Jeksenbi, 7 Nauryz 2021
Janalyqtar 3220 0 pikir 27 Sәuir, 2010 saghat 06:16

Múhtar Maghauiyn. Últsyzdanu úrany. (Jalghasy)

Qayda barsam Ýsh shal

Álbette, top qúru, yaghny újymdasa ómir sýru - adam balasyna tәn sypat, al biylik ataulynyng kýsh-quaty, tirshilik tәsili. Múnday kez-kelgen újym - maqsat, mýdde birliginen tuyndaydy. Búl túrghydan alghanda, barlyq halyqtardyng basynan ótken ru, taypa birlestigi - ol da belgili br shektegi újym-toptyng kórinisi - óz zamanynda júrtty saqtau jolyndaghy únasymdy qúrylym bolghan. Adamzat qoghamy damy kele, rulyq, taypalyq birlestikter әrqily sypattaghy memlekettik qúrylymgha úlasty. Búl orayda әuelgi rulyq bólis - keng kólemdi újym ishindegi qajetti tetik retinde saqtalghanyn kóremiz. Zaman taghy da algha basqan, halyq sany ósip, úlys, memleket birjola úiysyp, onyng ishki bólikteri tyghyz qatynas, aralas jaghdaygha kóshken kezde keshegi rulyq bólinis aimaqtyq, audandyq sypatqa ie bolmaq. Búl ótken qúrylym jaman, býgingi qúrylym ozyq degen sóz emes. Zaman ýrdisine tәn sipat. Bir zamannyng ozyq ghúrpy odan mýlde basqa, ekinshi bir zamangha telinse - shyn jaman sol bolar edi. Biz búdan búrynghy bir enbegimizding ("Mening atalarym") jariyagha shyqqan kirispe bóliginde ("Júldyz", 2003, №4) Ata-qazaqtyng ótkendegi rulyq bólinisine qatysty oilarymyzdy aitqan edik, jogharydaghy jaylargha ýsteme retinde sonyng týiindi sózin qaytalay keteyik.

 

Qayda barsam Ýsh shal

Álbette, top qúru, yaghny újymdasa ómir sýru - adam balasyna tәn sypat, al biylik ataulynyng kýsh-quaty, tirshilik tәsili. Múnday kez-kelgen újym - maqsat, mýdde birliginen tuyndaydy. Búl túrghydan alghanda, barlyq halyqtardyng basynan ótken ru, taypa birlestigi - ol da belgili br shektegi újym-toptyng kórinisi - óz zamanynda júrtty saqtau jolyndaghy únasymdy qúrylym bolghan. Adamzat qoghamy damy kele, rulyq, taypalyq birlestikter әrqily sypattaghy memlekettik qúrylymgha úlasty. Búl orayda әuelgi rulyq bólis - keng kólemdi újym ishindegi qajetti tetik retinde saqtalghanyn kóremiz. Zaman taghy da algha basqan, halyq sany ósip, úlys, memleket birjola úiysyp, onyng ishki bólikteri tyghyz qatynas, aralas jaghdaygha kóshken kezde keshegi rulyq bólinis aimaqtyq, audandyq sypatqa ie bolmaq. Búl ótken qúrylym jaman, býgingi qúrylym ozyq degen sóz emes. Zaman ýrdisine tәn sipat. Bir zamannyng ozyq ghúrpy odan mýlde basqa, ekinshi bir zamangha telinse - shyn jaman sol bolar edi. Biz búdan búrynghy bir enbegimizding ("Mening atalarym") jariyagha shyqqan kirispe bóliginde ("Júldyz", 2003, №4) Ata-qazaqtyng ótkendegi rulyq bólinisine qatysty oilarymyzdy aitqan edik, jogharydaghy jaylargha ýsteme retinde sonyng týiindi sózin qaytalay keteyik.

 

"...Álem tarihynda dәl Qazaq tәrizdi birtútas, birtekti halyq úshyrasa qoymaydy. Áuel basta azdy-kópti etnikalyq aiyrymy bar toptar men túlghalardyng ózi keng kólemde әri ýzdiksiz qan almasuy nәtiyjesinde jalpy júrtpen ortaq sypatqa ie bolghan. Qazaqtyng handyq dәuirindegi iydeologiyasynyng negizgi túrghysy: barlyq Alash - bir kisining balasy, bәrimiz de Qazaq baydan taradyq degen kózqaras - osy tútastyqtyng aiqyn kórinisi bolatyn. Bajaylap aitsaq, bylay eken.

