Isatayday aqberen aghasynan airylghan Mahambet qúlazyghan qu mediyen dalada kóp jýrip qalady. Sóitip jýrgen kýnderining birinde Hiuagha jol tartyp bara jatqan keruenge jolyghyp, týleydi týnde tintken jolbarystay súsynan seskengen keruenbasyna: «Siz menen kýdik etpeniz. Men ziyansyz adammyn. Bir kezde qolda oinaghan qylysh em, qayrauyn tappay ketildim», - dep kýrsinedi. Ámirhan turaly jamanat habardy estip, Shardaragha shyqqan bette mening oiyma osy bir hikayat orala berdi. Janylyspasam, әlgi hikayany Ábish aghanyng (Kekilbaev) «Shandoz» atty kitabynan oqyghanmyn.

«Dәuke, osy men aqynmyn ba?» - dep qonyrau shalatyn Ámirhan Balqybekpen aryqarayghy әngimemiz әdebiyetke, oqyghan, oqyp jatqan kitaptarymyzdyng mazmúnyna úlasatyn edi.  Ótkende óz haline shaghynghanday «úsaq-týiekti» sóz qyldy: «Júmyssyz otyrghannan sharshadym. Marqadan úyat boldy. Barlyq esik men ýshin jabylyp qalghan siyaqty». «Olay deme, Ábeke, ensiklopediyada júmysyng bar. Kósilip jazamyn deseng «Abaydyn» alaman maydanyna kel». «Áy, Dәuke, men senderding temptaryna shyday almaymyn ghoy. Kýnde birdene tauyp jazu qolymnan kelmeydi. Maghan oimen, asyqpay júmys isteytin jer kerek». «Endeshe ózing alghash qyzmet istegen «Parasatty» kór. Ol jerde adam tanityn, ózi de talantty әm talantty baghalay biletin Serik Ábiken otyr emes pe?». «O, mynauyng iydeya!» «Serikke habarlasayyn ba?». «Joq, Sekendi ózim de bilemin ghoy, ózim habarlasayyn». Sodan birer kýn ótkizip, sәuirding 4-inde Ábeng әdettegidey bizding redaksiyagha soqty. Amandyq-saulyqtan keyin әngimemiz qalpynsha jalghasyn tapty. «Kimdi oqyp jatyrsyn, Dәuke?»  «Meni týrki әlemining anyz-әfsanalary (miyfi) qyzyqtyryp jýr». «Men Artur Rembonyng ómirbayany turaly oqyp bitirdim. Aydos eliktirip aitqan song qolgha alyp edim, rasynda keremet eken». Sodan jana ghana túqylyna deyin qúmarlana shekken shylymyn tastay bere qorabynan jәne birin suyrdy. Kýrsindi. «Osy bizding oqyghanymyzdan ne payda? Kimge kerek? Kimge kerekpiz?» «Oqu aldymen adamnyng ózine kerek qoy, Ábeke? Qoy, men júmysqa kiriseyin». Kýndelikti jariyalanymy janalanyp túrugha tiyis aqparattyq portalgha maqala jazu, elektrondy poshtagha kelip týsken materialdardy oqu, óndeu – týs aughansha sinbiruge múrsha bermeydi. Men kompiuterge qadalyp otyryp qaldym. Ábekeng keng adymdap shyghyp bara jatty. «Týsten keyin jolygharmyz». «Osyndamyz ghoy, Ábe». Jolyqpadyq. Songhy ret jolyghysqan sәtimiz sol eken. Qimas jaqynyn aqyrghy ret kórip túrmyn dep tirlikte, sirә, kim oilar? Kim týisiner?..

Men tap qazirgi kýnderi Ámir dosym, «shәi» desip jýz shayyspaghan jan bauyrym jayynda keng tolghap aitugha, jazugha dayyn emespin. Sebebi: Ámirhannyng baqigha attanuymen birge ishimdegi jigerding jasyp, qayrattyng jalyny qaytyp, senimning setinegenin sezdim.

