Surette: Zulhair Mansurov

Áriyne, men aqyn da әdebiyetshi de emespin. Sondyqtan da Abay shygharmashylyghynyng ónerli qyryna, aqyndyq bolmysyna terendep bara almaymyn. Men – ghalymmyn, ruhaniyattyq tanymnan shetteu, jaratylystanu ghylymynyng ókilimin. Mening ghylymdaghy pir tútarym Qanysh Imantayúly Sәtbaev. Jastyq kezde sol kisidey geologiyamen ainalysudy armandaghan sәtter bolghan. Biraq ómir basqasha sheshimin tapty. Oghan esh ókinbeymin. Sondyqtan da jaratylystanushy bolsam da úly Abaydaghy ghylym men tanymgha kóz saludy maqsat túttym. Mәselen, mening mamandyghym himiyk, «Janu mәseleleri ghylymiy-zertteu institutynyn» diyrektorymyn. Birde osy janu mәselesine qatysty Abayda ne bar eken degen pendelik oimen «Qara sózderinen» izdestire bastadym. Sonda izdegenim qinalmay-aq tabylghanda, Abay danalyghyna tang qalmasqa amal qalmady. Týgeldey derlik ghylym-tanymgha baghyshtalghan «Otyz segizinshi sózde» Abay: «Áueli, adamnyng adamdyghy ghaqyl, ghylym degen nәrselermen» dep bastap alyp, shynayy ghalym, shyn ghalym jayly oilaryn ortagha salyp, ghylymnyng mәni men maghynasyn, adamzat ómirindegi manyzyn tolghauly payymdar arqyly ashyp beredi.

«Ghylym – Allanyng bir sipaty, ol – haqiqat, oghan ghashyqtyq hәm ózi de haqlyq hәm adamdyq dýr. Bolmasa mal tappaq, maqtan tappaq, ghizzat-húrmet tappaq sekildi nәrselerding mahabbatymen ghylym-bilimning haqiqaty tabylmaydy», – dep tújyrym jasaydy. Ilim-bilim iyelerin hakimder dep tanyghan Abay osy «Otyz segizinshi sózinde»: «Búl hakimder úiqy, tynyshtyq, әues qyzyqtyng bәrin qoyyp, adam balasyn paydaly is shygharmaqlyghyna yaghni, elektriyany tauyp, aspannan jaydy búryp alyp, dýniyening bir shetinen qazir jauap alyp túryp, ot pen sugha qaylasyn tauyp, myng adam qyla alamas­tay qyzmetter istetip qoyyp túrghandaghy uahsusan (erekshe) adam balasynyng aqyl-pikirin ústartyp, haqpenen batyldyqty aiyrmaqty ýiretkendigi – barshasy nafiyghlyq (paydaly) bolghan son, bizding olargha mindetkerligimizge dau joq», – dep tabighattyng ózeginde jatqan energetikalyq quatty adam paydasyna jaratudyng jetistikteri ghylymmen kelgendigin, onyng adal izdenisting nәtiyjesi ekendigin tap basyp tanidy. Búl men ainalysyp jýrgen ghylymy mәselege jón silteushi baghdar bolyp kórindi maghan. 

Arab, parsy sózderi, diny úghymdaghy sózder kóp kezdesetin «Otyz segizinshi sóz» әriyne, úghynugha qiyn soghary anyq. Biraq orysshamen salystyra otyryp, sózdikterding kómegi arqyly ony meylinshe týsinuge bolady. Ondaghy úghymdardyng bayybyna jetken sayyn úghynu onaylay týsedi. Sóitip Abaydyng jaratylystanu ilimine oy tastaghan payymdarynyng terendigine eriksiz bas iyesiz.

Abay osy «Otyz segizinshi sózinde» «Kýlli adam balasyn qor qylatyn ýsh nәrse bar. Sodan qashpaq kerek. Áueli – nadandyq, ekinshi – erinshektik, ýshinshi – zalymdyq dep bilesin», – dey kelip, olargha bylaysha anyqtama beredi: «Nadandyq – bilim-ghylym joqtyghy... Bilimsizdik hayuandyq bolady. Erinshektik – kýlli dýniyedegi ónerding dúshpany. Zalymdyq – adam balasynyng dúshpany». Iә búlardyng qay-qaysysynda dýniyedegi bolmysty jetildirushi, qiyndy jenildetushi, qúbylystyng qúpiyasyna ýnilip, syryn ashushy ghylym jolyndaghy ghúlamanyng (Hakimnin) qas jauy. Osy ýsheuin jenbek izgilikke úmtylysta jatyr. Óitkeni danyshpan Abay Qúday taghala eshbir nәrseni sebepsiz jaratpaghandyghyn, sondyqtan da: «Sizder әrbir ghamal qylsanyz izgilik dep qylasyz, izgilikke bola qasd (maqsat) etip, niyet etesiz» dep tújyrymdaydy jetkizer oidyng týiinin.

Abay ghylymdy adamzat qoghamynyng damu kýshi, ol ýdemeli týrde tyng janalyqtarmen jetilip túruy kerek dep biledi. Sondyqtan da qashanda qogham damuymen, ghasyrlar jalghasuymen ghylym jana bilim, jana ilimmen almasyp otyrghany abzal. Al osy almasudyng iyegeri kim bolmaq?! Áriyne, jana óskin, jasóspirim-jastar. «Jasymda ghylym bar dep eskermedim» dep ah úrghan Abay bilimge degen yntyqty jastan qalyptastyrudy esh uaqyt nazardan tys qaldyrmaghan. Ol jastargha «Ghylym tappay maqtanba» dey otyra, olardy ýnemi bilimning biyigine qaray jeteleydi. Osy túrghydan alghanda, Abay – últ úrpaghynyng ghylym-bilimge degen úmtylysyna senimmen qarap, keleshekting kemeldiginen ýmitin ýzbegen asa zor jasampazdyq túlgha.

