Beysenbi, 18 Tamyz 2022
Kýbirtke 5193 0 pikir 24 Sәuir, 2014 saghat 10:07

ShADIYaR MOLDABEK. DÁRIGERLERDI MENDEGEN "DERT"

 Ontýstik Qazaqstan oblystyq densaulyq saqtau salasynyng basshysy Júmaghaly Ismailov bas dәrigerlerding qashan para alatynyn aldyn ala  bilip, der kezinde júmystan bosatyp otyratyn keremet qasiyeti bar bolyp shyqty. Búl turaly sәl keyinirek.  

  «Ontýstik Qazaqstan oblysy, Ordabasy audandyq emhanasynyng bas dәrigeri Oralbay Sadyqov 30 million tengege juyq qarjyny jymqyrypty» deydi bir oqyrmanymyz. Qalaysha? Osynsha qarjyny jymqyrghan adam ornynan qozghalmay otyra berui mýmkin be? Bizding oiymyzgha kelgen alghashqy saualymyz osy boldy. Múnyng jauabyn bilmek maqsatta bas dәriger O.Sadyqovtyng ózine telefon shaldyq.

- 29 751 myng tenge budjet qarajatynyng tiyimsiz paydalanylghanyn joqqa shyghara almaymyn, biraq, ol aqsha budjetke qaytarylatyn boldy. Eshkim ony qaltasyna salyp әketken joq, mekemening óz múqtajdyghyna jaratylghan. Dәlirek aitqanda, mekemege medisinalyq-tehnikalyq jabdyqtar alugha bólingen qarajat qordalanghan qaryzdardy jabugha, yaghny basqa maqsatqa júmsalyp ketken. Men júmysqa janadan kelgen kezimde bas buhgalterding mindetin oryndap otyrghan adam osynday buhgalterlik qatelikterge jol berip alghan.

- Qatelikterge jol bergenderge shara boldy ma?

- IYә, buhgalter qatang sógis, men sógis aldym...

 

 Týrkistan jaqtan habarlasqan oqyrman qaladaghy bir medisinalyq mekening basshysy qarjy poliyseylerining qúryghyna ilikkeni jayly әngime jeldey esip jýrgenin jetkizdi. Áriyne, jel túrmasa shópting basy qimyldamaytyny anyq. Senimdi derekkózderinen súrastyrsaq,  Týrkistanda  bir bas dәriger isti bolghanyn rastaghanymen, әzirge tiyisti organdardan resmy týrde mәlimet taratylmapty. Kim bilsin, jel sóz shyghar dedik. Sóite túra ózdigimizshe mәlimet jinap kórdik. Belgili bolghanynday,  elding sózine ilikken bas dәrigeri nauryzdyng 10-nan beri júmysta joq eken. Qúqyq qorghaushylardyng qúryghyna ilikti degen ol eshqayda ketpeu jәne ózin dúrys ústau jónindegi qolhatpen bosatylghan degen aqparattyng da anyq-qanyghy belgisiz. Al, onyng júmystan bosatylghan, bosatylmaghanyn, bosatylsa ne ýshin ekenin bilmek oimen Ontýstik Qazaqstan oblystyq densaulyq saqtau basqarmasynyng baspasóz hatshysy Ayjan Omarovagha habarlasyp kórdik. Ayjan hanym súraghan aqparatqa «búl bos sóz» dep qysqasha ghana óz uәjin bildire salugha mýmkindigi bola túra tek jazbasha týrdegi resmy saualgha jauap joldanatynyn aitqanda qaueset bosqa shyqpaghan ba degen kýdigimiz kýsheye týsti. Hosh delik, ol súratqan saualdy joldadyq, oghan jauap ta kelip qalar. Sol sebepti, búl oqighagha qatysty naqty sebep-saldargha aldaghy uaqytta  keninen toqtalarmyz.

Kentauda erli-zayypty bas dәriger men mengerushi júbynan zәbir kórdik dep jýrgender kóp. Ol jaqtaghy oqyrmanymyzdyng aitqan aqparatyna jurnalistik zertteu jýrgizdik. Aldymen, densaulyq saqtau ministrining resmy blogyna joldanghan aryzben tanysyp kórelik.

«...Sәlemetsiz be, ministr hanym! Biz OQO Kentau qalalyq emhanasynyng qyzmetkerleri búdan búryn da jazghanbyz! Bizde bolyp jatqan bizding kәzirgi kezde bala kýtimi demalysynda jýrgen bas dәriger A.Davitova men júbayy JMJS búrynghy bas dәrigeri E.Qalymbetovtyng zansyz әreketteri újym túrmaq býkil qalany, oblysty dýrliktirip jatyr. Atap aitsaq, A.Davitovagha jәne júbayyna E.Qalymbetovqa qatysty qarjy polisiyasynyn, finkontroli, farm kontroli tekseruleri barysynda QR qylmystyq kodeksining 307, 177, 314, 314 baptary boyynshy qylmystyq is qozghalyp, tergeu amaldary jýrude. Olar qyzmet babyn paydalanyp ýkimet qazynasynan birneshe million tenge úrlaghan, jedel jәrdem mashinalaryn satyp jibergen. Endi osynday dәleldi aighaqtargha qaramastan A.Davitova OQO densaulyq saqtau basqarmasyna qayta júmysqa týsuge ótinish berip jatyr dep estidik, al E.Qalymbetov JMJS basshysy qyzmetine qayta oralu ýshin sottasyp jýr. Búl kisiler Kentau qalalyq emhanasyn jәne barlyq bólimderin jeke menshik qylyp alghan!!! Búlardan basqa basqaratyn adam joq pa? Qalay búl kisilerge osynday újymdy, qala halqyn senip tapsyrugha bolady? QR densaulyq saqtau jýiesinde osynday әreketterge jol bermeuinizdi súraymyz! Sizding tarapynyzdan basshylyqqa alyp, búl kisilerdi qayta keltirmeulerinizdi, jazasyn berulerinizdi súraymyz! Biz búl ótinishterimizben barlyq qúzyrly organdargha shaghymdanamyz!».

