Senbi, 19 Mausym 2021
Qogham 6235 0 pikir 19 Sәuir, 2014 saghat 12:42

TÁUELSIZDIK, BÁRINEN SEN QYMBATSYN!

Tughan elge qaterli sәt tusa egeuli nayzany qolgha alyp, jaugha qarsy attanatynday patriottyq sezimi boyynda shalqyghan, bauyrlarym! Eng aldymen, Kedendik odaqtyng kesirli odaq  bolghandyghyn naqtyly ómirde kórip jýrgenimizdi ashyq aitqym keledi. Onyng Qazaqstan ekonomikasyn damytugha, halyqtyng әleumettik jaghdayyn jaqsartugha týk te septigi tiymegendigi aiqyn.17 million túrghynyna, sәndi syrt kiyimdi aitpaghanda, ish kiyim tigip bere almay otyrghan elmiz. Soghan qaramastan  ýkimettegiler Keden odaghyna kirsek, 170 milliondyq  rynokqa qoyyp ketemiz, qaryq bolamyz degen tәtti qiyalgha berildi. Onysy jayyna qaldy. Kýndelikti tútynatyn azyq -týlikting basym kópshiligin syrttan tasityn әdetten arylmay jatyp, eksportqa et shygharamyz, jemis - jiydek jóneltemiz dep kýpingennen ne taptyq. Reseydin, Belarussiyanyng auyl sharuashylyq ónimderi ózining arzan kóringen baghasymen dýken sórelerin jaulap aldy.

   Toq eteri – Keden odaghy qazaqstandyq ónerkәsipti, auyl sharuashylyghyn órkendetuge  jol ashpaydy, qayta órisin taryltady. Shiykizattyq el dengeyinde qaldyrady. «Bәsekelestik tuady, sonyng nәtiyjesinde kәsipkerlik damidy»  degenge ilanghandar әldining janyndaghy әlsizding qalay jantәsilim bolghanyn kóre bastady. Kedendik odaq bәsekelestikti arttyrghan da, óndiristi damytugha jәrdemdesken de joq.

    Bizding halqymyz tym anghal, bala sekildi tәtti berse aldana salatyn. Preziydent tәtti sóz aitsa, soghan elite qoyady. Bermegen tәttisin auyzgha salyp sorghanday tamsanamyz.Sóitip  ýirenshikti úiqygha basamyz.Bizding týbimizge jetip jatqan sol últtyq marghaulyq, últtyq samarqaulyq.Úiqydan oyanghandardyng ózi de del sal.Qoghamdaghy jaghdaydy qaytsin, ózining qaraqan basynyng qamyn kýitteuden әrige aspasa.

   

«Euraziyalyq odaq sayasy odaq emes, biz tәuelsizdigimizdi eshkimge de bermeymiz». Memleketimizdi basqarushylar osylay deydi. Sizder soghan senesizder me? Joq, әriyne. Men de oghan ilanbadym.  

Últtyq dengeyden joghary túratyn qúrylymgha kýni qaraghan memleketting derbestigi jayyna qalyp barady. Ony kez - kelgen qarapayym adamdar da biledi.Ekonomika men sayasat ejelden bir - birimen baylanysty nәrse. Ár memleket óz halqynyng qamyn oilaugha mindetti. Adamdaryn júmyspen qamtudy kózdeydi.Áleumettik mәselelerin sheshuge, qorghanysyn kýsheytuge den qoyady. Al onyng bәri qarajatqa tireledi.Qarajattyng kózi – ekonomika. Budjetting býiirin toltyru – ýlken sayasat.Onsyz memleket ómir sýre almaydy.Ortaq bank ashu, ortaq aqsha shygharu Reseyding paydasy ýshin oilastyrylghan. Ýsh elge ortaq aqshanyng atyn qazaqsha «Altyn», tipti «Núr Altyn» dep qoysa da ol Tengege tatymaydy.Tól tengesin kereksiz etip tastaghan, ózgening bankisine telmirgen memleket qalaysha tәuelsiz memleket bolady! Búl mýmkin emes.

