Keden Odaghyna mýshe-memleketterding ózara sauda-sattyq jasauyna kedergiler aitarlyqtay qysqardy. Keden Odaghy Qazaqstan, Resey jәne Belarusity qarjylyq daghdarystan qútqardy,- dep mәlimdedi RF-synyng Premier-Ministri Dmitriy Medvedev Mәskeudegi Qazaqstan, Belarusi ýkimet basshylarymen kezdesui kezinde. «Qazirgi tanda «kedendik ýshtik» ózining tiyimdiligin dәleldedi. Ózara sauda-sattyqtaghy kedergilerding joyyluy qarjylyq daghdarystyng keybir jaghymsyz yqpalyn jenildetti. Ótken jyldyng qorytyndylary boyynsha, Keden Odaghynyng tauar ainalymy jalpy alghanda 64 mlrd. dollardan asyp týsti. Búl óte quanarlyq jaghday»,- dep atap ótti D. Medvedev.

Ayta ketelik, Mәskeuge sapary barysynda Qazaqstan Respublikasynyng Premier-Ministri Kәrim Mәsimov RF-synyng Ýkimetining basshysy D. Medvedevpen kezdesip, qazaqstan-resey yntymaqtastyq qarym-qatynastaryn damytu mәselelerin talqylady. Taraptar Keden Odaghy men Ortaq ekonomikalyq kenistik ayasyndaghy aldaghy birlesken is-әreketter jóninde tolyq pikir almasty. Eki elding Ýkimet jetekshileri de ekijaqty ózara is-әreketterdi joghary baghalap, memleketaralyq qarym-qatynastardyng barlyq spektrinde baylanystardy odan әri terendetuge mýddeli ekenderin rastady.

Sonymen qatar, Kәrim Mәsimov Ukraina men Qazaqstannyng ekonomikalyq yntymaqtastyqty qayta jalghastyrugha keliskenderin de mәlimdedi. «Men tanerteng Ukraina premier-ministrining mindetin atqarushy Yasenukpen telefon arqyly sóilestim. Biz Ukraina men Qazaqstan arasyndaghy ekonomikalyq qarym-qatynastardyng qayta jalghasatyndyghy turaly kelistik. Barlyq taraptardyng mýddeleri eskerile otyryp, ýkimetaralyq komissiyanyng júmysy qayta bastaluy mýmkin»,- dep keltiredi Ýkimet basshysynyng sózin «RIA Novostiy» aqparat agenttigi.

Ukrainamen salystyratyn bolsaq, biz integrasiyalyq ýderisterding nәtiyjesinde algha shyqtyq. Sayasattanushy, QR joghary oqu oryndary qauymdastyghynyng preziydenti Rahman Alshanovtyng aituynsha, Ukrainada ekonomikalyq kenistik ýshin EuroOdaq pen bolashaq Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng arasynda qaqtyghys jýrip jatqan boluy mýmkin. Óitkeni, ekonomikalyq kenistik ýshin kýres kýsheye týsude. Sebebi, әlem kýrdelenip ketti. Osynday almaghayyp kezende bizge senimdi әriptes, irgesi berik ekonomikalyq odaq qajet. Mysaly, Reseyding Ukrainamen aradaghy tauar ainalymy – 38 mlrd. dollardy, Qazaqstannyng Ukrainamen tauar ainalymy – 4-5 mlrd. dollardy qúraydy. Búl kórsetkishter bizding elimizding Ortalyq Aziyamen sauda qarym-qatynastarynyng bәrinen asyp týsetin kórinedi. Sayasattanushynyng pikirinshe, ekonomikalyq kenistik ýshin jantalasa kýres jýrip jatqan kezende integrasiyalyq ýderister Qazaqstangha senimdi seriktestikti qamtamasyz etedi. – Keden Odaghy jәne alda qúrylatyn Euraziyalyq ekonomikalyq odaq otandyq bizneske bizding kórshilerimizding naryqtarynyng keleshegin baghalaugha mýmkindik beredi, - dep mәlimdedi Rahman Alshanov Ortalyq kommunikasiyalar qyzmetindegi brifingte.

Ekonomist-sarapshynyng aituynsha, jana integrasiyalyq birlestikter otandyq kәsipkerlerge ýlken mýmkindikter tughyzyp otyr. Atap aitarlyghy, Qazaqstan qazirgi kezde syrtqy naryqtargha 300-den astam tauarlar shygharyp, satuda. «Songhy eki jylda qazaqstandyq tauarlardyng Reseyding naryghyna kóptep shygharylyp jatqanyn bayqap otyrmyz. Olardyng qatarynda: sýt, ún, kýrish, qúrghaq jemister, makaron ónimderi, kәmpitter jәne t.b. bar. Mysaly, Almaty jeldetkishter zauyty, Kentau transformator zauyty óz ónimderin Reseyge jóneltude. Atap aitarlyghy, ishki súranystyng joqtyghynan Qazaqstanda iske qosylghan jana innovasiyalyq kәsiporyndar tolyq quatymen júmys istemey túr. Al, reseylik naryqtyng ashyluy osynday kәsiporyndardyng tútynu naryghyn úlghaytu mәselesin sheshedi»,- dedi R. Alshanov. Onyng pikirinshe, Reseyde qazaqstandyq 200-ge juyq tauarlargha súranys bar. «Osy túrghydan kelgende, biz reseylik naryqty jete zertteuimiz kerek. Sonyng nәtiyjesinde qanday tauarlarymyzgha súranys kóp bolatynyn bile alamyz. Eng aldymen, janaryp-týlep jatqan Reseyge bizding industrialdy-innovasiyalyq damu baghdarlamasy boyynsha kәsiporyndarymyz shygharyp jatqan ónimder qajet ekeni anyq»,- dedi sayasattanushy.  

Ámirlan Álimjan 

Abai.kz