Týsinikti bolu ýshin ózin Meyramgýl dep tanystyrghan aryz iyesining ministrding blogyna tastaghan shaghymyn ýtir-nýktesine deyin ózgerissiz berip otyrmyz. Bayqasaq, múnday aryz bir emes, birneshe ret berilgen jәne oblystyq densaulyq saqtau basqarmasynan eshqanday ýmit kýtpedi me, әiteuir, minstrge shaghymdanypty. Osydan-aq, Kentaudyng densaulyq salasynda dau ushyghyp túrghanyn bayqaugha bolady. Taghy bir eskeretin jayt, týtini alystan kórinetin búl dau-janjal  býgin nemese keshe emes, jyldan jylgha jalghasyp kele jatyr.  Biraq, daugha әli kýnge deyin nýkte qoyylmaghan. Ministrding jauabynan úqqanymyz, Kentau qalalyq emhanasynyng jedel jәrdem stasiyasynyng mengerushisi E.Qalymbetov 2013 jyldyng 14 tamyzynda júmystan bosatylypty. Onyng júbayy – bas dәriger A.Davitova da dәl býginde júmysta joq. Alayda, dau toqtady dep birjaqty aitu qiyn, sotta da qaralyp jatyr. Osynday yrdu-dyrdugha toly, aiqay-shudyng alanyna ainalghan salada syrqattyng dertin jazu bylay túrsyn, ózderin dendegen dertterinen de aiyghu onaygha soqpaydy-au.    

 Al Shymkenttegi jedel jәrdem stansiyasynyng basshysyna qarjy polisiyasy tarapynan qúryq salynghany jayly aqparat taraghanyna kóp bola qoyghan joq. 368 myng tenge kóleminde para aldy degen kýdikpen. Qaramaghyndaghy qyzmetkerin óz júmys ornynda qaldyru ýshin.  Búl qarjy polisiyasynyng resmy aqparaty. Solay bola túra býginde «para alghan jedel jәrdem stansiyasynyng basshysy birneshe kýn búryn júmysynan óz ótinishine sәikes bosatu turaly densaulyq saqtau basqarmasyna aryz jazyp berip qoyghan eken» degen әngime  el auzynda jeldey esip jýr. Jaraydy solay-aq bolsyn, eger jedel jәrdem stansiyasynyng basshysy   qyzmetimen qosh aitysugha   aryz jazyp qoysa, para alatyn kýnin kýtpey-aq nege ol birjolata qyzmetinen ketpegen? Áriyne, bas dәrigerding  para alar aldynda júmystan bosap ketkeni jayly  derekti әli eshkim resmy týrde mәlimdegen joq. Biraq, biz ózdigimizshe bilmek oimen jedel jәrdem stansiyasy bas dәrigerining qabyldau bólmesining telefonyna habarlasqanbyz. Sóitsek, bas dәriger B.Omarovtyng óz ótinishi boyynsha qyzmetinen ketkenin bildik. Demek, búl әngime bosqa aitylmaghan bolyp túr ghoy. Mәssaghan bezgeldek! Múnday derek rastalsa, onda Júmaghaly Ismailovtyng kóripkeldigine barshamyzdyng qos qoldap shapalaq soqpastan ózge amalymyz qaysy? Sonda Ismailovtyng qaramaghyndaghy qyzmetkerlerining qashan para alatynyn aldyn ala dәl bilip, der kezinde júmystan bosatyp otyratyn keremet qasiyeti bolghany ghoy.  

Endi myna jaytqa nazar audarayyq. «Ózi taghayyndaghan qaramaghyndaghy basshy adamnyng sybaylas jemqorlyq әreketi әshkerelense, onda ony qyzmetke qoyghan adam otstavkige ketui kerektigi» Astanadaghy alqaly jiyndarda jii aitylyp jýr. Búl qatang talapty jaqsy biletin Júmaghaly Ismailov bas dәrigerlerin para alar aldynda júmystan óz erkimen bosatyldy dep búiryq shygharyp otyrugha mashyqtanyp alsa,  múnysy júrtty aqymaq sanaugha jatpay ma? Au, aqiqatyn aitayyqshy, bas dәrigerlikten bosap ketken júmyssyz adamgha bireu baryp para tyqpyshtaydy deuding ózi kýlkili emes pe? Erekshe eskerer jayt, qarjy polisiyasy Shymkenttegi jedel jәrdem stansasynyng basshysy paramen ústalghany turaly taratqan resmy aqparatyn qorghap qalugha qanshalyqty tabandylyq tanyta alatynyna taqsyr uaqyt tórelik aitar.  

Ontýstik Qazaqstan oblysy

Abai.kz       

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2758
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2127
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1799
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2893