Senbi, 23 Qazan 2021
Alashorda 9684 0 pikir 14 Sәuir, 2014 saghat 14:54

Sәbit Múqanov: «Últshyldyq qatelikterding bar ekeni ras» (jalghasy)

Túrsyn Júrtbay. «Úranym – Alash!..». Ýshinshi kitaptyng jalghasy

 

M.Áuezov (jalghasy): «Búl talqylauda sóileuge men de dayyndalamyn. Sonda ózimning de qatelikterime toqtalamyn. «Ózining qatelikterin moyyndamaydy»,– dep Mәlik jalghan aitty. Ghylym akademiyasyndaghy, Til jәne әdebiyet institutyndaghy, Jazushylar Odaghyndaghy talqylaularda qatelikterimdi ashyq moyyndaghan bolatynmyn. ...1922 jylghy «Sholpan» jurnalyndaghy batyrlar jyry jónindegi maqalamnyng shyqqandyghy mýldem esimde qalmapty. Eger Qobylandy turaly bolsa, onda onyng Ivan Groznyigha qarsy joryghy boluy tiyis. Maqala bir basqa, al taralmaghan, avtorlyq danasy da alynbaghan kitaptyng jóni bir basqa».

Kenes Odaghynyng Batyry bolghanymen de M.Ghabdullin әdebiyet pen ghylym maydanynyng batyry emes bolatyn. Sondyqtan da S.Múqanovqa tiyesili erkindik oghan tiyesili emes edi. M.Áuezovting ótkendegi «kinәsin» otyzynshy jyldardyng pionerining betine basuy shamdanarlyq is siyaqty kórindi.

M.Áuezov (jalghasy): «Al siz 1932 jylghy oqighagha silteme jasaghanda sonyng qanshalyqty oryndy ekenin eskeruge tiyistisiz. Meni óreskel qateler jiberdi – degendi jii algha tartady. Al mening «óreskel qatelerimdi» eseptep kóreyik. Siz Áuezovting foliklortanushy ghana emes, jazushy ekenin de eskeriniz. Áuezovting ekinshi, negizgi enbegin eskermeuiniz, әdiletsizdik. Áuezov jazushy retinde eposty iygerude eshqanday jetistikke jetken joq dep oilaysyz, sol da basynyzgha kelmedi me? Mysaly men «Ayman – Sholpandy» jazdym. Onda feodaldardy kýlki ettim. Búl komediya teatrda jýz retten astam sahnada qoyyldy. Endeshe Áuezovting alashordashyldyghy basym ba, halyqshyldyghy basym ba eken?».

Qansha oqymysty, jas mólsheri ilgeri bolsa da M.Áuezovting M.Ghabdullinge búlay zeky sóileui әdepke jata ma, joq pa? Ústazdyq túrghysynan alsaq «Ádepten asqan» shәkirtke qatang sóileui oryndy. Al shyndyghyna kelsek búnday erkindik bergen – Stalinning ólimi. Áytpese, qansha ústazdyghy ústasa da, M.Ghabdullin búl sәtte partiyanyng tapsyrmasyn oryndap túrghan resmy bayandamashy bolatyn.

M.Áuezov (jalghasy): «Birinshi tomgha engen Kenesary Qasymovqa berilgen jaghymdy baghalardyng barlyghy da osyghan deyin jaryq kórgen әdebiyet baghdarlamasynan alyndy. Biz ol qatelikti búrynyraq әshkereleuimiz kerek edi, biraq 1950 jylghy «Pravda» gazetindegi maqaladan keyin de sizding óziniz kirgizdiniz ghoy. Al siz Júmaliyevpen birge istediniz – dep Áuezovti kinәlaysyz. Al sizding óziniz 1948, 1949, 1950 jylghy oqulyqtardy Júmaliyevpen birigip jariyaladynyzdar ghoy, olardyng da sonynda Júmaliyev pen Ghabdullinning qoly túr.

