirigetin bolsa, oghan qazaqtyng tymaghyn kiygizip, yaghni, ony dybystaluy boyynsha (iskajennym viyde – T.J.) búzyp alu kerek dep jazghan bolatyn...».

Sóitip, onyng barlyq shygharmashylyq әreketi turaly mynaday «ýkim» úsyndy:

S.Núryshev (jalghasy): «... Jogharda keltirilgen faktilerding barlyghy da M.Áuezovting әdebiyettanudaghy keypin tolyq әshkerelep beredi, búdan onyng 30 jylgha sozylghan әdebiyettanu salasyndaghy barlyq әreketi óreskel sayasy qatelikter men búrmalaushylyqtargha toly bolghany anyq kórinedi. Eriksizden eriksiz: M.Áuezov ózining qatelikterine syn kózimen qarady ma, qaray ala ma?,– degen súraq tuady».

Áriyne, ol súraqtyng jauaby «joq» degen bir auyz sóz ghana. Qarsy shyqsanyz boldy, dәleli dayyn.

S.Núryshev (jalghasy): «Bir mysal keltireyin... 1951 jyly aqpan aiynda «Leninshil jas» gazetinde osy joldardyng avtorynyng «Abay shygharmashylyghynyng birinshi kezeni turaly» degen maqalasy shyqty. Onda M.Áuezovting abaytanudaghy iydeologiyalyq búrmalaushylyqtary jónindegi qajetti pikirlerding bir bóligi ghana qamtyldy. Biraq ta ol búl syngha kenes jazushysy әri ghalymy retinde qaramady. Ózining markstik ilimge qarsy kózqarasynyng әshkerelenip qalu qaupinen seskenip (redaksiyanyng ótinishi boyynsha onyng aty maqalada atalmasa da), M.Áuezov merzimdi baspasózde biraz maqala jariyalady («Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng Jarshysy, «Sosialistik Qazaqstan», «Leninshil jas»), onda ol ózining jogharyda taldanghan 1934 jylghy maqalasyndaghy qatelikterdi óktemdikpen qorghap, ózining qarsylasyna shabuyldaumen boldy. Áuezov әdebiyettanudaghy ózining kózqarastaryn nasihattau jәne ony taratu ýshin ghylymy kadrlardy paydalanugha tyrysady...».

Árbir abaytanushy – abaytanudyng negizin qalaushy Áuezovting shәkirti bolugha úmtyluy zandy jәne ol ýlken ghylymy mektep emes. Al «ózi bilmeytin, bilgenning tilin almaytyn» S.Núryshev ýshin M.Áuezov bedel emes edi. Ol M.Áuezovti de, onyng shәkirtterin de kózge ilmedi, olardy ghylymy baqtalas dep qabyldady. Ózin túlgha retinde sezindi. Egerde osy joly M.Áuezov týrmege týsse – ol armany da oryndalatyny anyq edi. Qayran Abay! Kýning kimge týse jazdaghan?!.

S.Núryshev (jalghasy): «Ózining ziyandy iydeyalyq ústanymyn kýsheyte týsu ýshin M.Áuezov qazaq әdebiyettanuyndaghy «ghylymgha qarsy tújyrymyn» nyghaytugha tyrysady. Osy maqsatpen ol Q.Múhamedhanovtyng Abaydyng aqyndyq mektebi turaly dissertasiyasyn sonday múqiyat dayyndatty, onda M.Áuezovting ótkendegi qateleri men búrmalaushylyqtary barynsha jinaqtalghan. Dissertasiya ashyq jәne kólegeylep jetkizilgen markstik ilimge qarsy materialdargha lyqa tolyp túrghan bolyp shyqty. Alayda Áuezovting búl rette joly bolmady. Ghylymy kenesting Múhamedhanovqa berilgen ghylymy dәrejesi qaytarylyp alyndy, al onyng avtory halyq jauy retinde әshkerelendi. M.Áuezovting osy dissertasiyanyng tarihyna baylanysty ústanymy óte óreskel. Ol tek qana iydeyalyq shabyttandyrushy ghana emes, osynday ziyandy júmystyng jetekshisi ghana emes, sonymen birge opponenti de boldy. Ol Til jәne әdebiyettanu institutynyng әdebiyet sektorynda, instituttyng Ghylymy kenesinde jәne Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng qoghamtanu ghylymdarynyng birikken Ghylymy kenesindegi qorghau kezinde de ony qorghap sóiledi. Múnyng barlyghy, osynday baryp túrghan ziyandy dissertasiyany qorghashtauy, M.Áuezovting onda asa ýlken jeke mýddesi bolghandyghyn bayqatady...».