Áuelde Qazaq degen kisi bolady. Onyng ýsh úly bolady: Aqarys, Janarys, Bekarys. Aqarystan: Sary-Ýisin, Qanly, Jalayyr, Alban, Suan, Sirgeli, Shanyshqyly, Ysty, Oshaqty, Shapyrashty tuady. Janarystan: Arghyn, Nayman, Kerey, Uaq, Qonyrat, Qypshaq tuady. Bekarystan: Álimúly, Bayúly, Jetiru tuady. Óz kezeginde búlardyng әrqaysysynan taghy qanshama at taraydy. Olardan taghy da eselegen jana úrpaqtar. Jinaqtap kelgende Aqarys әuleti - Úly jýz, Janarys әuleti - Orta jýz, Bekarys әuleti - Kishi jýz dep atalady. Ejelgi qazaqta rudan tys kisi joq, kez-kelgen adam Ýsh Jýzding birine, odan beride naqty bir rugha, odan beri belgili bir atagha jatady, bar qazaq ózining týp negizin osy jora boyynsha jikteydi. Álbette, rulyq qúrylym - tarihy jaghday, zaman talabynan tuyndaghan, óte kýrdeli qúbylys, al Qazaqqa kelsek, rulyq iydeologiya - últtyng úiysuy, memleketting ilgerilenui, bolashaq úrpaq ýshin kýres jolyndaghy asa mәndi qúral boldy. Ordanyng ortaq shanyraghy, barlyq tetikti biriktirip túrghan bolat ústyn der edik. Rasynda da. Tómengi, birinen biri óndigen úsaq tarmaqtr emes, jogharghy berik úshtyq túrghysynan qaranyz. Ýsh qyrly, birtútas pirmida. Qay rudyng ókili atasyn qalay tartsa da, ýstidegi Ýsh arystyng birine, odan song eng tóbede túrghan Qazaqqa baryp tireledi eken. Yaghni, bar qazaq bir kisining balasy! Bizding babalarymyz bólshekke emes, birlikke sengen, bótendikke emes, birlikke sengen. "Bәrimiz Qazaq baydyng balasymyz!" "Keregemiz aghash, úranymyz Alash!" "Kiyiz tuyrlyqty, Alash úrandy Qazaqpyz!". Mine, mәsele qayda".

 