Mening óreskel qatelikterim boldy, biraq sol qatelerimmen qosa kenes qoghamyna paydasyn tiygizgen enbekterim de bar. Birimen ekinshisining betin boyaugha, bireuimen ekinshisining betin býrkemeleuge bolmaydy. Búl әdiletsizdik, búl tarihi, moralidyq jaghynan zansyz, sizge onday mindetti eshkimde jýktegen joq. Men qansha qate jibersem, sonshasyn ghana moyyndaymyn, jazushylar da: Áuezov ózining qatelikterimen qosa mynaday-mynaday jaghymdy ister atqardy dep aitatynyna senemin. Men maqala jazsam, siz oqulyqtar men baghdarlamalardy jazdynyz. Siz jasaghan programmany basshylyqqa alugha barlyq qazaq ziyalylary mindetti boldy. Al mening maqalam – alghashqy talpynys, shaghyn zertteu ghana bolatyn. Men búl arqyly ózimning kinәmdi kemitkim kelmeydi, biraq ta әr kim ózi qateligin ózi әdil synasyn».

Shyndyghynda da, «әdiletsiz, tarihy jәne moralidyq túrghydan zansyz múnday mindetti» kimning jýktegeni M.Áuezovke mәlim edi. Búl súraqty qoyghyzyp otyrghan – «dәrigerler isinin» aqtalugha bet alghany baghyty edi.

M.Áuezov (jalghasy): «Búl retten alghanda men «Qobylandy» piesasyna ózgerister engizdim. Endi ol shapqynshy emes, óz otanyn jaudan qorghaushy. Búl piesa orysshagha audaryldy. Búl piesa halyqtyq epostyng negizinde halyqtyng mýddesin kórsetkeni ýshin de Franko atyndaghy teatrda qoyyluy ýshin jәne aqtalatynday syltauy da bar edi. Ukrain tiline de tәrjimalanyp jatyr. Súltandargha qarsy kýresti beyneleytin «Beket» jyrynda orys tútqynyn әieli arqyly bosatsa, mening piesamda Beket orystyng sayasy tútqynyn ózi bosatady. Demek mening kórkemdik ústanymym – halyqtyq ústanym, qazirgi talapqa say. 1916 – 1932 jyldar arasyndaghy Áuezovting «Enlik – Kebegi» keritartpashyl edi, al keyingi núsqada ol halyqtyng múnyn joqtaydy. Osyny da Áuezovting últshyldyghy deymiz be? Kerisinshe, keybir jazushylardyng shygharmalaryna qaraghanda múnda ol tarihy jaghynan dúrys, markstik, halyqtyq ústanymda jazylghan. Búghan qalay ýndemey qalasyzdar? Ásirese Jazushylar Odaghynan pikir kýtem, óitkeni mening uaqytym tek qana til jәne әdebiyet institutynda ghana ótpeydi, jazushy retinde – Jazushylar Odaghynyng ishinde ótedi. Álde jazushy aghayyndar búghan da kózderin júmyp qaray ma?».

Ortalyq komiytet onyng búl ókpesining orynyn aragha eki ay salyp baryp eseley toltyrdy. Jazushylardyng pikiri sol kezde shynymen de demeu boldy.

M.Áuezov (jalghasy): «Basqa mәselelerdi oraghytyp ótip, erterektegi zertteulerime toqtala keteyin. Mening ózimning qateligimdi 1939 jyly jiberdim. Mәlik ózining bayandamasynda Seyfullindi, Toghjanovty, Tәjibaevti atady. Al 39-jylgha deyin oqulyq bolyp pa edi? 39-jylgha deyin biz oqulyqtan oqydyq pa? 38-jylgha deyin halyqqa jat ústanym boldy, al odan keyin sana aghymy bastaldy. 39-jyly Qobylandy turaly bәri jazdy, onyng ishinde Áuezov te bar. 39-jyldan keyin eshtene jazghan joq, tek antologiyadaghy qysqasha týsinik qana bar. Al siz Áuezov osynday qatelikterdi jiberdi deysiz. Múnday bolmashy derekti qalay saudalaugha bolady? Siz ghylym kandidatysyz. Búl túrghydan alghanda siz iydeyalyq tózimdilik tanytuynyz kerek, endeshe Áuezovti nege týzetpediniz? Joldastar! Oqu aghartu ministrligi 1948 jyly 19-mamyr kýni Mәlik Ghabdullin qúrastyrghan oqu programmasyn bekitti, qazaq әdebiyeti tarihynyng birinshi tomyndaghy Qobylandy batyr, Er Sayyn jәne basqalar turaly derekter, tipti túrmys-salt jyrlary da sol programmanyng negizinde jasaldy. Sóite túryp Áuezovti synaydy...».