Shәkirt dayyndaugha qay ghalym mýddeli emes. Ony ghylymy múraty men maqsatyna jetkizu jolynda qay ústaz tәuekelge barmaydy? Sol da qylmys pa? S.Núryshev ýshin – qylmys, naghyz qylmys edi. Óitkeni ol múnyng ózimen baqtalastyratyn naghyz ghalymdy tәrbiyelep otyr ghoy.

S.Núryshev (jalghasy): «Songhy uaqytta M.Áuezovting bir kezde әshkerelengen «teoriyalary men tújyrymdaryn tiriltuge úmtylushylyq bayqalady. Mine, tura osyghan oray partiyalyq baspasózde Z.Kedrinanyng M.Áuezovting shygharmashylyghy turaly kitapshasy әdil syngha úshyrady. Onyng ótkendegi qatelerin aqtaugha, kenes ókimetining alghashqy jyldaryndaghy onyng últshyldyq ashyq әreketin býrkemeleuge úmtyluyna dәlel retinde myna joldar mysal bola alady: «Ózining әdeby jәne qoghamdyq qyzmetining alghashqy jyldarynda jas M.Áuezov revolusiya isine shyn jýregimen paydaly bolugha tyrysty... Oqu men әkimshilik júmysty qatar atqardy (21-bet). Búl shyndyqqa say dәlel emes. Búl jyldary Áuezovting kenes ókimetining jauy bolghany eshkimge qúpiya emes, ony ózi de moyyndaydy. 1950 jyly basylyp shyqqan «Abay» romanyna qosymsha berilgen «Ómirbayanynda» ol «1932 jyldan keyin ghana kenes jazushysy» esebinde qyzmet istey bastaghanyn jazdy. Sodan keyin Z.Kedrina ózining kitabynda M.Áuezovting bayaghyda úmytylyp ketken ziyandy tuyndysyn aqtaugha jәne Abay mektebi turaly jalghan «tújyrymy men teoriyasyn» tiriltuge tyrysady. Ol abaytanudyng biraz mәselelerin búrmalap bayandaydy. Múnyng barlyghy M.Áuezovting tikeley jetekshiligimen nemese ýnsiz maqúldauymen jýzege asyrylyp otyr...».

Qastanshyqpaghyr, baqas ghylymnyng әureshiligine» (Abay) týsken S.Núryshev ózining oiyn osylay baspaqtata kelip:

«... Múhtar Áuezov úzaq uaqyt boyy halyq jaularynyng iydeyasyn nasihattap, olardyng ózin qolpashtap keldi, sol ýshin eshqanday jauapkershilikke tartylghan joq...»,– degen qorytyndy shyghardy.

Onyng payymdauynsha: qazaq ruhaniyaty M.Áuezov bostandyqta jýrgende ilgeri damymaydy. Óitkeni:

«... M.Áuezovting tarapynan jәne onyng janashyrlarynyng tarapynan jiberilgen, әr týrli forma men tәsilder arqyly kórinis bergen әreketterding barlyghy da burjuaziyalyq últshyldyqty ashyq nemese býrkemelep nasihattau bolyp tabylady. Qazaq әdebiyettanuyndaghy últshyl kózqarastar әli de sonyna deyin әshkerelenip bitken joq jәne bizding kýresti qarqyndy damytuymyzgha ýlken tosqauyl qoyyp otyr».