   «Ortaq aqsha shygharylmaydy» dep qoyyp qaldy kókesine tartqan dóiding biri tayauda. «Devalivasiya bolmaydyny» eske alynyz da, әlgining degenin kerisinshe qabyldanyz.Onyng jasyrghany merzimi kórinedi. Qyrymdy ozbyrlyqpen ózine qaratyp alghan Resey  Batys elderining ekonomikalyq qysymshylyghyna qarsy qyr kórsetpek. AQSh-tyn  dollaryn yghystyryp tastaudan ket әri emes. 2025 jyly Altyn aqshany iske qosu josparynyng bolghandyghy, qazirgi shiyelenisti jaghday ony tezdetkeni turaly aqparattar shygha bastady. Demek, odaqtasynnyng oiyna ne kelse,  sony qoldaugha, artynan eruge mәjbýrsin. Batystan ol bólektense, eriksizden sen de irgendi aulaqtatasyn. Múny qalasang da, qalamasang da solay bolady. Óitkeni ózindik ústanymyng odaqtasyna kerek emes.Ekonomikalyq mýddeden sayasat tuady, sayasattyng saldary ekonomikalyq baylanystargha әserin tiygizedi.  Sóitip, sayasy túrghydan da odaqtasugha iytermeleydi, tәuelsizdikten, derbestikten eriksiz aiyrylasyn. Múnday jaghdayda   «kórshining basbúzarlyghyna bizding qatysymyz joq, aulaq ketsin» dep  aqtalugha mýmkindik qalmaydy. Resey órge sýirese de, kórge sýirese de kónesin. Onday kýige týspes ýshin Euraziyalyq ekonomikalyq  odaqqa kirmeu kerek.Onyng paydasynan zalaly kóp.

 Reseymen integrasiyagha Belarusiya  men Qazaqstan nelikten yntyzar? Resey sayasattanushysy Andrey Suzdalisevting aituynsha:   «Olargha ( atalghan eki elge – R.S.) dәl qazir aqsha men resurstar qajet.Olargha óz memleketterinin  jәne tipti memleketterining de emes,   rejiymining ómir sýruining qanday da bir problemalaryn dәl qazir sheshuleri qajet».  Aqiqatty dóp basqan eken sayasattanushy.

 Sol Suzdalisev taghy bylay deydi: «Reseyding integrasiyadaghy maqsaty strategiyalyq sipatqa iye.Resey ózining menshiktengen integrasiyalyq toptarynsyz birinshi rangadaghy derjava, super derjava bola almaydy». Soltýstiktegi kórshining Ukrainagha jasaghan qiyanaty onyng óz aldyna qoyghan maqsatyna jetui ýshin eshnәrseden tayynbaytynyn әlemge pash etti.Euraziyalyq ekonomikalyq odaqqa Qazaqstan men Belarussiyanyng jәne Reseyding nelikten birigetindigining negizgi sebepterine airyqsha mәn bergen abzal. Álemdik jahandanuda jútylyp ketpes ýshin, alyp ajdaha Qytay qylghytyp jibermesi ýshin Euraziyalyq odaqqa kirgenimiz dúrys deytin jónsiz syltaudyng tasasyna tyghylmayyq. «Jaqynynmen alystan syilas» dep atam qazaq bekerge aitpaghan. 

  Qazaq biyligi týbi bir auysady.  Sonda tandaudy kim jasaydy?  Ózimiz, yaghny respublika saylaushylary ma, әlde Putiyn-Sutinder me?  Áriyne, songhysy. Qolayyna jaghatyn kadrdy ol ózi ótkizedi. Últtyq, memlekettik mýddemizdi oilaytyndardy biylikting manayyna jolatpaydy. Kremlide otyryp -aq bәrin ózi retteydi.  Al endi bar ghoy,  jemqor, satylghysh basqarushy sheneunikterden qútylamyz, әdilettilik ornaydy deytindey kýn tuatyndyghyn oilap, quanudyng jóni joq. Jemqorlyq jónindegi jarysta «orys odaqtasynyz» bizdegilerden qalyspaydy.Eki jaqtyng jemqorlary qosylghan song qanynyzdy tespey sorady.Tonalyp jatqan qazba baylyqtarynyzdan tozang da qalmaydy.Odaqtasudyng týbi – týbegeyli otarlanu!

  Resey tyqpalaghan AES saludy bylay qoyghanda, «qyrghy qabaq» soghys qayta jalghasatyn  kez kelse, qazaq dalasy bayaghydaghyday soyqandy qarulardyn  synaq alanyna ainalyp shygha kelui qiyn emes. Al odan keyin jirinovskiyler men limonovtar ansap jýrgen, Putinning «jer týgendeu» sayasatyn qolday jónelgen hakasiyalyq  shtygashevterding sandyraghy iske asa bastauy mýmkin. Soltýstik, batys oblystardy  Reseyding guberniyasy jasaugha niyettense, kim qoy deydi. «Reseyding múnysyna týsinistikpen qaraymyz»-dy qaytalaytyn shyghar «taq múrageri». Al múndaydy qalamaytyn AQSh pen Batysqa «sharualaryng ne, odaqtasyma ne istesemde erkimde» demey me?  Jaman aitpay jaqsy joq. Resey biyligining qazirgi tandaghy imperiyalyq óktemdigi, Putinning Halyqaralyq sharttargha pysqyryp ta qaramaghan astamshylyghy osynday qauipting tuatyndyghyna kýmәn keltirmeydi.