IYә, synady. Al búghan onyng túraqty synshysy Sәbit Múqanov qalay qarady?

Múqanov: «Talqylau bizge eki týrli mindet qoydy. Birinshisi, bizding zertteushilerimizdin, әdebiyettanushylarymyzdyn, jazushylarymyzdyng әr kezde jibergen qatelikterinen arylu. Ekinshi, sol qatelikterdi jongdyng jolyn izdestiru. Biz osyghan jauap beruimiz kerek. Al Ghabdullin joldastyng bayandamasyn tyndaghanda: «Meshkey degen jaqsy ataq emes» degen mәtel esime týsedi. Últshyldyq qatelikterding bar ekeni ras, alayda, orayy kelsin, kelmesin últshyl әrkimge últshyl ataghyn tagha beruge bolmaydy. Tayauda «Liyteraturnaya gazetadaghy» maqalasynda Fadeev Ukraina men Qazaqstanda últshyldyq bar dedi. Múnday aiyp taghugha jeleu bergenimiz úyat. Fadeev jala jauyp otyrghan joq, sayasy astary bar onday qatelerdi әr kezde jiberdik, sony der kezinde eshkimning betine qaramastan bolisheviktik turashyldyqpen әshkerelep otyrugha tiyispiz. Mәlik búl turasynda, sonyng ishinde men jóninde de dúrys aitty. Batyrlardyng barlyq is-әreketin aqtap shyqqan Demiyan Bednyidyng «Batyrlar» piesasyn «Pravda» gazeti kezinde qatty synady. Men de sol jolmen ketip, barlyq batyrlardy halyq ókili etip jiberippin. Ekinshi, Stalin joldas ózining ataqty sózinde orys memleketine, orys mәdeniyetine enbegi singen asyl adamdardyng attaryn atap bergenine eliktep, mening de qazaq batyrlaryn tizbeley jónelgenim dúrys bolmaghan»,– dep keledi de әngimeni ýirenshikti әdeti boyynsha Áuezovke búrady.

Ol ómirinde birinshi ret últshyl degendi bayqap qoldanu kerektigin oryndy eskertti. Onyng birinshi sebebi: «Pravda» gazetinde jariyalanghan maqaladan keyin sonyng qatarynda ózi de ilinip ketui mýmkin edi. Al ózine taghylghan aiypty Bednyy men Stalinge op-onay sýiey saldy. Ol ekeuine qarsy sóz ótpeytin jәne búl kezde (2-kókek) Stalin de ómirden ótip edi.

Múqanov (jalghasy): «Osynda otyrghandargha mynany eskerte ketkim keledi: 1951 jyly Abaydyng әdeby mektebi turaly talqylau ótti, mәsele turasynan әdil qoyylsa da, keybir joldastar múny partiyalyq synnan kóri jekelegen toptardyng ózara kýresine ainaldyryp jiberdi. Bir-birimizdi osylay mýiizdey bersek, masqara bolamyz. Mәlikting bayandamasynda da bireuining qatesin basa, ekinshisining qatesin jenildete kórsetken osynday topshyldyqtyng saryny bayqalyp qalghany maghan únamaydy. Tәjibaevting kimdi qostaytynyn bilmeymin, al mening ózim eshqanday topta joqpyn (Tәjibaev: Men de sol topshyldyq bolmasyn deymin). Ózimizding de, ózgening de qatesin asha otyryp, ortaq til tabysayyq. Joldas Áuezov, bar qatelikti mektepke arnalghan oqu baghdarlamasyna audaryp, birinshi tomda jiberilgen qatelikti kishireytuge bolmaydy. Ózgening qatesin kórsetu arqyly óz qatendi býrkemelep qalma (Áuezov: Alayda ony da kórsetu kerek). Eshkimning de qatesin jasyrmaugha tiyispiz.