Bizding aghayyndar búl mәselening bayybyn úqpady. Úghu shart ta emes edi. Negizgi maqsat - ózining biyligin nyghaytyp, ataq-abyroyyn kóteretin, qolghabys, qúral qyzmetin atqaratyn top jasaqtau bolatyn. Búl da tabighy jaghday. Barlyq zamangha, barlyq biylikke, óktemdikke, belgili bir maqsatqa úmytylghan túlghalargha tәn qúbylys. Mәselen, qazirgi kezding ózinde kez-kelgen elding basshysy ózine tiyesili komandasyn senimdi kisilerden jasaqtaydy. Búl rette aimaq, jer mәselesin de nazardan tys qaldyrmaydy. Alysqa barmay-aq ózimizding sovettik jәne reseylik әmirshilerdi alayyq. Brejnev óz tóniregindegi jetekshi júmystargha Dnepropetrovsk jәne Moldaviyadan shyqqan partiyalyq qyzmetkkerlerdi keltirdi. Nәsildik belgisi boyynsha emes, ózining kóz aldynda synnan ótken serikteri bolghandyqtan. Gorbachev ýlken biylikke Stavropoli aimaghynan shyqqandardy kóterdi. Rulyq, tuystyq qajetimen emes. Tanyghan, bilgen, sengen kisilerin. Elisin ózi ósip shyqqan Batys Sibirden jasaqtady. Býgingi Putin Sankt-Peterburgta jәne KGB-da qalyptasqan túlghalargha kýsh berip otyr, taghy da ózine mekeni, qyzmeti jaqyn kisilerge. Orysta ru joq, jer ghana bar, onyng ózi de shartty. Al myna jaghday - rushyldyq, iә jershildik kórinisi emes, sayasy qajetti syipat. Resey ghana emes, býkil jer jýzi óstiydi. Mәselen Amerikanyzdyng ózinde. Djon Kennediyding tughan inisin ministr jasap, basqa da jaqyndaryn tartqan siyaqty. Býnide Djordj Bushtyng ótkendegi әkesining komandasyn qayta kótergeni siyaqty. Al biz auyldas eki kisining bas qosylsa, "oybay, ru", "attan, jýz" aiqaylap shygha kelemiz. Orys aghayyndar auyzeki tilde "kompleks" deydi, "kompleks nepolnosennosti" - sezik, qúnsyzdyq kórinisi. Kýndelikti túrmystan ozyp, sayasy sipatqa ainalyp barady. Bir ghana mysal aitayyn. Osydan bes-alty jyl búryn Jazushylar odaghynyng kezekti plenumynda búrynghy tórteuge qosyp, taghy bir jana hatshy ótkizu mәselesi kýn tәrtibine qoyyldy. Úsynylyp otyrghan jigit - basshylyq tәjiriybesi kem, jas jigit edi. Onysy eshtene emes. Odaqtyng basqarma mýsheliginde joq. Búl - jarghygha qayshy keletin. Biraq dәl osy balany saylau kerek desti. Sóitsek, ilkide ghana ótken qúryltayda atauly bir arystyng balasy úmyt qalypty, endi, ýsh taghan týgel boluy qajet eken. Men әuelde tanyrqap, sodan song kýlip, arnayy sóz aldym da, búl - úyat jaghday, kisisi layyq kelse, Jazushylar odaghynyng barlyq hatshysyn bir ghana Almaty oblysynan saylaugha bolar edi, múny qoyyndar dep, әlgi ýmitkerdi ótkizbey tastadym, ony az deseniz, mening naqty úsynysym boyynsha hatshylar qataryn tolyqtyrghan, Odaqtyng ishki júmsynan tәjiriybesi mol, jana kismiz taghy da "Ýlken auyldan" bolyp shyqty. Kim qalay qaraghanyn bilmeymin, sirә, әlde bireuler esimizden aiyrdy, búltartty dep, rejip ketti. Taghy da aitqanym bar edi, sol joly jәne keyin de. Qazaqtyng ýlken әdebiyetinen eng iri ýsh klassikti atau kerek bolsa... Abay, Áuezov - ekeu, bәlkim, ekeu emes, ýsheui de Shynghystaudan shyghar, sonda әtekem balasy ókpelep qalady dep, Abaydan songhy ekeuin basqa jaqtan saylaymyz ba dep...Barlyq salada solay. Bir kezde, Qanekeng bastap, eng zor akademik ghalymdardyng Bayannan shyqqany siyaqty. Býgingi memlekettik qyzmette Ýlken atannyng balasy kóterilgeni siyaqty. Hakim Abay aitpaqshy, baluan jigit býgin myna auyldan, bәige at erteng ana auyldan shyghady. Keyde auys, kýiis, artyq kem týsip jatsa da, tabighy jaghday. Áriyne týiening jýgi kópe-kórneu bir jaghyna auyp ketse - әbes, biraq qatkende de "ata balasyn" týgendep otyru - shart emes.

 

Alayda... managhy sózimizdi jalghastyrsaq, tәuelsizdik qarsany, 70 - 80 jyldarda әlde biylikke beky týspek partiya qyzmetkerleri, әlde artyqsha ataq-abyroygha jetpek jazushylar qauymy týrtpektep, bas kóterer qazaq azamattary arasynda búryn bolmaghan, bolsa da shekteuli ghana sypattaghy jana dert órken tarta bastady. Týp negizinde top qúru instinkti jatqanymen, bizding topshyldar nemese sol topqa qarsy basqa bir toptar, jinaqtap kelgende әldenege úmtylghan barlyq júrt búl keseldi "rushyldyq", "jýzshildik" dep atady. Kóp úzamay, búl rasynda da kelensiz qúbylys qazaq qoghamyna tәn jәne qaterli dert degen baghagha ie boldy. Kýn ozghan sayyn dabyl-dabyr úlghaya týsti. Aqyr, memleketting sayasatynda әigili "Ýsh Shal" teoriyasy boyynsha, osynday býtindi bólshekteu baghdarlamasy birjola zandastyryldy.

 

Bólshekke úmtylys jәne onyng "Ýsh Shalmen" iyin tirese boy kótergen resmy әri eng pәrmendi kórinisi - Qazaqstan respublikasynyng memlekettik gimni boldy. Sózi, mәn-maghynasy emes. Avtorlyq qúramy. Syrttay, ýstirt qaraghanda, sóleket eshtene joq siyaqty. Rasynda da solay. Belgili, jay ghana belgili emes, ataqty, mәrtebeli aqyndarymyz. Álipby retimen aitsaq, Álimbaev Múzafar, Dәribaeva Jadyra, Moldaghaliyev Túmanbay, Myrzaliyev (qazir Myrza Áli) Qadyr. Áyelding joly jinishke, al qalghan ýsheuine kelsek... búlardan artyq kimdi tabarsyn. Áytkenmen, búl isting bastauynda ózgeshe syr bolyp edi.