Sondyqtan da ol ózinin, yaghni, baqas tobyrdyng maqsatyn:

«Bizding maqsatymyz burjuaziyalyq últshyldyqqa qarsy kýresti aqyryna deyin jetkizuge» úmtyldy.

Yaghni, Múhtar Áuezovti týrmege qamap, jer audartu. Múhtar Áuezovting óz tilimen aitsaq, búdan artyq «tiridey terindi sypyrudyng ózge jolyn tabudyng ózi qiyamet».

«Aqyryna deyin, tamyryna balta shabylghangha deyin kýresuge» ant bergen Núryshevting maqalasyna M.Áuezov:

«Bir adamnyng 30 jyl boyghy enbegin tútastay talaq etip, dóreki synar ezuley mazaq etuding soraqy núsqasyn elestetu ýshin «Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng Habarshysynyn» №4 sanynda basylghan S.Núryshevting maqalasyndaghydan artyq tiridey terindi sypyrudyng ózge jolyn tabudyng ózi qiyamet. Ghylymy mekemening kóshbasshysy bola túra, aldyna «Abay tvorchestvosyn zertteudegi burjuaziyalyq-últshyl búrmalaushylyqtyng tamyryna balta shabayyq» – mys-dep baysaldy ghylymy mindetter qoya otyryp jәne ózining derekterining naqtylyghy men pikirining dúrystyghyna esh kýdiksiz sendire sóilese de, búl maqala Abaydyng enbekteri men ómirin zertteu jolyndaghy eng senimdi, tarihy túrghydan moyyn búrghyzbastay dәleldermen dәiektelgen manyzdy derekterdi qasaqana búrmalau jәne qasaqana teris pikir tughyzu pighyly men arandatudy kózdegen»,– dep bagha berdi.

Ýzindisi ghana alynyp otyrghan «Liyteraturnaya gazetanyn» redaksiyasyna joldanghan búl «Ashyq hat» mausym aiynyng 2-júldyzynda ótken SSSR Jazushylar Odaghynyng basqarma jinalysynda arnayy talqylandy. Oghan Qazaqstannan Á.Jaymurzin resmy shaqyryldy jәne Á.Ábishev qatysty.

Á.Jaymurziyn: «1953 jyldyng may aiynda men Ortalyq partiya Komiytetining janyndaghy Qoghamdyq ghylymdar akademiyasyna emtihan beruge Moskvagha bardym. Jazushylar Odaghy bastyghy júmysynan bosanghanym joq. Eger emtihan berip týssem, Jazushylar Odaghynyng plenumyn shaqyryp, sonda bosanatyn bolyp keliskenbiz. Almatydan shygharda Moskvagha Jazushylar Odaghynyng qonaq ýiinen nomer súrap telegramma bergenmin. Kelsem «Moskva» qonaq ýiinen nomer dayar eken. Soghan kelip toqtadym. Tanerteng toghyzdan asa bergende telefon soghyldy. Alsam Jazushylar Odaghynan eken: qazir K.Simonov joldaspen sóilesesiz dedi. Amandasyp, hal-jay súrasqannan keyin, men oghan emtihan tapsyrugha kelgenimdi aityp, odaqqa keyin kelemin dep edim: joq siz maghan qazir kereksiz, sondyqtan aldymen bizge soghynyz dedi. Kóp keshikpey K. Simonovtyng hatshysy maghan qanday nómerli mashina ketkenin habarlady.

Men kelgennen keyin Simonov Qazaqstan Jazushylar Odaghyndaghy hal-jaghdaydy súrady. Men qysqasha bayandap aitqannan keyin ózining meni nege shaqyrghanyn aityp, bir kishkene paraq qaghazdy kórsetti. Onda: Surkov pen Simonov joldasqa! Myna Áuezovting aryzyn sekretariattyng keneytilgen mәjilisinde qarap, sodan keyin mening qolymmen Ortalyq partiya Komiytetine hat dayarlanyzdar dep tapsyrypty A.Fadeev joldas. Sәrsenbi kýnine sekretariat mәjilisin shaqyryp otyrmyz, soghan sizding qatysuynyz qajet dedi. Men kelistim. Kelisilgen mezgilge sekretariat mýsheleri men shaqyrylghan adamdar jinaldy. Qazaqstan Jazushylar Odaghynan Áuezov, Ábishev jәne men boldym.