Eki mәseleni ajyratugha tiyispiz. Kenesaryny talqylaghanda men: týiedey bolsyn, týimedey bolsyn, qylmystyng aty – qylmys degenim bar. Biraq týimedeyding aty – týimedey. Mysaly, Kenesarygha qatysty Ondasynovtyng da aty atalyp qaldy. Al ony osy taqyrypty arnayy zerttegen halyq jauy Bekmahanovpen tenestiruge bola ma? Mәselen, mening kitabymda Kenesary jóninde pikir bar, búl mening qateligim, әriyne. Alayda men Kenesary, ne epos, ne Edige turaly arnayy zertteu jazghamyn joq qoy. Kezdeysoq qate men úrshyqsha iyirilip kelgen qatelikti ajyratugha tiyispiz».

IYә, «Pravda» gazetindegi maqala jәne «dәrigerlerding әshkerelengen isi» S.Múqanovtyng da jýregin seskendirgen. Ol búrynghyday ashyq shabuylgha shyqpay, ózining jeke basyn qauipsizdendiruge bet alghany bayqalady.

Múqanov (jalghasy): «Endi birneshe úsynys bildiremin. Ghabit dúrys aitady, epos turaly pikir bildirgende onyng núsqalaryn salystyra taldaghan jón edi. Júrttyng bәri onyng qansha núsqasy bar ekenin bile bermeydi. Sondyqtan da Mәlik epostyng jiyrma núsqasy bolsa, sonyng qaysysy tónkerisshil, qaysysy halyqshyl, qaysysy halyqqa jat, sony jiktep taldauy kerek edi. Epostar HIII ghasyrda payda bolyp, kele-kele әr tap ózine ynghaylap janghyrtty, qay taptyng ókili qay kezde qanday ózgerister engizdi, ashyp kórsetkeni dúrys edi. Feodaldyq epos degen ne, onyng qay jeri feodaldyq, qay jeri halyqtyq, búl mәsele Ghabdullin joldas, sizding bayandamanyzda qamtylmaghan. Áuezov: klassikterdi oryndy paydalana bilu kerek – dep dúrys aitady. Mysaly, Marks: «Iliada» miftik zamanda ómirge kelgendikten de, ol anyzgha qúrylghan – deydi. Sondyqtan da epostardyng barlyghyn «halyqqa jat» deuge bolmaydy. Jiyntyq núsqalardy jasaugha bolady. Mysaly biz «Birjan men Saranyn» aitysyn solay qúrastyrdyq. Reaksiyalyq kórinisterdi alyp tastadyq, paydalysyn qaldyrdyq (Mýsirepov: Kez-kelgen dastandy solay isteuge bolady). Áuezov joldas oryndy kórsetkenindey, Stalin joldastyng til turaly klassikalyq enbeginen keyin, epostyng tili turaly ýndemey ketui dúrys emes. Sonday-aq, Áuezovting epikalyq shygharmalardy qazirgi jazushylar qalay paydalanuy kerek – degen mәseleni de qozghaghany dúrys edi

Áuezov: Ony mindetti týrde eskerui tiyis edi.

Ghabdulliyn: Siz epostyng damu jolyn: birinshi, feodaldyq qala túsynda, ekinshi, qazaqtardyng orys bodandyghyn qabyldau qarsanynda jәne orys bodandyghyna ótkennen keyingi dәuirde tughan epostar dep jikteudi úsynasyz. Ýshinshi mәsele bizde mýldem zerttelmegen. Onda: qanday oqighany surettegen qate, qay oqighany dúrys baghalau kerek degen mәsele tuady. Ol mәsele anyqtalmasa, anau nege bylay, mynau nege alay degen súraqtar tuady. Áriyne, búl mәsele batyl aityluy tiyis. Sondyqtan da bayandamanyng ekinshi bóligin keneytip, tyndaushylardyng úsynystaryn qosyp, tilekterin qanaghattandyru kerek.

Morgun: Bayandamanyng maqsaty ne? Qazaq epostary turaly kózqarastardy anyqtau. Al bayandama: anau anaday, mynau mynaday qatelikter jiberdi – degenge qúrylghan. Múnymen qazaq eposy turaly tújyrymdy pikir aitylmaydy, zertteushilerding qateligin kórsetumen ghana shektelip qalamyz. Sondyqtan da bayandamany keneytip, qay epos qanday dengeyde zertteldi, olardyng núsqalary qanday mazmúnda, nege basa kónil bólu kerek, soghan basa nazar audarylghany dúrys.

