Qazaqstan halqy Assambleyasynyn

  aldaghy 18 sәuirde bolatyn HHI sessiyasyna

                                                              AShYQ  HAT

  Biz, Astana qalalyq «Memlekettik til» qozghalysynyng Basqarma mýsheleri, Elbasynyng úigharuymen osydan birneshe jyl qúrylghan Qazaqstan halqy Assambleyasyn qúptaymyz. Bizding de qúrylghanymyzgha 10 jyl bolyp qaldy. Tau qoparyp tastamasaq ta, memlekettik tilding ómirsheng boluyna bir kisidey atsalysyp kelemiz. Qazaqstan halqy Assambleyasynyng mýsheleri el Parlamentining qúramyna da kirip jatyr. Jaraydy, bolsyn-aq deyik. Biraq ta osy assambleyanyng tolyqqandy isterin әli kýnge deyin kórmey-aq kelemiz.  Assambleya mýsheleri osy elding jerin jaylap,  suyn iship otyrsa da, birde-bir ret memleketting atauyn alghan qazaq tili turaly júmghan auyzdaryn ashpaydy, birde-bir ret memlekettik til turaly ne otyrys, ne seminar, ne konferensiya, basqosu ótkizgen joq. Elimizding aumaqtyq tútastyghymyz turaly da assambleya jiylystarynda sóz etilmeydi.

Mәselen, jer-su, qala, kent, auyl, oqu oryndary, kóshe attaryn atau turaly.

Eshqanday sayasatqa, jershildikke, últshyldyqqa, ru-eldik namysshyldyqqa salmay-aq, sol jerding tabighatyn, jaghrafiyalyq jaratylysyn ereksheligin eskere otyryp, aitugha onay, jattaugha jenil, kónilge qonymdy, auyzgha tolymdy, qogham ózgergen sayyn búltyldatyp ózgerte bermeytin dúrys at qoysaq halyq ta razy, bolashaq jas úrpaq ta razy, aruaq ta razy bolar edi. Bitpeytin dau-damay da joq bolar edi. Jәne múnday jauapty iste basqanyng tili keledi, kelmeydi, olargha únaydy-únamaydy dep eshkimning kóniline qaramay taza últtyq erekshelikti bildiretin atau bergenimiz dúrys dep sanaymyz. Memleketimizding birligin, halqymyzdyng tynyshtyghyn, Qazaqstanda túratyn úlystardyng tatulyghyn bәrimiz de qalaymyz. Biraq, últtyq mýdde, tarihy atau, jaghrafiyalyq ózgeris, aumaqtyq bóliske kelgende ústanymdy bolmasaq kóringenning qoljaulyghyna ainalatynymyzdy úmytpaghan jón. Al, jerimizdi mekendegen 130 etnostyng týri de, dini de, tili de, sóileu mәneri de әrtýrli bolghandyqtan qaysysynyng kónilin taba alasyn?!

Ásilinde, yqylym zamannan kele jatqan Ertis pen Esil jaghrafiyalyq jaghynan kiyeli qazaq jerindegi qasiyetti ananyng qos emshegindey qos ózen ghoy.  Endeshe Ertis ózenining jaghasyndaghy Pavlodardy – «ERTIS-ERTIYS», Esil ózenining jaghasynda túrghan Petropavlskini – «ESIL-ESIYL» dep  atasa, eshkimning tili synyp qalmaydy.Sol jerde túryp Ertis pen Esil ózenining suyn iship, balyghyn aulap, toghayyn sayalap, qúmyna aunap, otbasyn baghyp, baqytyn tauyp qyzyqty ghúmyr keship jýrgen, Ertis pen Esildi qadirleytin qazaq ta, orys ta jәne sonda túratyn basqa últ ókilderi de búghan kelisetinine senimimiz mol. Osy eki atau da sol qalalardyng túrghyndaryna ghana emes, býkil qazaqstandyqtargha da  únar edi. Nege deseniz «ERTIS-ERTIYS» pen «ESIL-ESIYL»  ataularynda orys tildi úlystardyng tili kelmeytin әripter joq. Estiluge de, aitylugha da jenil, әri ynghayly. Oryssha aitylu, jazylulary da onay. Sóitip, birynghay ymyragha kelsek, «qúda da tynysh, qúdaghy da tynysh» bolar edi. Tipti, Reseyde Edil ózenining jaghasynda Volgagrad, Ukrainada Dneprding jaghasynda Dnepropetrovsk qalalary túr emes pe?

Qazaqstannyng negizin qúraytyn qazaqtar da, orystar da aqyldy halyqtar bolghandyqtan, ortaq iske kelgende shyndyqty moyyndamay túrmaydy. Jogharyda atalghan ataulargha bәri de kelisetini haq. Olardyng múnday sәtti de әdil sheshimdi qabyldaytyndyghynda dau joq. Al, naghyz patriot adamdar әdildikke bas iyedi. Sol sebepti de olar shovinistik te, últshyldyq ta, ózimshildik te emes, jalpy adamy parasat biyiginen qarap otandyq, memlekettik mýddeni joghary qoya alatyny kәmil.

Jogharydaghy jazylghandary eskerersizder degen bek senimdemiz.

  Qúrmetpen,

  Astana qalalyq «Memlekettik til» qozghalysynyng atynan:

   Baqytjan Tobayaqtegi, Qozghalys tóraghasynyng orynbasary, QR Últtyq Injenerlik                         Akademiyasynyng mýshe-korrespondenti, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi, aqyn