Sekretariatty A.Surkov basqardy. Ol Áuezovting Fadeevting atyna hat jazyp, ózine keybir adamdardyng auyr-auyr aiyp qoyatynyn, onyng shyndyqqa janaspaytynyn, ózining sovet әdebiyetine shyn aq niyetimen qyzmet istep jýrgenin, oghan ózining shygharmalarynyng dәlel bolatynyn aitypty. Ózining atyna taghylyp jýrgen orynsyz jalalardan qorghaudy Jazushylar Odaghynan súrapty. Sekretariattyng osy mәselege arnalyp otyrghanyn aitqannan keyin, Surkov joldas birinshi sózdi maghan berdi.

Men on minut shamasynda Qazaqstan Jazushylar Odaghyndaghy jaghdaydy aityp, respublikanyng partiya, ýkimet oryndarynda da, Jazushylar Odaghynda da Áuezov jóninde jaman pikir joq ekendigin, ony asa kórnekti sovet jazushysy dep sanaytynyn aittym. Sonymen qatar keybir adamdardyng Áuezov jóninde jansaq, birjaqty teris pikirlerining barlyghyn, olardyng keyde baspasóz betterinde jaryq kórgenin de bayandadym. Ashyq bolmaghanymen keybir jazushylardyng ishtey ony qoldaytyny da joq emes dedim. Qazaqstan jazushylarynyng bir mәjilisinde Sәbit Múqanov aldynda otyrghan Áuezovke kózinshe ony «halyq jauy Áuezov» degenin, men onyng búl sózining dúrys emestigin aityp eskertu jasaugha mәjbýr bolghanymdy da jasyrghanym joq.

Búdan keyin Surkov sózdi Áuezovke berdi. Sekretariatta N.Tihonov, L.Leonov, V.Kojevnikov, SSSR Ghylym akademiyasyndaghy Álem әdebiyeti instituty partiya úiymynyng hatshysy, ghylym kandidaty A.Petrosyan qatynasyp otyrdy.

Men Áuezovting talay sóilegenin de, jasaghan bayandamalaryn da tyndaghan adammyn. Biraq onyng múnday kósilip tereng de tebirene sóilegenin birinshi ret estidim. Sózi 30-35 minutqa sozyldy, otyrghan júrt úiyp, meylinshe zer salyp tyndady.

Múhang sózin ózin Rossiya imperiyasy otarynyng shettegi týkpirinen shyqqan qazaq halqynyng jas intelliygensiyasy qataryna jatqyzatynyn aitty. Úly Oktyabri revolusiyasyn olardyng quana qarsy alghanyn, biraq ony alghashynda jete týsine almaushylyqtyng bolghanyn da aita kelip: biz birneshe esikterdi qaqtyq, odan týrlishe dýbir-dauys estidik, keybireuler dúrys esikke tap bolyp, dúrys jolgha týsti, al keybireuleri jansaq dýbirge ilesip ketip qatelesti de dep kýldi. Men solardyng birimin dedi de, әleumettik revolusiya siyaqty úly ózgeristi birden týsine qoi onaygha týspeytin mәsele ekendigi qaysymyzgha bolsa da týsinikti ghoy. Shynymdy aitsam, dostarym-au V.IY.Lenindey kósemdering bola túryp, M.Gorikiydey ústazdaryng bola túryp, sizder de sol kezde shataspap pa edinizder degende, júrt du kýlip jiberdi. Ómirde sózge sarang L.Leonov N.Tihonovqa qaray qolyn núsqap: sonyng bireui mine aldynyzda otyrdep rahattana kýldi.

