Aq sauytyn kiyinip, ata babanyng aq tuyn kóterip, qazaq dalasynyng aumaqtyq tútastyghy men shekara shebining býtindigin qas qaqpay kýzetip, qasyq qany qalghansha Jonghar dúshpandarymen aiqasyp, qasiyetti atamekenning synyq sýiem topyraghyn jaugha taptatpay azat etken aruaqty batyr, qaharman handar, aqylman biyler býgingi әleuetti de sәuletti Qazaq elining tereng tamyryna nәr beretin sarqylmas quat desek bolady. Sonday batyrlardyng biri – biyl tughanyna 300 jyl tolyp otyrghan jaujýrek sardar, qabyrghaly bi, kóregen qolbasy Er Jәnibek Berdәuletúly.

Elim dep eniregen, jekpe-jekte tuy jelbiregen  nar namysty marghasqalar turaly tarihshy  Qúrbanghaly Halidy «Tauarih hamsa» degen әigili enbeginde «Abylay zamanynda batyr, sardar bolghandar –  Qarakerey Qabanbay, Altybay batyr, Aqtanberdi batyr, Espenbet batyr, Matay Shónkey batyr, Kerey Jәnibek batyr, Bura Aqpantay batyr, Qanjyghaly Bógenbay batyr, Bәsentiyin Malaysary batyr» dep qas batyrlardyng esim soylaryn meruerttey tizip, marjanday sýzip, qasterlep-qadirlep ataydy.

Han Abylay, bas sardar Qabanbaylardyng dana basshylyghynda jýrgizilgen atajúrtty azat etu soghysyna bastan-ayaq qatysyp,  basqynshy jongharlardy týre quyp, elin ejelgi ata baba qonysy Altay, Tarbaghataygha ornalastyrugha ýles qosqan Er Jәnibekting esimi eline úran boluy zandy edi. Jaugershilik zaman ayaqtalghan song kórshi eldermen mәmilegerlik bitim jasasyp, sauda-ekonomikalyq qatynasty nyghaytugha sharapaty tiygen Er Jәnibekti halqy ot auyzdy, oraq tildi by sheshen retinde de qadirlegen. Aqyry elin ejelgi qonysqa ornyqtyrghan batyrdyn  ghaziz ruhy qazirgi Shyghys Qazaqstan oblysy, Jarma audany, Ortabúlaq degen jerde mәngilik damyldapty.  

Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimshiligi men eljandy ziyaly qauym, isker azamattar bas qosyp, batyrdyng basyna 2009 jyly kýmbezdi eskertkish keshen ornatuy – býgingi úrpaqtyng baba aldyndaghy taghzymy әri jastargha patriottyq ruhtyng dәnin egetin, otanymyzdyng shekarasyn qas qaqpay qorghap túrghan qazirgi erjýrek sarbazdarymyz ben sardarlarymyzdyng namysyn qayrap, jigerin shyndaytyn danqty shara boldy.

Mine, biyl batyr babanyng tughanyna 300 jyl toluyna oray dәstýr sabaqtastyghyn jalghastyryp, Elbasy aitqan «Mәngilik el» ruhy baghytynda halyqty júmyldyru maqsatynda Shyghys Qazaqstan oblysy әkimshiligi «El qorghany – Er Jәnibek» atty respublikalyq ashyq mýshәira jariyalaydy.

Mýshәiranyng maqsaty – eregesken jauyn jer jastandyrghan, elining shekarasyn keudesimen qorghaghan batyr baba Er Jәnibekting jenimpazdyq jolyn jyr jolymen órnekteu, sonymen qatar Er Jәnibekpen birge el namysyn qorghaghan qolbastaghan kósem, sóz bastaghan sheshen Han Abylay, Qarakerey Qabanbay, Qanjyghaly Bógenbey, Shapyrashty Nauryzbay, Tóle, Áyteke, Qazybek by sekildi kóptegen tarihy túlghalardyng yntymaghy men eldi biriktiru jolynda atqarghan ólsheusiz enbegin  ólenmen dәriptep, jastargha ýlgi etu; Er Jәnibekting sonynda qalghan anyz-әpsanalar, sheshendik sózder, QR muzeyde saqtalghan joryq saptyayaghy, QHR-daghy qazaqtar arasynda saqtalghan tuy salynghan sandyq, kezdik sekildi múralaryn óleng jyrgha ózek ete otyryp, batyrdyng danqty joly býgingi úrpaqqa jalghasqanyn madaq etu; Er Jәnibekting elining birligi men yntymaghy, jerining aumaqtyq tútastyghy, halqynyn  yrys-berekesi jolynda ómirin sarp etken qabyrghaly bi, kóregen qolbasshy retindegi túlghasyn somdap, ólenmen órnekteu; Eng negizi – el basyna kýn tughan alqakól súlama, aqtaban shúbyryndydan halqyn qútqaryp, úrpaghyn býgingi kýnge esen-aman jetkizuge negiz qalaghan qaharman túlghalardyng jiyntyq beynesin, zamana bederin Er Jәnibek Berdәuletúlynyng ainalasyna toptastyra somdau arqyly erjýrek batyr, qabyrghaly biylerimizdin, dauylpaz jyraularymyzdyng danalyq, gumanistik qúndylyqtaryn úrpaq zerdesine úyalatu; Osy arqyly týpkilikti nәtiyjede «Mәngilik el» últtyq iydeyasyna aqyndardyng jyrmen ýles qosuyna jaghday tughyzu.

Batyr babanyng keskin-kelbetin jyr tilimen aishyqty somdap, oqyrmannyng patriottyq sezimine әser etip, jýregin terbete alatyn kórkem tuyndygha jýlde beriledi. Mýshәiragha esh jerde jaryq kórmegen ólender, tolghaular, poemalar qabyldanady. 

Bas jýlde – jenil avtokólik.

Birinshi oryn – bireu

Ekinshi oryn – ekeu

Ýshinshi oryn – ýsheu

Yntalandyru syilyqtary – beseu

Mýshәiragha qatysushylardyng shygharmalary kompiuterge basylghan bes danadan kem emes jәne elektrondy núsqasymen 2014 jyldyng 1 tamyzyna deyin myna mekenjaygha kelip týsui kerek:

Indeks: 010000, Astana qalasy, Áuezov kóshesi, 20 «A», Sәken Seyfullin múrajayy. Tel.: 32-84-67, 53-34-03, e-mail:astanakalamger@mail.ru.

Mýshәira qorytyndysy 2014 jyldyng 15 tamyz kýni shygharylady. Jýldegerlerding Óskemen qalasyna kelip-ketu jol shyghyny men jatar orny mәselesin úiymdastyru komiyteti moynyna almaydy. Qazylar alqasynyng sheshimi qayta qaralmaydy.

 Abai.kz