Toqsanynshy jyldar edi...  naqtysy – 1995-ting kýzi. Bizdi Álibek Shegebay tanystyrdy. Almatynyng irgesinen oryn tepken Qalqaman kentindegi mening jaldap alghan pәterimde tórt-bes jigit tang sibirlep atqansha әjýk-gýjik әngime soqtyq. «Ertegi bilesinder me?» - dedi Ábeken. Ýlkeen aqyn-jazushylardy oqyp, ózderi de ýlkeeen aqyn-jazushy atanghysy kep jýrgen jigitterge búl tosyndau súraq edi. Áytse de, bәrimiz ertekshi bolyp shyqtyq. Epostyq, liro-epostyq jyrlar da ketti. «Gilgamesh! – dep qaldy bәrin biletin Balqybek, - Gilgameshti oqyndar, jigitter!»

Sol toqsanynshy jyldardyng basy... Filosofiyalyq esseleri eldi «estandy etip bitirgen» Didar Amantaymen, «Qazaqstan Zamandaghy» maqalalary júrtty jalt qaratqan Talghat Eshenúlymen, jazudaghy әdemi tiline mysqyl aralastyryp otyryp talaydyng mysyn basyp, oqyrmannyng yqylasyna bólengen Sәken Sybanbaymen, qazaq poeziyasyna dauyl túrghyzyp kelgen Maraltaymen, synshy Amangeldi Kenshilikpen, aqyndyghyn aiqaylamay-aq әigilegen shayyrlar: Jaras Sәrsekpen, Bauyrjan Babajanúlymen, Aqedil Toyshanúylmen, oqu-toquy kóp Jaras Seytnúrúlymen, jarqyldap, anqyldaghan Janarbek Áshimjanmen tanystyghymyz bastaldyda ketti. Kóppiz. Kónildimiz. Ayaqty alshang tastaushy edik. Áriyne, әdebiyet әlemining esigin qaqqan әr buyn ókilining buy men duy bizderdi de sharpymay ótken joq. «Shyn, azat oily, kórkemdik talghamy biyik, naghyz qazaq әdebiyeti bizden bastalady», - dep dauryqqan kezderdi de bastan ótkerdik. Sol órekpigen shaqtardyng sәuleli sәtteri, biraq, asa úzaqqa sozylmaghan siyaqty. Tez baysal tarttyq pa? Álde, romantikalyq qiyal-ghajayyptar bauraghan kýnderdi keship jýre berudi artyq kórdik pe? Álde, әu bastaghy buyrqanghan, joldaghynyng bәrin japyryp tastay salatynday tastýlek senimimizge oray óz boyymyzdan kýsh-quat, qabilet-qarym tappay shaldyqtyq pa?.. Ámirhan osy saualdardyng jauabyn izdep tausylatyn. Izdep sharq úratyn. Ony ajalgha jetelep әketken sebep te osy bir súmpayy súraqtardyng jauaby ma eken?..

«Biz әdebiyetke adalmyz», - deushi edi ol. Ádebiyetke – poeziyagha adal úldar turaly Temirhan agha sonou bir jyldary «altynkópirlikter» dep aghalyq ystyq lebiz bildirdi. Izashar tuyndylaryn Meyirhan aghamyzdyng tap basyp tanyp bergen baghasy qanday edi? Sonday buynnyng basy nege bú dýniyeden ghapyl attandy? Sonday buyn nege jasyq tartty? Óitkeni... Óitkeni búl buynnyng daryndy úly men qyzy aqyn-jazushy bolyp ómir sýruding qazaq qoghamynda mýmkin emestigin  aldymen moyyndady. Búl, biraq, әdebiyet maydanynan qol kóterip shyqtygha esep emes, alayda olar ózderining ashy taghdyryn, ólara shaqtyn, túyaqqapty tirlikting qúrbany bolyp tughandaryn týsindi. Otbasynyng ghana quanyshyna jylynbasa, bylayghy júrtqa kereksizdigin, alymdylyghy  men adamdyghynyng qúny qara baqyrgha tatymaytynyn ishtey egile otyryp úghyndy. Aqynsyng ba, jazushysyng ba? Al, jaz. Alayda seni eshkim oqymaydy. Oquy yqtimal. Pikir aitpaydy. Qazaq әdebiyetindegi osy bir mýlgigen mýttayym ahual arghy-bergini aqtaryp, eseyip, tipti týrli eksperiymentter men aghymdardy paydalanyp bolsada shygharmalar jazyp,  qazaq әdebiyetin taghy bir bayandy belge shygharugha úmtylghan buyndy syndyrdy. Olardyng aldy  qazir, Ámirhan bek jaqsy kórgen  Akutagavanyng jasynan ozyp ýlgerdi. Rembonyng jolyna týskenderding qolynan sauda da kelmey, jaza da almay jýr.

Ádebiyette buyn ýndestigi degen bolady. Sol buyn ýndestigining bizge deyin buyny bosap, buy shyghyp ketse kerek. Aghalarymyz bar. Senin, onyn, olardyng shygharmalary jayynda jaq ashpaydy. Qolyna ústatqan dýniyene qomsyna qarap qoyady. Bitti. Odan keyin neni әngime qylasyn? Qysyr sóz, pendauy tirshilik. Kózinen kórip otyrasyn: «Maqtasa eken meni, dәriptese eken» deydi. Maqtalghan, dәriptelgen, maqtalyp, dәriptelip kele jatqan adamdar. Sonda da sony kýtedi. Qaytesin, aghalar ghoy. Qalqayyp, qarayyp aldymyzda aman jýrsinshi.

«Bir ózi bir akademiyanyng júmysyn atqardy», - dep Ámirhan baghalaghan mifolog Serikbol Qondybay ozdy ómirden. «Apyray, myna buynda Serikbol esimdi súmdyq intellektual bolghan eken ghoy» dep qamyqqan, alandaghan jandy býgingi qazaq arasynan az kezdestirdik. Mine, endi Ámirhan ketti. «Jaqsy ma edi?». «Jaqsy edi ghoy». «Jaqsy edi ghoy, jaqsy edi ghoy» dep bәri jaqsy adamdy kómip jatty jabylyp» (Júmeken).

Ómirdi ókpemen ótkizuge bolmaydy. Ámirhangha salsanyz «aqyn tóbelese bilui kerek. Qajet jerde óz shygharmashylyghyn júdyryqpen de qorghay bilui kerek». Sondyqtan býgingi qazaq әdebiyetining tórinen Ghabit Mýsirepovtey abyzdy, batagóidi kórmedik dep ol eshkimge ókpe artqan joq. Ol bes qúrlyqtyng әdebiyetin býtin әdebiyet, bir dinnen bútaq jayghan әdebiyet dep bildi. Ábeng ýshin Júmatay jayly aityp otyryp Eseninge, Jýmeken turaly әngime bastap Rubsovqa bara salu esh qiyndyq tudyrghan emes.

Qadyr Myrza Áliyding «IYirimi» men Maghauinning «Menin» oqyp bitken kýni habarlasyp: «Biz Batys qalamgerlerin jaqsy tanimyz. Ózimizdi bilmeymiz. Óitkeni ólsekte pendeligimizdi, kem-ketigimizdi moyyndaghymyz kelmeydi», - dep edi-au... Ras, izdengen jasqa Anre Moruanyng kitabyn qolgha tiygizse bitti, Batys әdebiyetin jasaghan iri túlghalardyng taghdyry kýbirlep, sóiley jóneledi. Al, bizde she? Bizde qazaq qalamgerlerin tanudyng әdeby instituty qalyptasty ma? Joq. Biz әli Abaytanudyng sheginde jýrmiz. Onyng ózinde de M. Áuezov bastaghan abaytanushylardyng dәstýrli, klassikalyq núsqasynyng qamalynda otyrmyz. Osy jayt Ámirmen aramyzdaghy әngimege jii ózek bola bereushi edi. Endeshe bizding buyn, Ámirhannyng qaghanatynda qanaty qatayghan keyingi tolqyn qazaq әdebiyetinde bar ekenin Ámirhantanudan bastauy kerek shyghar. Óitkeni Ámirhan auyl-ýidin, ainala tónirekting abyn-gýbing әngimesinen ozyp, az ghúmyrynda  әlemdi emin erkin sharlaudyng ýlgisin kórsetip ýlgerdi. Uaqyt pen kenistikti kóktey ótip, kóne ellinder dәuirin kóterip әkelip úly daladaghy eski sarynmen úlastyrudyng útymdy jolyn, suretten sóz, sózden suret kóre biluding tәsilin (Ámirhannyng Modiliyaniyge, Sezanngha ghashyq bolghanyn eske týsiriniz) aldymen sol kórsetti. Ol jazghan dýniyesine tegeurindi tekst darytyp, oidyng astaryn qarama-qarsy aghystargha salmaghanymen qúddy Asqar Sýleymenov edi. Bizge Asaghamen jýzdesu baqyty búiyrmapty. Biraq degdarlyqtyng dara bolmysy Sýleymenov dep qabyldappyz. Jәne qapysyz, qatelespey qabyldappyz. Demek, keleshekte ruhany kemel biyikke jetetin úrpaq Sýleymenov pen Balqybekti qatar atap, qazaq oiynyng kýimesine «parlap jegip» jatsa, osy joldardyng avtory oghan esh tandanbaydy.

Ámirhannyng qaghanaty dep qaldyq. Ámirhan ózinen mýshel jas, tipti kishkentay Qasiyetten (Ábennen qalghan jalghyz túyaq) 4-5-aq jas ýlken balalardyng ortasynda qaynap-jaynap otyra beretin. Birer ret ortalarynda men de boldym. Bayqaghanym: әlgi jetkinshekter Ámir aghalaryn tynday biledi eken. «Jaqsy prozashy bolu ýshin kimdi oqu kerek?», «Aqyn bolu ýshin she?» degen qúlaghy qalqayghan saualdardy da ózderine tәn balghyndyqpen qoyyp qalyp jatty. Onday súraqtargha Ábekem yjdahatpen jauap beredi eken. Tipti qaysybirine «Qoyyn dәpterine jazyp al. Aty-jóni, mine, bylay jazylady» dep otyrdy. Ádebiyetke qúmar jastar ýshin Ámirhan qaghan, al onyng «әmiri jýrgen» tónirek týgel qaghanatqa ainaldy.

Sol qaghanattyng noyandaryn qaraly jiynnan kórgende qabyrgham sógildi. Ónderinen óng men týsting belgisin aiyryp bolmaysyn. Mýmkin emesting mýmkindigine sene almaghandary ghana eptep angharlady. Jas noyandar ghana emes, Ábekenmen qúlyn tayday tebisip birge ósken Amangeldi Kenshilikterding ózi óksigin jútyp túrdy. Álibekting janarynan ytqyp-ytqyp aqtarylghan ystyq jas ishine qúlap týsken qúsa-sherding shiderin sheshe almay yshqyndy. Qaraly jiyndy jýrgizgen Janarbek Áshimjan alamanda ayaghynan aldyryp kýrsingen jýiriktey jýdep ketti. Astanadan anyrap Auyt qonyrau shaldy. Aqtóbeden «bay-baylaghan» Bauyrjannyng zarly ýni estildi.

Esil dos, esengiretip ketting sen bizdi. Sen biraq, ezilgendi, jasyqtyqty, jylanqylyqty jaqtyrmaushy eding ghoy. Endeshe biz de ensemizdi tikteyik. Jә, bauyrlar, jiydip, jylbysqylana bersek, Ámirhannyng ór ruhy bizge renjiytin bolady. Qalamgha sert! Ámirhan Balqybek bizdi shaqyra bergen maydanda, әdebiyet maydanynda tize qosayyq. Bylay dep qoltanba qaldyrypty ol maghan:

«Dәuren bahadýrge! Maydandargha birge kire bereyik degen tilekpen» Á. Balqybek. 24.11. 2008 jyl.

Osy amanat tilekti úmytugha bola ma?!.

Abai.kz