Búdan keyin Múhang ózining jazushylyq jolyna sholu jasady: Sosialistik realizmge men tura jolmen kelgenim joq. Mening jolym soqpaghy kóp jol. Men bir kezde romantizmmen әuestendim. Shyn mәninde ony mengergim kelip ózimning jazushylyq mýmkinshiligimdi bayqap baqtym, shynyn aitqanda men naturalizmdi de teris kórgenim joqdey kelip, jalpy jazushy ózining tvorchestvosynda qanday jolmen jýruge de erikti dep esepteymin dedi de, búl kezendi ózining jazushylyq sheberligin jetildire týsuge úmtylu jolym dep bilemin dedi. Sosialistik realizmning teoriya jaqtarynda әli de oilanatyn problemalar jetkilikti dey kelip, shyn mәninde sosialistik realizmdi jazushy ózining shygharmalary arqyly iske asyra alady, osyny birden bir dúrys jol dep esepteymindedi.

Men ózimdi sosialistik realizm jolyna shyn niyetimmen keldim dep aita alamyn. Ony men qalay mengere aldym, óz shygharmalarymda iske asyra aldym ba, joq pa, oghan әdil tóreshi ózderinsinder, sony ashyq aitularyndy súrar edim dedi. Sizderden súraytyn bir-aq tilegim bar – kemshilikterimdi jasyrmay tura aitynyzdar, men oghan týk renjimeymin dep baryp toqtady.

Múhannyng sózi ayaqtalghan boyda A.Surkov ornynan atyp túryp (ózi óte bir shapshang adam bolatyn) sóilep kep ketti. Eng aldymen ol qazaq әdebiyeti tuysqan respublikalar әdebiyetterining ishinde eng jedel ósip kele jatqan, kelesheginen ýlken ýmit kýttiretin әdebiyet ekenin aitty. Qazir onda barlyq janrda óz qoltanbasy bar shygharmalar kóptep shygha bastady. Eng ýlken maqtanysh – ondaghy qalyptasqan jazushy kadrlary. Búl әdebiyet bizge Jambyldy berdi, Múhtardy, Sәbitti, Ghabitti, Ghabiydendi berdi. Búlardyng aty odaqqa ghana emes, shet elderge de belgili bolyp otyr. Biz múnday әdebiyetti kim kóringenning qoljaulyghyna bere almaymyz, qazaq әdebiyetining kadrlaryn orynsyz qaralaudan, jaladan qorghau bizding azamattyq boryshymyzdedi.

Bizding býgingi mәjilisimizding taqyryby Múhtar Omarhanovichting haty bolghandyqtan, búl mәsele jóninde komissiya qúru dúrys bolar dep oilaymyn, qarsy bolmasanyzdar onyng qúramyna myna joldastardan bolsyn: bastyghy N.Tihonov, qúramy – K.Simonov, L.Leonov, V.Kojevnikov, Á.Jaymurziyn, A.Petrosyan, M.Áuezovting ózi kirsin,dedi.

Sekretariat mәjilisinen keyin N.Tihonov joldas komissiya mýshelerin qaldyryp qysqasha pikir alysty. «Jana men kishkene keshigip kelip sóz súray almay qaldym, sondyqtan maghan sóileuge rúhsat beriniz», dep Vadim Kojevnikov sóz aldy. Ol óte qyzu sóiledi. Eng aldymen «Znamya» jurnaly redaksiyasynyng Áuezovting romanyn jariyalau ýstinde avtormen birigip tize qosa otyryp istegen júmystaryn bayandady. Almatydan Áuezovti eki ret arnayy shaqyryp alyp, istesken júmystaryn taldap aita kelip, avtordyng redkollegiya mýshelerining eskertulerine qúlaq asyp, shygharmasyn kóp jóndegenin mәlimdedi. Roman jariyalanghannan keyin oqushylardan kóp hat alghandaryn, onyng qashan jeke kitap bolyp shyghuyn kýtude ekenin bayandady. Sózining ayaghynda: eger osy romanda sayasy qate bar deytin bolsa, últshyldyq bar deytin bolsa men oghan Áuezovpen birdey jauaptymyn, meni de últshyl deulerine bolady,dep júrtty bir kýldirdi.