  

Qazaqstandaghy halyq qayda , sonyng bәrine jol berip, qarap otyrmas deysiz be? Qauqar tanytyp, qarsylasatyn halyq bolsa qayda jýr, qaterding aldyn almay! Dәl qazir kýrkirete ýn qosyp, attan salmay!     Respublika azamattarynyng kýreskerlik ruhy joyylghan. Ol ruh 1986 jyly kenes soldattarynyng etigimen taptalghan, 2012 jyly poliyseylerding oghyna jyghylghan, sottardyng ýkimimen janshylghan. Dәl Tәuelsizdik kýninde – jeltoqsannyn  16 júldyzynda,  Almaty men Janaózende. Búl tarihy fakt. Óz halqyn ayamaghan jauyzdyqtan әli esin jiya almaghan qoghamgha ne min taghamyz. Kýreske  shyghar, kóshin bastar Asyldaryn atty, sottady, qudalady, shetke ketirdi. Qalghandarynyng basqan qadamyn andyp, tyng tyndap, auzyn ashtyrmaydy. Zang ayasynda sayasy alanda kýresuge әzir jandar barshylyq. Biraq oghan mýmkindik bermeydi. Narazylyq ataulydan allergiyasy qozatyn biylikke ne daua! Kóshedegi әiel ana, bala- shaghany sýirep aparyp jabyq kólikke tyghatyn Qasymovqa ne shara! Ýlkendi- kishili qughyn - sýrgin, ýrey azamattardyng kýreskerlik ruhyn jasytqan.

 

    Elding shebin qorghar sarbazdan da úrda - jyq poliyseyi kóp avtoritarlyq - diktatorlyq  memlekette ómir sýrip jatyrmyz. Azamattyq qúqy qorghalmaytyn, sóz bostandyghy shekteuli, әdil, taza saylau ótpeytin, halyq pikirimen sanaspaytyn,túrghyndar talabyn qúlaghyna qystyrmaytyn Qazaqstan búl. Ony Qyrghyz elimen, Gruziyamen,Ukrainamen salystyrmanyz.Ondaghy halyq erikti. Bizdegidey tәueldi, tәumendi emes.Sondyqtan da Tәuelsizdigin tәrk etkizgen joq.Solargha qarap qyzyghyp otyra beremiz be?  Biylik jarapazanshylarynyn  ol elderdi tynyshtyghy qashqan súrqyltay etip kórsetuine senip, auyzdy  anqiytqandy qoysaq qaytedi, aghayyn.Tәuelsizdikten aiyrylu ol bar baylyqtan, últtyq qúndylyqtan, tilden aiyrylu ekenin ótken ómir kórsetti ghoy.Sodan sabaq alsaq iygi.

   Ne istemek kerek? Aldymen әrkim óz boyyndaghy jasqanshaqtyqtan, әsire saqtyqtan, qúldyq sanadan arylsyn. Azamattyq qúqyghyn tabangha taptatqyzbasyn. «Bala- shagha bar edi, ziyany tiyip keteme» deytin bisharalyqty qoyalyq. Dәl qazirgiden artyq úrpaqqa keler ziyan bolmas – qazba baylyghymyz tonalyp, jerimiz tozyp, odan qaldy Qytaygha jalgha berilmek,syrtqy qaryz orasan zorayyp, әli dýniyege kelmegen úrpaghymyzdyng moynyna ilinip jatyr! 

   Tәuelsizdikti saqtau ýshin elimizge sayasy reforma kerek ! Parlamenttik – preziydentik  jýie, әdil de taza saylau qajet. Sóz bostandyghyna qoyylghan tosqauyldar alynyp tastalsyn, qudalaudan jabylghan aqparat qúraldary qalpyna keltirilsin. Sayasy tútqyndar, óz qúqyghyn qorghap, ereuil jasap sottalghandar bostandyqqa shygharylsyn.Sheteldegi qandastarymyzdy Otanyna oraltugha kedergi keltiretin zandaghy qighashtyqtar týzetilsin,olardy ornalastyru ýshin arnayy memlekettik baghdarlama qabyldansyn.Mine, múnyng bәri de Tәuelsizdik ýshin auaday qajetti talaptar.  Biz ýshin el Tәuelsizdigi bәrinen qymbat!

Rysbek Sәrsenbayúly

Abai.kz

0 pikir