Narymbetov (Til jәne әdebiyet instituty): Ghabdullin joldastyng bayandamasy negizinen dúrys, biraq ta ishinara týzetuler engizui kerek. Bayandamashy jalpy qazaq әdebiyettanuyndaghy qatelikterge bagha berui tiyis edi, onyng esesine jeke adamdardyng qatelikterine әdiletsiz bagha berildi. Mysaly, bayandamashy: Múqanovtyng epos turaly arnayy zertteui joq dep ýstirt óte shyqty, mening oiymsha olay emes. Sonymen qatar tek qana qazaq әdebiyetshilerine ghana toqtaldy. Mәskeu men Qazan ghalymdarynyng qazaq eposy turaly dissertasiyalyq júmystary atalmady. Mysaly, Orlovtyn, Smirnovanyng qatelikteri nege aitylmady. Eger qatelikteri joq bolsa, olardyng sinirgen enbekterin, Smirnovanyng qazaq epostaryn marksizm túrghysynan zerttegenin nege anyq atamaydy? Smirnovanyng maqalasy ortalyq basylymdarda jariyalandy emes pe. Jalpy, bayandamashy, qazaq eposynan jaghymdy bir de bir kórinisti taba almaghan, bar bolsa, nege kórsetpeydi? «Ghylym Akademiyasynyng habarshysynyn» 47, 48, 49 jyldardaghy sanynda Smirnovanyng 3 maqalasy jarysa shyqty, onda Abylay turaly dastandargha toqtalady (Dauys: Pikiri dúrys pa, qate me?) Men teris pikir dep esepteymin. Qabanbay men Bógembay turaly Múqanovtyng pikiri qate deydi bayandamashy. Endeshe Smirnovanyng qateligi nege kórsetilmeydi? Búl әdiletsizdik. Kenjebaevtyng Qobylandy jónindegi maqalasy teriske shygharyldy, endeshe Silichenkonyng qateligi nege eskerusiz qalady? Silichenko men Smirnova birigip jazghan orys tilinde jazylghan oqulyqtarda qazaq eposy turaly aitylghan taraularda osy reaksiyalyq dep otyrghan eposty maqtaydy. Bayandamashy búghan Sәtbaev bastyrghan «Edige» dastanyn qosuy kerek. Sol arqyly Sәtbaev óreskel qate jibergen. Sәtbaevti nege atamaymyz? Bayandamanyng tolyq jәne әdil boluy ýshin osylardy qosu kerek.

Sonday-aq, bayandamashynyn: Áuezovting 32-jyldan keyingi qateligi onyng 32-jylgha deyingi qateligining jalghasy degenge qosylmaymyn. Áuezovting 32-jylgha deyingi qateligi bir basqa, 32-jyldan keyingi qateligi bir basqa. Egerde Múqanov 32-jylgha deyin alashordashyl bolsa, onda búl onyng da qateligi bolyp eseptelmey me? Sondyqtan da Áuezovting qateligin alashordashynyng emes, kenes әdebiyettanushysynyng qateligi dep esepteu kerek»,– degen batyl pikir bildirdi.

Shyndyghynda da, ótkir de әdiletti pikirding biri osy. Kelesi sheshenning pikiri de batym shyqty:

«Er Targhyn» – halyqqa jat epos, ol qalyndyghyn izdep joryqqa attanady. Múnda patriarhaldyq-feodaldyq iydeyany әspetteu bar. Al Tәjibaevting Mýsirepov, Áuezov siyaqty jazushylardyng epikalyq, túrmystyq taqyrypty qalay iygergeni taldanuy tiyis. Jaymurzin men Ghabdullin joldastar qúndy pikirlerdi eskerip, bayandamagha kirgizsin. Múqanovtyng «halyqqa jat epostar» turaly pikiri senimsiz shyqty. Tabys ta, qalys ta naqty dәlelge sýiensin. Búl bizding ótkizip otyrghan 4-talqymyz, sondyqtan da ótken talqylaulardyng tәjiriybesin paylanuymyz kerek. Tiltanu jónindegi talqyda bizding talqylauymyzgha Sanjeev: «Bәring de keremet daulasa bilesinder, biraq daudan әrige barmaysyndar, senderding sózderinde ghylymy negizdeu, naqty ghylymy dәlel degen mýldem joq, oghan barmaydy ekensinder»,– dep óltire synady. Shyndyghynda da, bizding de ghalymdarymyzdyng pikir aita alatynyn kórsetuge tiyispiz.

Al, Mәlik joldas, sizding bayandamanyzdyng kólenkeli jaghy kóp. 26-betke deyin tútastay «әspetteu» bolyp shyqqan. Bәrin syzyp tastaysyz. Sonda jaghymdy bir nәrse joq pa? Aqyr aitqan song әdildik ýshin ashyghyn aitayyn. Áuezov joldas ózining sózinde ózining kitabining shyqpaghandyghy turaly uәj bildirdi. Sizding múnynyz dúrys emes. Siz qatelik jiberdiniz ghoy, demek, kinәnizdi ysyryp tastaugha úmtylmay, ony moyyndaugha tiyissiz. Siz jariyalanghan joq dep qútylghynyz keledi, biz bala emespiz, ýlken adamdarmyz, sondyqtan da bayandamada ghylymy týrde dúrys qamtylghan. Múnda jurnaldar turaly kóp mysal keltirildi. Sol jurnaldyng sandary men betterin kórsetkenshe, ústanghan baghyttarynyng qatelikterin nege aitpaysyzdar?

Siz, Ghabdullin joldas, Marks, Engelis, Gorikiy dep sypyra qoldanasyz, qay jerde Gorikiydi, qay jerde marksizmdi qoldanudyng shekarasyn anyqtaghanyz jón. Esterinizde bolsyn, búl talqylau – erkin pikir alysu ekenin úmytpaularynyz kerek... Eger bir jaqty talqylay bersek, onda búl – últshyldyqqa, veselovshinagha, birynghay sana aghymyna alyp keledi. Múny ajyrata biluge tiyispiz. Biz eng aldymen epostar men onyng halyqshyldyghy turaly mәseleni talqylap otyrghanymyzdy esten shygharmanyzdar. Epostyq shygharmalardy dramaturgterding qalay paydalanghany jónindegi talqylauda ondaghy keybir qatelerge toqtalghanbyz. Sondyqtan da epostyng kórkemdik, sujettik, stilidik, tildik erekshelikterine toqtalynyzdar. Talqylau sol ýshin ótkizilip otyr».

Sóz ynghayyna qaraghanda «qyzyl tildi bezegen» sheshenderding kezekti әshkereleuinen seskenip, boyyn tarta bastaghany angharylady. Ángimeni, «epostyng kórkemdik, sujettik, stilidik, tildik erekshelikterine» qaray búrghysy kelgendigine qaraghanda Ya.Rapoporttyn:

«Nauryzdyng alghashqy kýnderi týrmede pәlendey ózgeris bola qoyghan joq, tek sol kisen, sol tergeu, tek tergeushilerding qúlqynan bir týrli selqostyq, juasu bayqaldy, sayasy tereng astarly súraqtar azaydy»,– dep jazghanynyng kerin búrynghy belsendiler de ústansa kerek.

Osy qas-qabaqty angharghan M.Áuezov ontayly sәtte qystyrma sózge aralasady.

M.Áuezov: «Bayandamada mening qyzmetim tolyq qamtylghan, sonyng ishinde mening jazushylyghyma qatysty berilgen minezdemeni syzyp tastaugha bolmay ma?

Jaymurziyn: Búl arada jazushylardyng qyzmetterine bagha berilip otyrghan joq, әngime qazaq eposy jóninde bolyp otyr.

M.Áuezov: Eger ol shygharmadaghy qatelik týzelse she?

Jauap: Onda búl atalyp ótui tiyis.

M.Áuezov: Men de sony qalaymyn. Jaymurzin men Ghabdullin joldastar әdildikti qoldauy tiyis. Osy arada aitylghan Silichenko men Smirnovanyn, Orlovtyng qatelikteri de keninen taldanuy tiyis. Óitkeni olardyng kitaptary da kópshilikke keng tarady. Bizge búl taqyryptyng taza bolghany kerek. Bizding jazushylar da sol túrghydan kelip, eshkimge ayaushylyq bildirmeui tiyis.