Komissiya mýsheleri pikir alysqannan keyin Tihonov joldas: Ortalyq komiytetke jazylatyn hattyng jobasyn jazudy Simonov pen Petrosyangha tapsyralyq, kelesi mәjiliste sol joba ainalasynda sóilesetin bolalyq, dep qorytty.

Kelesi mәjilis «Liyteraturnaya gazetanyn» redaktory Simonov joldastyng kabiynetinde ótti. Hattyng jobasyna komissiya mýshelerining úsynystaryn engizgennen keyin, hat tolyq kabyldanyp, sekretariatqa berilsin dep kelisildi. Sekretariattyng búdan keyingi mәjilisin Simonov joldas basqaryp, hatty qabyldap, A.Fadeev joldasqa qol qoigha jiberdi».

K.Simonov: «Sekretariattyng tapsyrmasy boyynsha qúrylghan komissiya mýsheleri, qúramynda Tihonov, Kojevnikov jәne men bar, Áuezovting ótinishine baylanysty barlyq materialdarmen tanysyp shyqtyq, Áuezovting ózimen әngimelestik, búl iske Jaymurzindi de tarttyq, sóitip, bir pikirge kelip, mynaday Qaulyny sekretariattyng bekituine úsyndyq».

Qauly: Komissiyanyng úsynysy bekitilsin.

1. Abaydyng shygharmashylyghy turaly M.Áuezovting enbegine isker syn aitudyng orynyna kenes jazushysy M.Áuezovke sayasy qysym kórsetuge úmtylghan S.Núryshevting «Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng Jarshysynyn» 1953 jylghy №4 sanyndaghy jariyalanymyndaghy ústanghan baghytynyng dúrys emes ekendigi turaly maqala jariyalau «Liyteraturnaya gazetagha» tapsyrylsyn.

2. Áuezov pen Múqanov joldastargha: ekeui birigip respublikalyq baspasózde ashyq hat jariyalau úsynylsyn, búl hatta olar: ekeuining arasynda qalyptasyp otyrghan ziyandy, qyrghiqabaq qarym-qatynastyng topshyldyqqa alyp kelgendigin tolyq ashyp kórsetsin.

M.O.Áuezov: Sizderding sheshimderiniz – eng janashyr, eng parasatty, eng әdil sheshim, men múny qabyldaymyn. Partiya úiymy da múny maghynasyz topshyldyq dep bagha bergen. Bizding ekeumizde – jauapty, barynsha sanaly adamdarmyz. Sondyqtan da múny Múqanovqa da joldastyqpen, sendire jetkizu kerek».

Mine, egese yrghasqan eki túlghanyng jetken jeri osy boldy. Búl qauly ekeuine qajet pe edi? IYә, ekeuine de qajet edi. Óitkeni jeke bastaryn ghana emes, múqym bir últtyng ziyaly qauymyn eki jarghan búl jikshildikting tamyry, shyn maghynasynan alghanda, týbinde bir qiyluy tiyis bolatyn.

Qay qylyghy tatidy súm ómirdin,

Tatudy araz, arazdy jat qylargha, –

dep Abay aitqanday, myna ómirde ekeuin araz qylatynday sanat sybaghasy joq bolatyn.

Ózining «menderin» jene almaghan, «meniki» degenderi týpting týbinde kimdi ekenine, kimning mýddesine qyzmet etetinine sengisi kelmegen sananyng saghymdy sabylysy aqyry últtyq ruhany jikteluine әkep soqty. Birin biri qiyndyqqa qidy. Tyghyryqqa tiredi.

Egerde Áuezov týrmening tabaldyryghyn býgin attasa, erteninde Múqanov onyng esigin qaghyp túratyny anyq edi.

Ol múny songhy sәtte ghana týsindi. Sengen partiyasy odan betin teris búra bastaghanyn ishtey sezdi. Alayda birikken ashyq hat jariyalanbay qaldy. Álde, Múqanov oghan boysynghysy kelmedi me, әlde, ekeuining tabysuyn qúzyrly mekemeler qosh kórmedi me, ol jaghy әl-әzir bizge beymaghlúm.

(jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir