Senbi, 23 Qarasha 2024
Jón-aq 6798 0 pikir 17 Sәuir, 2014 saghat 10:47

GhAShYQTAR KÝNINE QAY KÝN LAYYQ?

15 kókekti qazaq baspasózi Ghashyqtar kýni dep nasiqattaghaly birneshe jyl boldy. Biraq sózden arygha barmay jýr. Áu basta "Jas alashtyn" bastamasymen Valentin kýnine qarsy nasiqat retinde bastalghan. Sonygh kezderi "Valentinnin" dәmi kete bastady, biraq sodan bizding ghashyqtyghymyz kýsheyip ketpey túr. Búghan birneshe sebep bar:

1. Atalmysh kýndi Qozy-Kórpesh kýni degenmen, ol jyrgha da Qozy men Bayangha da baylanystyratyn dәiek joq. Ánsheyin Almatydaghy kóktemning jaqsy kýnderi bolghasyn alyna salghan.

2. Belgilengen merekening atributy, belgisi, dәstýri joq...

Áriyne, maqsatymyz «býirekten siraq shygharu» emes, kerisinshe kýlkige qalmay, qúndylyqty jalang etpey, dәiek pen derekke qúryp, jalpyúlttyq quanyshqa ainaldyrudy kózdeu ghana. Qozy men Bayan anyzy basqa týrkilerge de ortaq, mәselen saqalarda da bar. Bizding búl bastamamyz olardyng tanymyn túiyqqa tirep, saualdy kóbeytui mýmkin...

Odan әrige barmay-aq, osy jerden toqtap, myna nәrseni qosa ketkendi jón kórdik.

 

Osydan birneshe jyl búryn Qyz-Jibek jyrynyng 500 jyldyghy atalyp ótti, ol YuNESKO dengeyinde tirkeldi. Búl jyr qazaqtan basqa týrkilerge tiyesili emes, naghyz qazaqy ghashyqtyq brend! Al, basqa ghashyqtyq dastandary men tarihyna ózge týrkilerding talasy bar. Ekinshiden, qazaqty әlemge alghash әigilegen óner de osy "Qyz Jibek" filimi. Búl - ainymaghan Romeo-Djulettanyng dalalyq núsqasy. Qyzyghy sol, Jibekting róline qyz tandau kastingi 1970 jyly  19 mamyr kýni (Meruert Ótekeshovanyng әli kýnge deyin esinde, ózim habarlasyp arnayy anyqtagham) ótken. Mine, osy kýn - qazaq ghashyqtyq sezimin әigileuge, nasiqattaugha layyq kýn emes pe?

Ras, Jibek pen Tólegen Qozy men Bayan sekildi bayansyz mahabbat ýlgisi, biraq ony bayandy etip, jalghastyryp Meruert pen Qúmandar әli tiri jýrgen joq pa? Atribut ta, mif te, dәstýr de túnyp túr. Onyng ýstine mamyr aiy qazaqty bylay qoyghanda bar halyq ýshin mahabbat aiy! Osy kýndi tandap, biyldan bastap qolgha alghan abzal bolar edi.

Halqymyzdyng múnday kýnge súranysy da aqtarlyq, qanshama tuyndy,óner, tanym mahabbatty taqyryp etken desenshi! Ókinishke me,quanshyqa qaray ma, atalmysh kýn әli qalyptasyp ýlgergen de joq, jekelegen jurnalister men redaksiyalardyng talpynysymen jyl sayyn nasiqattalyp jýr.Eng dúrysy, júrtty әri-sәri qylmay, búghan Mәdeniyet ministrligi aralasyp, óz ústanymyn naqty sheshimmen jariya etkeni núr ýsti núr bolar edi.

El Cerik

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5441