 

Tәuelsizdikten song kóp úzamay, úlystyq rәmizding eng negizgi belgileri - memlekettik tu men gerb jәne memlekettik gimn mәselesin sheshuge arnalghan ghúzyrly, ýlken komissiya qúryldy. Jalpaq sany qyryq kisige taqau, bәrining de últy qazaq, ruhaniyat salasyna qatysty belgili alash azamattary. Áueli tu men gerb jayyn sheship alu kerek eken. Ýsh ay toqsan boyynda әlde jiyrma, әlde otyz mәrte kenes ótkizdik. Qyryq kisi jetpes jaqqa tartyp, eshqanday mәmlege kele almadyq. Keyin, estelik kitabymda, bәlkim, orayyna qaray, odan búrynyraq, arnayy jazsam ba dep te jýrmin. Sonshama jamyrap ketuimiz - bayraq tarabynda kónil audararlyqtay ozyq joba bola qoymady. Onyng negizgi sebebi - әuelde tudyng týsine, sodan song tu betine týsuge tiyis tanba jayyna tym ýstirt, últtyq tariyh, ejelgi rәmizder túrghysynan emes, kóldenen, tóte, syrttay antiy-sovettik, antiy-kommunistik kózqaras, al shyn mәnisinde eski otarlyq tanym túrghysynan qaradyq. Sondyqtan da biz úsynghan, ýshten eki bolmasa da, jartylay, tym qúrysa qighash, әlde jolaq qyzyl týs mәselesi mýlde qabyldanbady, al tu betinde túrugha tiyis tóre tanba - yaghni, kem degende myng jyldan astam tarihy bar, aryda Altyn Orda, beride Qazaq Ordasynyng tuyn asqaqtatqan, Áz-Jәnibekten Kenesarygha deyingi aralyqtaghy qazaqtyng bas tanbasy - últtyq rәmizding eng jarqyn, eng aighaqty kórinisi - tóre tanba mýlde iltipatqa alynbady. Bizding aighayyndardyng bәri shanyraq sureti men ay tanbany maqúl kórgen: al shanyraq degen - qúmdaghy shimay bolatyn; ay tanba - qaytkende de býgingi Parlamentten ótpes edi; aqyry - jogharghy biylik aldyna barghanda, kóldenennen qosylghan basqa bir joba - kýn tanba qabyldandy, jarar, kók tuymyz kózimizge ystyq, qayyrly bolsyn. Sóz reti kelgen song eske alyp jatyrmyz. Múndaghy aitpaghym - ghúzyrly komissiyamyzdyng osynshama berekesizdigin andaghannan keyin men gimndi talqylaytyn, taghy da eki-ýsh aigha sozylugha tiyis, aqyry bәri de tótesinen әri mýlde basqasha sheshiletin isten boytartyp, búdan songhy dodagha mýlde qatyspay qaldym. Negizgi sebep - týptep kelgende zaya keter uaqyt mәselesi ghana emes edi. Memlekettik gimndi ýsh atadan shyqqan ýsh aqyn jazuy kerek eken degen laqap taraghan. Álde beyresmy núsqau, әlde ýshtik úrannyng buyngha týse bastaghan jana bir kórinisi. Nege mindetti týrde ýsh kisi? Nege? Álemning úly memleketterining gimnderin... sol eldegi bir zamandaghy tarihy taypalardyng birikken ókilderi - qúram komanda emes, jekelegen kisiler jazghan. Keyin bizding baspasózde (qazaq-týrik gazeti "Zaman-Qazaqstanda") tuysqan Týrkiyanyng memlekettik gimnin jasau tarihy tәptishtep bayandaldy. Bәigege jýzdegen mәtin, ondaghan әuen týsipti. Sonyng bireui ghana qabyldanghan. Br aqyn, bir sazger. Basqa júrttarda da dәl osylay. Al bizde... olay qalyptaugha bolmaytyn kórinedi. Óitkeni... kim ótse de, qalghan eki atanyng balasy ókpedep qalady-mys. Aqyry, әuelden jobalanghan ýshtikke toqtappyz. Jekelegen ausarlar da qatynasa kerek. Ausar әri aqylsyzdar. Al aqyly mol, esebi týgel aghayyn ýsheu-ýsheuden birikken. Aqyry, ol ýshtikterding ekeui ozyp shyghady. Songhy, biyik mәrtebeli talqyda әuelde qara ýzip algha ketkeni - tómenirek tanylyp, ekinshi kezektegi ýshtik ozypty. Týptep kelgende, ýshtik emes, tórttik bolyp shyqty. Nege deseniz... әiel tendigi degen úghym bar ghoy. Býkil halyqtyng teng jarymy, teng jarymynan da artyghyraghy. Endeshe, ardaqty analar nege eskerusiz qaluy kerek? Sóitip, joly jinishke әiel zatynan arnayy ókil qosylady. Áttegenge, әielde de ru, ata bar, endeshe, bir emes, ýsh arystan, ýsh qaryndas qosyluy kerek edi. SondaÚly Jýzden ekeu - әiel jәne erkek, Orta jýzden ekeu - әiel jәne erkek, Kishi jýzden ekeu - әiel jәne erkek - tórt qúbylamyz týgel bolyp shyghatyn edi. Aqiqatyna toqtayyq. Memlekettik gimn mәtinin jalghyz-aq kisige tapsyrsaq qaytetin edi? Sol Túmaghana, Sol Múzaghana, sol Qadekene...ýsheuining basyn baylap, ayaghyn shyrmap, biriktirmey-aq jeke-jeke, tek bireuine ghana? Jarar, bireui ketse, basqalary, yaghni, bәigege ilinbegen, atauly eki aqynymyz emes, solardyng "artyndaghy" miftik júrty "ókpelep qalady" eken, onda janaghy, joly jinishke qaryndasymyz Jadyragha nege qimadyq? Qúday aqy, oghan eshqanday kýmәn joq. Jadyra jalghyz ózi jazyp shyqsa, qazir bәrimizding tóbemizde túrghan, mektep oqushysynan bastap, Parlament mýshesine deyingi aralyqta tym qúrysa eki kisi jattay almay jýrgen, auzy-basy býtin eshkimning de tili kelmey jatqan býgingi "әnúranymyzdan" әldeqayda әuletti shyghar edi. Qaryndasymyzdyng aldynghy aghalarynan asyp ketkeninen emes, óz qalauymen, óz talghamymen erkin silteuinen. Al anau ýsh alyp aqyn turaly sóz de joq. Kez kelgeni últtyq gimning tamasha mәtinin jazyp beretin edi. Jogharydan qaqpalau, orta joldaghy týzetuler óz aldyna, birining jolyn biri bógemes edi ghoy. Biraq bizge mәn-maghynaly, ór ruhty gimn emes, oidan shygharylghan "Ýshtik" birligi kerek bolatyn. Nәtiyjesinde "Ýsheusin! Birtútas emes bólsheksin!" dep óz kózimizdi ózimiz shúqyghan ýstine, osynshama bosang "әnúran" mәtini qabyldanypty. Tek tanqalarlyq jaghday, әuelden "ýshtik" negizge beyimdelgen gimnde sol "ýshtikti" qúraghan ataulardyng aty eskerusiz qalghan! Ár shumaghy bir atagha arnalyp, qayyrmasy "Qyryq rudyng jalanashtary, biriginder!" jegen úranmen týiindelip otyrsa, tipti qatyp keter edi dep oilaysyn. Jә. Renish óz aldyna. Osydan eki-ýsh jyl búryn Memlekettik gimn mәtinin janadan qalyptau turady әngime kóterilui kezdeysoq emes edi. Bizding sanaly qauym búl mәselege qaytyp oraluy kerek. Biraq taghy da "ýshtik" mýgedek úghym tónireginen tabylyp jýrmesek boldy.

(Kelissiz ýsteme. 12.VI.2004. Jeksenbi. Týnde, tang atqansha, úzaq tolghauymyzdyng "Júldyzgha" arnalghan ekinshi terimin tekserip bitip, tal týste, úiqydan jana túrghan sәtim edi. Juynyp-taranyp bolmastan, shay әzirlep jýrgen bәibishem tosyn әngime bastady. Ýlken qyzymyz telefon soghady ghoy. "Apa, Nayman qay Jýzge jatady?" "Apa" - ejelgi emes, kýni keshegi, bәlkim, býgingi de qazaq tilinde jәne bizding shanyraqta - "mama" degen sóz, salaqtaghan nemese torsighan emshek emes, tughan ana. Sonymen: "Apa, Nayman qay Jýzge jatady?" "Nayman... Nayman - Orta jýz". "Orta jýz?.." "IYә. Ony nemenege súradyn?" "Al biz... qay Jýz bolamyz?" "Biz - Kerey..." "Ony bilem. Sonda qay jýz deymin?" "Ol da orta jýz". "Á... Al sen?" "Men.. Mening tórkinim - Arghyn". "Arghyn qaysysy?" "Orta jýz". "Endeshe .... Ayka bir baldy kem alatyn boldy. Testide "Nayman - Kishi jýz" dep toltyrypty..." "Alda, qúday-ay... Sony da bilmegen be!» "Qaydan biledi. Bilmegen, Qate toltyrghan..." Ýlken qyzymyz Ýmitting túnghyshy Áygerim degen balamyz biyl orta mektepti bitiruge tiyis, býgin týske deyin jalpygha ortaq negizde, jogharghy oqu ornyna da jýretin arnayy test tapsyru kerek edi, tanghy saghat altyda telefon soghyp, sheshesi ekeuin oyatqam, sәt tilegim. Endi mine, basqasynyng ózi kýmәn, kýtpegen jerden kiltipan shyqqany. Nayman atamnyng Orta Jýzden taraytynyn bilmey qalghan. Qazaq mektebinde oqyghan, qazaqy tәrbie alghan nemere (qazir qyzdyng balasy nemere boldy ghoy). Múny az deseniz, ol da qazaqsha, Almatynyng ataqty 12-mektebinde oqyghan ýlken qyzymyzdyng ózi... tughan ruyn bilgenimen, Jýzin tanymaydy eken").

"Bizding әjemiz... qay Jýz?" - dep súraydy ghoy sәlden son. Yaghni, óz enesi. "Kishi jýz". "Altynay?" Bizding ýlken kelin. "Altynay - Úly Jýz". "Anar da Úly jýz be?" Anar - ýshinshi, әzirge kishi kelinimiz. "Joq, Kishi jýz". "E-e..." - deydi qyzymyz, tereng maghynaly pauzadan son. Mine, bir shanyraqtan taraghan balalar osylay bólindik. Joq, bólingemiz joq. Anardyng Altynaydan, ol ekeuining Áygerimning әkesi, ýlken kýieu balamyz, Orta Jýzdik Zәuirden eshqanday aiyrym belgisi bayqalmaydy, yaghny dәl býgingi jikteu - mýlde týsiniksiz kórinip túr bizding Ýmitke. Áli oy qorytyp bitken joq. Qaytkende de kýtpegen jerden bir nesibemiz... qúday saqtasyn, bir balymyz kem týsti. Zerek, alghyr dep jýrgen balamyz Nayman - Orta Jýz ekenin bilmey shyqqan. Búghan da tәuba. Súraq basqasha qoyylyp, óz ruy Kerey de osy Orta Jýzge tiyesili ekenin bilmey qalsa, naghyz masqara sonda bolady eken!  Tipu! "Idiotizm" - dedim men kýiinip. - Idiottardyng oilap shygharghan súraghynyng siqyn qarashy! " "Testilerdi kim dayyndaydy ózi? - dedi bizding bәibishe, bir kezde Almatydaghy №25 - Jirinovskiyding mektebinde qazaq tilinen sabaq jýrgizgen, býgingi zeynetker múghalim. - Qazaq tarihynan basqa eshqanday súraq tappaghan ba? Múnday taqyryp programmada bar ma eken?" Bar eken. Esime sart etip týse qalghany. Búdan әlde jeti-segiz, әlde toghyz-on jyl búryn, iyә, ol da Nayman, jazushy Sayyn Múratbekov aityp edi. Nemeresi baryp jýrgen mektepte tarih pәni boyynsha qazaq halqynyng rulyq qúramy turaly sabaq ótipti. Jay ghana ótpegen, barlyq bala ýide toltyryp, anyqtap kelu ýshin arnayy anketa alghan. Jeti atasy, shyqqan ruy jәne Jýzi. Sayyn agham múnyng ne keregi boldy eken dep tanyrqap otyryp, múghalim tapsyrdy degen song anyqtap aityp, nemeresining anketasyn týgendep beredi ghoy. Ertenine tarihy tanymy artyp, kókjiyegi keneyip kelgen nemere shay ýstinde maqtanyp otyr deydi: "Bizding klasta men siyaqty Nayman - tórteu, al bizding Orta jýz eng kóbi bolyp shyqty - on jeti bala. Úly jýz - segiz, al Kishi Jýz, kishiligine oray tipti az - bes-aq bala! Jaqsy jәne ýzdik oqushynyng kóbi de bizde!..." Al sizge kerek bolsa! "Búl ne súmdyq? Osynday da tәrbie bola ma?" degen Sayyn agham airan-asyr keyipte. Ózimning ne aitqanym esimde joq, sirә, aqymaqshylyq desem kerek, shetin jaghdaygha balap, onsha mәn bermesem kerek. Endi mine, ózining barlyq sóleket kórinisimen, qarsy aldymnan shyqty. Mәsele ayaq astynan joghaltqan bir balda emes. Bolashaq әuletimizdi teris jolgha jeteleytin idiotizmning (jas bala, mektep tәrbiyesine tikeley qatysty bolghandyqtan, bóten, sypayyraq sóz taba almadym), shekten shyqqan nadandyqtyng úrpaq sanasyna resmy túrghydan egilip jatqandyghynda. Búl - qazaqty bólshekteu tarabyndaghy esalang baghdarlama barlyq jerde kýshine endi degen sóz.

 

Ayttyq, qazaq - birtútas halyq. Pende bolghan son, eshkim de tughan auylyn, aghayyn-jekjatyn, ata-tegin jek kórmeydi. Ejelgi qazaqtyng ýy ishi, ot basyndaghy "jeti atany bilu" dәstýri - alalyqqa emes, tuystyqqa shaqyratyn rәsim. El tanugha, syilastyqqa jeteleytin úghym. Sondyqtan da men pәlen atanyng balasymyn dep maqtanbaytyn qazaq joq. Jәne qandayda bolsa basqa atanyng úlyn qonaqta, toy-tomalaqta tórge otyrghyzbaytyn qazaq joq. Ótkendegi qazaq ýshin últtyq birlik, últtyq sana, últtyq maqtanysh birinshi orynda túrghan. Áriyne, ru aralyq renish, arazdyq, keyde kishigirim qaqtyghys (biraq qyrghyzdyng Búghy men Sarbaghyshty soghysy, týrkmendegi Teke men Ersarynyn, Geklen men Jәumitting qandy úrystary siyaqty emes) bolyp túrghan. Biraq búl - nәsildik qayshylyqtan tys, klandyq tartys, yaghny әdepki tirshilik jolyndaghy, jeke adamdar, aghayyn-tuys arasynda da úshyrasatyn jaghday. Býgingi, key retterde jershildik, rulyq negizdegi әuender de biregey últ ishindegi alalyq emes, biylikke nemese ataq-dәrejege úmtylghan toptardyng kýres tәsilining bir kórinisi ghana. Kóbine-kóp әlsiz, ózine senimsiz jandardyng әreketi. Sonshama qúbyjyq, asqynghan, jazylmas dert keypinde әigileu qisynsyz. Álbette, denedegi kishkentay bórtkenning ózi, tynymsyz shúqylap, tyrnay berse, ýlken jaragha ainaluy mýmkin. Oidan shygharylghan, pәlenshe-ekem aitypty-mys "Jýzge bólingenning jýzi kýisin" degen ekijýzdi aiqay astynda ózining qajetti sharuasyn tyndyrugha tyrysatyn múnafiyqtardyng barlyq is-әreketi tek osyghan ghana sayady.

 

Endi, halyq ómirining aina kórinisi bolyp tabylatyn bayyrghy ruhany qazynamyz - ýlken әdebiyetke jýginsek, qazaqta qay zamanda "ru aralyq tartys" eng ýlken kesel retinde sypattalghan eken? Joq qoy. Auyz әdebiyeti - ertegilerinde, anyz-әpsanalarda, erlik epos, ghashyqtyq jәne tarihy jyrlarda ru mәselesi bar ma? Assa, keyipkerding shyqqan tegi ghana aitylady. Mәselen, Qaraqypshaq Qoblandy. Kez-kelgen esi dúrys qazaq - Qobylandy - qypshaq eken, bóten eken demegen, býgingi tilmen aitqanda, Qaraqypshaqov Qobylandy - qazaqtyng úly batyry retinde qabyldaghan, maqtanysh etken, ýlgi tútqan, kýsh alghan. "Jiydeli-Baysyn jerinen, Qonyrat degen elinen" Alpamys batyr shyghypty.... Búl da solay. Qonyratov Alpamys degen qazaq. Barlyq uaqytta solay qabyldanyp keldi. Óitkeni, ol Qonyrat Alpamys - Tayshyq degen, Dulattyng emes, Qalmaqtyng hanyna qarsy attandy. Ru namysy ýshin emes, el namysy, býkil qazaqtyng merey, tynyshtyghy ýshin. Qara qypshaq Qobylandy - Qyzylbasqa shabady. Tama Nәrik úly Shora - Qazandy kәpirden qútqarmaq. Alshyn Er Targhyn bytyrap ketken býkil Noghayly-qazaq elining basyn qospaq... Ejelgi Erlik epostyng ózinde dәuir, kezen, ghasyrlar shyndyghy bar eken. Al aqyn, jyraular múrasy she? Zamannyng úly úranshysy Búqar jyrau... "Hanyn qalmaq jaulaghan, - Sýitken qalmaq onbaghan!..." - deydi, býgingi bilikti, aruaqty әmirshing Abylay hannyng tóniregine toptas, "Jaulaghan hanyn qara onbas, - Han qisaysa bәri onbas!.." - bereke-birlikte bol deydi, bizding úghymdaghy "Barlyq elderding rulary, biriginder!" - emes, jalpy adam, pende ataulynyng basyndaghy әlsizdikti jeng deydi. "Óletúghyn tay ýshin, - Qalatúghyn say ýshin, - Qylmandar janjal, ereges", "Aynala almay at ólsin, - Ayyra almay jat ólsin, - Bәriniz bir eneden tughanday bolynyz!" - deydi, "Tabandasqan dúshpangha - Kýninde qylysh shauyp ótkergen", "Qyryq san qara qalmaqty - Jarlyghyna qaratqan", "On san alash balasyn" bereke-birlikke jetkizgen Abylay handy madaqtaydy.

 

Mahambet kim ýshin qan tókti. Múrat nege zar shekti, Shortanbay nege qúsa boldy? Janaghy, Búqar jyrau aitqan "on san alash" - bar qazaqtyng balasy ýshin. "Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym..." dep tolghandy Abay. HH ghasyrdyng basyndaghy alashshyl jana әdebiyet óz zamanynyng barlyq keseldi týiinderin kóterdi: әleumettik alalyq, әiel tensizdigi, otarshyldyq zardaby... oqugha, óner-ghylymgha ýndeu, únamsyz ghúryp, jaman әdet-minezden arylugha shaqyru, týptep kelgende, el sureti, zaman keypi. Halyq ómirindegi qanshama jara, mún-nala, auyr ahual. Biraq solardyng ishinde ru, jýz problemasy aitylmaydy, oibay qazaq rulyq negizde, jýz boyynsha bólshek-bólshek bolyp qúryp bara jatyr degen baybalam joq, óitkeni onday mәsele de ómirde joq.

 

Qazir de joq. Tek bolmashyny byqsytyp, eki arada payda tabudy kózdegen pysyqaylar men "qyz almay-aq bosqa qashqan" dәldýrish paryqsyzdar ghana bar. Biraq... búl byqsyq shynynda da últty azdyratyn tilsiz jaugha ainalmaghan kýnning ózinde, kózindi kók týtinmen kólegeyleui әdben mýmkin. Búdan әrmen últsyzdanu úranyna da belgili mólsherde teris yqpaly tiii mýmkin. Biraq týptep kelgende, múnyng bәri ótkinshi әri pәrmensiz qúbylys dep bilem. Qazaqtyng ghasyrlar boyy qalyptasqan biregey tabighatynan ghany emes. Býgingi damyghan halyqtardyng barylyghy óz tarihynyng belgili bir kezeninde rulyq qúrylymdy basynan ótkergen. German, slavyan taypalaryn aitpaghanda, ózimizben tuys týrikte de ru ataulynyng júqanasy joq. Erte me, keshe pe, aman túrsaq, biz de soghan jetemiz. Zaman algha sýirep, naryq entelep túr. Óz ruynyng jarlysy men jetimin jinap jýrgen qazaq joq. Biyliktegi nemese biznestegi әldebireuler tuysyp, tabysyp jatsa, ol - sayasy nemese ekonomikalyq qajettilik. Qara júrt ondy-soldy kóship, qonyp, sabylyp jatyr. Ru, ata jónimen emes, túrmys jaghdayymen. Ishki migrasiya qanday da qauymdy myiday aralastyratyn qalalargha qaray oiysqaly on jyl. Tirshilik tynys, zaman auqymy ótkendegi rulyq, keyingi oblystyq, aimaqtyq aiyryma ataulardan birjola tazartady. Belgili bir zamannan song qazaqtyng ruy da estelik, etnografiyalyq ertegi bolyp qylmaq. Adam balasyna ortaq tarih ýkimi solay.

 

Áytse de, býginimiz ne? Janaghy az ba, kóp pe byqsyq? Ayttyq, sypat emes, tәsil. Bireu paydasyn oilaydy, bireu bosqa jeligedi. Nemese paryqsyzdyq demeyik, anghaldyq. "Ýsh shal" úrany osy songhysyna sәikes. Al qalghany... Paydagerlerdi týsinuge bolar. Jelókpeniki ne? Baspasóz tóniregindegi aghayyndardy aitam... Búlar da, aqymaqtyghyn әigiley kele, bir zamanda toqtam tabar. Tek... oghan deyin últymyzdy birjola azdyryp bitpese.

(Jalghasy bar)

 

0 pikir