Abay «Qara sózderi» aqyldyng keni, tanym tarazysy dese bolghanday. Múnda bәri bite qaynasyp ketken. Adamtanu, ilimtanu, ómirtanu, qoghamtanu, dintanu – bәri osynau danalyq sózding әr qaysysynan ózindik oryn alyp, bir-birimen tyghyz baylanysta órilip salmaqtanady. Jogharydaghy «Ghylym tappay maqtanba» ólenindegi jastyq kezdegi izdeniske jetelegen oy arnasy, «On besinshi sózde» qara sózdi esti kýide sanagha oy sala aghytylady: «Aqyldy kisi men aqylsyz kisinin, mening biluimshe belgili bir parqyn kórdim ...esti adam, oryndy iske qyzyghyp, qúmarlanyp izdeydi. Eser kisi ornyn tappay, ne bolsa sol bir bayansyz, baghasyz nәrsege qyzyghyp, qúmar bolyp, ómirining qyzyqty, qymbatty shaghyn it qorlyqpen ótkizip alady eken» dey kele, «Eger de esti kisilerding qatarynda bolghyng kelse, kýninde bir mәrte, bolmasa júmasynda bir, eng bolmasa, aiynda bir ózinnen ózing esep al!», – dep týiedi. Búl endi naghyz has ghalymgha qajet qasiyet. Abay ghylym qolgha týsu ýshin oghan shyn berilu kerektigin onyng joldaryn sanamalap otyryp, shegelep túryp jetkizgen. Búghan «Otyz ekinshi sózdegi» myna joldar kuә: «Adamnyng kónili shyn meyirlense, bilim-ghylymnyng ózi de adamgha meyirlenip, tezirek qolgha týsedi. Shala meyir shala bayqaydy. ...ghylymdy ýirengende aqiqat maqsatpen ýirenbek kerek. Bahasqa (qiyanat jasau) bola ýirenbe. ...Árbir haqiqatqa tyrysyp ijtihattyqpen kózing jetse, sony tút, ólseng airylma! ...bilim-ghylymdy kóbeytuge eki qaru bar adamnyng ishinde: biri – múlahada, ekinshisi múhafaza... Búlar zoraymay ghylym zoraymaydy. ...aqyl keseli degen tórt nәrse bar. Sodan qashyqta bolu kerek. ....Ghylymdy, aqyldy saqtaytúghyn minez degen sauyty bar. Sol minez búzylmasyn. Qylam degenin qylarlyq, túram degeninde túrarlyq, minezde azghyrylmaytyn aqyldy, ardy saqtarlyq beriktigi, qayraty bar bolsyn! Búl beriktik bir aqyl ýshin, ar ýshin bolsyn!» Búl – ghalymdyqqa ghana emes, «ýiretuden jalyqpau» qaghidasyn ústanghan Abaydyng adamdyqqa tәrbiyeleuge úsynghan jandy taghylymy.

Jalpy ghylym qughan jangha Abay úghymynsha eng qajettisi – talap. Óitkeni «Qyryq tórtinshi sózdegi»: «Adam balasynyng eng jamany – talapsyz» degen joldar búghan naqty dәlel bola alady. Talap – bәrining bastauy, tútqasy. Tútqany bir tútqan adamnyng odan airyluy eki talay. Sodan keyingi eng kerektisi ghylymgha degen sýiispenshilik, shyn berilgendik. «Qyryq besinshi sózde» Abay, mine, osyny naqtylap ketken: «Adamshylyqtyng aldy – mahabbat, ghadilet, sezim. ...Ol – jaratqan tәnirining isi.

Búl ghadilet, mahabbat, sezim kimde kóbirek bolsa, ol kisi ghalym, sol ghaqiyl. Biz janymyzdan ghylym shyghara almaymyz, jaralyp, jasalyp qoyghan nәrselerdi sezbekpiz, kózben kórip, aqylmen bilip».

IYә, ghylym jayly oi-týiin «Ghylym tappay maqtanbadan» bastau alghan Abaydyng ghylym jayly ilimi shyghys pen batysty tútastyryp, «On jetinshi sózinde» ózi aitqanday ghylymgha «Qayrat, aqyl, jýrektin» noqtasyn ústatty. Osy ýsh birlikten adamzatqa ilimning kilti ashylaryn menzep ketti. Ghylymnyng joly tek tazalyqta jatqandyghyn, jany taza, izgiligi mol jan ghana ghylym atty iranbaqtyng tabaldyryghynan attay alatyndyghyn úrpaghyna paryz etti.

Endeshe býgingi mindet – jas úrpaqqa osyny úghyndyru. Abay tәlimin úrpaq sanasyna sinirip, adaldyqtyng aq jibin attamaghan taza ghylymgha tәnti etkizu. Áriyne, búnyng salmaghy auyr, joly qiyn. 

Ynsap – úyat, ar – namys, sabyr, talap,

Búlardy kerek qylmas eshkim qalap.

Tereng oi, tereng ghylym izdemeydi,

Ótirik pen ósekti jýndey sabap, –

deytin zaman ótti. Búl kýnde ghylymgha bet búru – maqsattardyng irisi bolugha tiyis. Ghylym damuynyng alghy sharty – úrpaq sabaqtastyghy. Mәsele – kimge ýiretu, kimnen ýirenude emes, kimge amanat etude. Amanat eter, amanatty qabyl alar azamattar kóbeysin.

Zulhair Mansurov, 

Q.Sәtbaev atyndaghy syilyqtyn,

QR Memlekettik syilyghynyng iyegeri

Derekkózi: «Týrkistan» gazeti