Jeksenbi, 20 Mausym 2021
Qogham 4373 0 pikir 15 Sәuir, 2014 saghat 11:12

ABAI.KZ - 5 JYL. BÁRI DE "ABAY" AUYLYNDA

Oymanbúlaq!

Búl mening tughan auylym. Qúlja qalasynan soltýstikke qaray jiyrma shaqyrym jýrseniz bolghany, jinishke asfalit jol Oimanbúlaqqa alyp kiredi de ketedi. Tabighaty tamasha dep aitugha onsha kelinkiremeytin, shany aspangha shyghyp jatatyn shaghyn auyldyng men ýshin bir ghana maqtanyshy bar. Ol – qúrdasym Bilisbek Ábdrazaqtyng Naratyna qaraghanda Ile Qazaq avtonomiyaly oblysynyng ortalyghy Qúlja qalasyna tiyip túrghandyghy.

Onyng nege, qalay Oimanbúlaq atanghanyn men bilmeymin, әli kýnge deyin kónekózderden súrap ta kórgen emespin. Managhy Qúljadan shyqqan jol sizdi bir saydyng auzynan ekinshi, odan ýshinshi, tórtinshi, besinshi... kishkene saylardyng auzyna ótkizip salyp otyrady. Basyna shyqqansha,  Oymanbúlaqtyng eki jaq qaptaly osynday úsaq saylar. Aty Aqsay, Kýreng sayy, Qoyshybay sayy, Ánu sayy, Boranbay sayy, Qyzyl say, Qúsayyn sayy, Búldybay sayy, Qonaqbay sayy, Maqan Sayy... bolyp kete beredi.

Aqsaydy aitpaghanda, qalghany derlik kisi esimine berilgen. Kýreng de, Qoyshybay da, Ánu de, Boranbay da, Qúsayyn da, Búldybay da, Qonaqbay – bәri-bәri de kýni keshe Oimanbúlaqta ómir sýrgen, mynghyrtyp mal aidaghan, ainalasyna aty mәlim jandar. Osy qazaq jerining ejelgi iyesi. Qazir úrpaqtarynyng ózi bir-bir auyl. Demek, jerge kisi esimin beru jaghynan bizding Oimekeng – Oimanbúlaq Qazaqstannan esh qalysa qoymaydy. Bir jaqsysy, osy saylar osy atymen Qytay kartasyna endi.

  Búl jerde Kýreng men Qúsayynnyng jóni bólek. Ekeui de ótken ghasyrdyng zúlmat jyldarynda Qazaqstannan auyp barghan kisiler eken. Anau-mynau emes, óz elining shonjary, asa auqattysy bolsa kerek. Shegaradan aman ótip, es jighan son, «qonys sholyp» jýrip bizding Oimanbúlaqqa kez bolypty. Týiesin sonda shógerip, qazyghyn qaghypty. Ol – kezde el tizginin ataqty Áuken aqalaqshy men Janat zәngining ústap túrghan shaghy. «Qaydasyn, qayran Áuken, nar qúlanym?!» dep basyna kýn tuyp, Ýrimjige aidalyp bara jatqan aqyn Tanjaryq Joldyúly saghynyshpen ólenge qosqan Áuken. Jaqsyny jaqsy alystan tanyghan bolsa kerek, arghy betten pana tútyp kelgen eki jigitting auylyna aqalaqshy atamyz eki saygha en salyp beredi. Qughyn - sýrgindi kóp kórgen epti azamattar bir qoydan eki tóstik alyp, el qataryna tez qosylady. Otyryqty elmen qyz alysyp, qúdandaly bolady. Sóitip, tósekte basy, tóskeyde maly toghysady. Managhy «Kýreng sayy» men «Qúsayyn sayy» sodan qalghan.

Ótken ghasyrdyng alpysynshy jyldary el qayta kóshkende,  Qúsayyn әuleti týgelge juyq Qazaqstangha ótip ketedi. Nege ekeni belgisiz,  Kýreng úrpaghy  Oymanbúlaqta qalyp qoyady. Kýrenning men biletin kóp nemerelerinen Kósherbayy esepshi, Bolysy auyl bastyghy, Baqyty mektep mýdiri boldy kezinde.

Eng qyzyghy, sol Qúsayyn babamyz ózimizding «abai.kz aqparattyq portalynyn» bas redaktory Dәuren Quattyng tughan atasy bolyp shyqpasy bar ma?!

Dýniyening kezegi degen osy eken ghoy, keshe el ýrkip arghy betke barady, olardy bizding atalarymyz qúshaghyna tartyp, qonys berdi. Býgin Tәuelsizdik tuyn panalap biz keldik. «Kýreng sayy» men «Qúsayyn sayyn» bólip bermegenimen, Dәuren men Aydos inilerim «abai.kz» - ting esigin aiqara ashyp, kókteu - kýzeui, jaylau - qystauy tolyq bir alqabyn týgel syilady. Elmen aitysam ba, óleng órgizem be – óz erkimde. Men ghana emes, Ibyragim Qoshqarigha, Raqym Ayypúlyna, Qayrat Bodauhangha, Bekqoja Jylqybekke, Qayrat Baytollagha, Jәdy Shәkenge, Beysen Ahmetke, tipti Týrkiyada jatqan Abulaqap Qaragha da solay. Kóshi-qon atty ólispey, berispeytin maydannyng sarbazdary erkin sonylaydy. Kýn-týn demey, mausym talghamay, kóship-qonyp jýredi...

Myng demegenmen, az bolsa da, atalarymnyng ótisi bar ghoy, «Abai.kz» - ke ózgelerden góri men ótimdileumin. Ómirjan men Bilәlgha azdap әmirimdi jýrgizgen bolam.

Tórinde kósilip jatyp myzghyp ta alatynmyn Almatyda jýrgende. Júmyssyz qalsam, shay-túzdyq ta berip túrady jón biletin jigitter... «Jaqsy әkening aruaghy – jaman úlgha qyryq jyl azyq» degen – osy. Búghan da Qúdaygha tәube!

Sol «abai.kz» býgin beske toldy. Men onyng taydan qúnan shyghar shaghynda kelip jalyna jarmastym. Sodan beri, jogharyda aittym ghoy, betinen týsken emespin. Áriyne, besti men taydy salystyrugha mýlde kelmeydi. Talghamy, qayraty, qarymy búrynghydan әldeqayda ósti, nyghaydy. Ózi ghana emes, jazarmany men oqyrmanyn da biyiktetti. Qysqasy, Abay babasynyng atyna daq týsirgen emes.

Shyny kerek, ainalasy bes-aq jylda «abai.kz» ýlken ensiklopediyagha ainaldy. Mәngilik El boludyng halyq talqysynan ótken tújyrymdamasy kerek pe, mine, dayyn. Últtyq memleket qúrudyng ólshemin izdediniz be – kóp qinalmay osynnan taba qoyasyz. «El birligi» dep atalghanymen eldi shulatqan doktrinagha qarsylyq aksiyasyn esinizge alghynyz kele me, «pajalysta». Qytay men arabtyn, ýndi men taghy bir elding dihandaryn qaptatyp әkelip qazaq jerine jauyp jibermek bolghan Mәsimov Ýkimetine ashyq narazylyq pa – «Abaydyn» arhiyvinde túr. Qyzylaghash qyrghyny, suretterimen, derek-qújattarymen – «Abayda». Janaózen dýrbeleni, atylghan, soqqygha jyghylghan jylauly el, jazyqsyz sottalghan jandardyng janayqayy, әdiletsiz ótken sot prosesi týgelimen osynda. Alash ardagerleri turaly tyng derekter men qazaq ýshin qaqpasy jabyq qalghan tariyhqa qatysty taghylymdy dýniyeler me – qajetinizshe tauyp ala qoyasyz. Qoghamdyq oilardyng silkinisi, aqiqat ýshin aitys-tartys ta – osynda, «Abay» auylynda.

Qúday-au, qaysibirin týgendep bolasyn, tolyp jatyr. Mәselenki,  Din jóninde sauat ashqynyz kelse, Múhan Isahan dep basyp qalynyz. Halqaralyq auqym, geosayasy jaghday deysiz be, Aydos Sarym dep týrtip qalynyz, sarnay jóneledi. Álem kósemderining el basqaru әdisimen tanysudy qalaysyz ba, Den aqsaqaldan bastap ol da tolyp túr. Qysqasy, «syiyr... » deseng Mamytbekov; «úrghanym...» desen, Mamashev; «Qyrym» desen, Putiyn... Jaghympaz desen, anau, Últshyl desen, mynau... bar. Múnyng syrtynda «Abaygha» jinalghan avtorlardyng qarasy qanday mol desenizshi. Gazet-jurnaldargha ghana jazyp ýirengen qalamgerlerdi «Abay.kz» tóniregine toptastyryp, ainaldyrghan bir-eki jyldyng auqymynda ghalamtor degen qúbylystyng ne ekendigin úghyndyryp ýlgerdi. «Abaydyn» internet-konferensiyasynda osy kýnge deyin elge tanymal túlghalar týgelimen sóz alyp, mәrtebeli meyman bolyp shyqty.

Al, Kóshi-qon!? «Abai.kz» «abai.kz» bolghaly búl taqyrypty bir kýn de kýntәrtibinen týsirgen emes. Qandastardy endigi jerde osynda qonystandyru kerek dep, soltýstik oblystardy bayaghyda belgilep qoyghan. Ondaghy halyq sanynyng az ekenin aityp, ashylghaly  beri qaqsap keledi. Kerek bolsa, búdan aldaghy kýnderdegi Qazaq kóshin damytudyng keshendi baghdarlamasyn da kýn ilgeri jasap ýlgeripti. Qaghazbastylyqtan aryltudyn, azamattyq beruding onay joldary da osynda jazuly túr. Alystaghy aghayyndy әkelem, bos jatqan ónirdi qazaqqa toltyram, Elbasynyng auyl-sharuashylyghyna arnalghan «2020» baghdarlamasyn nәtiyjeli oryndaymyn degen adal niyeti, ystyq yqylasy  bolsa, Kәrim Mәsimov myrza, alysqa barmay-aq, osy «abai.kz» - ting arhiyvin aqtarsa bolghany, bәri samsap aldynan shygha keledi...

Qazaq elektrondy aqparat qúralynyng alghashqy qarlyghashy, tughan kýning qútty bolsyn! Sen qazaq baspasózining zaman tudyrghan osynau jana formasyn bizding kókeyimizge úyalattyn, miymyzgha sinirdin. Sen bizding túrmysymyz ben ómirimizding aiyrylmas serigine ainaldyn. Aqordadan bastap, bizding Oimanbúlaqqa, ondaghy Kýren, Qúsayyn saylarynda kózi jәudirep otyrghan mening auyldastaryma deyingi Alash júrty seni týgel tanidy, biledi. Senen janalyq, jaqsylyq kýtedi..."Abay" auylynyng azamattary aman bolsyn!   

Órkendey ber, óse ber, «abai.kz»!

 

Qúrmetpen, Auyt Múqiybek

Astana

15.04.2014

Abai.kz  

0 pikir