Múqanov: Endi bayandamanyng ózine toqtalatyn bolsaq, onyng ekinshi núsqasy da pәlendey jaqsaryp ketpegen. Onyng 16 beti jalpylama sóz, 3 beti «Qyz Jibekti» mazmúndap beruge ketken. Dastandardy mazúndau basym. Aqynjanovtyng bayandamasyna az oryn qalghan. Búl biz kýtken bayandama emes, avtordyng ózining oilaryn bildirgen jalpaq sheshey, jattandy sózder. Aqynjanovqa últshyl degendi jii qoldanudan boyyndy aulaq sal demekpin. Últshyldyq degenimiz – bir halyqtyng mýddesin ekinshi halyqqa qarsy qong. Mysaly, Áuezovting epos turaly pikirinen sonday últshyldyqty tabady. Búl aradan men eshqanday últshyldyqty kórip túrghamyn joq. Ol qate pikir.

Tәjibaev: Men Múqanovtyn: әr kimdi kinәsyna qaray jazghyru kerek degenin qostaymyn. Burjuaziyalyq-últshyl degendi әr adamgha tana beruge bolmaydy. Onday kemshilkter bolsa naqty atau kerek. Múqanov aitqanday, epostyng 16 núsqasyna 4 bet, al 17-núsqasyna 16 bet arnaghansyz. Orys foliklorynyng ómir sýruine tolyq qúqyghy bar eken, endeshe kýdikti núsqalargha sonshama nazar audarudyng qanday qajettigi bar? 17-núsqa turaly sizding sóziniz jalyqtyryp jiberdi. Sodan keyin siltemelerdi qazaqsha alghanynyz dúrys bolar. Men orys tiline qarsy emespin, ony bәrimiz de týsindik. Biraq ghylymy talap ýshin qazaq filologiyasy turaly bayandamanyng siltemesi de qazaqsha alynghany dúrys».

Talqylaudyng barysynda Áuezov taghy da minbege kóterildi. Búl joly tek M.Aqynjanovtyng bayandamasynda taldanghan liro-epostargha ghana toqtaldy.

Áuezov: «Bayandamanyng taqyrybynyng negizinen derbes ýsh dastanda taldaugha arnalghandyghynda túrghan esh әbestik joq. «Qozy Kórpesh» negizgi dastandarymyzdyng biri bolghandyqtan da ol turaly sóz qozghamasa da bolady degen joldastar qatelesedi. Onyng әr núsqasynyng ózindik iydeologiyasy, ózindik qúbylysy men aitary bar. Sondyqtan da onyng әr núsqasyn zerttep, sizder qaysy núsqasyn jaramdy, qaysy núsqasyn ziyandy dep tabasyzdar, sony anyqtaghan dúrys. Sonyng ishinde jaramdysyn qorytyp, әdebiyet salasyna qoyylyp otyrghan markstik-lenindik úghymgha say iygeruimiz qajet, «Qozy Kórpesh» oghan tolyq tatityn dastan. Al onyng iriktelip qúrastyrylghan núsqasyn jasau óte kýrdeli mәsele. Egerde «Qozy Kórpeshtin» barlyq núsqasyn jinaqtap bir ghana núsqa jasasa, búl qiqymdy jelimdeu bolyp shyghady. Onda qiqymdap jelimdeuge kelmeytin kóptegen jaylar bar. Mysaly, onda jastardyng arasyna jengetay, dәneker, tileules bolyp jýretin keyipkerler әr núsqada әr týrli. Keybir keyipkerler ghana emes, tilulester de ózgerip otyrghandyqtan da, olardyng taghdyry da әr týrli bayandalady. Býgingi bayandamashynyng «Qozy Kórpeshtin» 17 núsqasynyng mazmúnyn bir núsqa retinde aralastyryp taldaghany siyaqty jasandylyqqa alyp keledi. 17 núsqany ústanudan bas tartuymyz kerek. Búryn Qozy men Bayannyng dúshpany – Qodar edi, al Aqynjanov joldas 17-núsqada Qodardy ózbekting saudageri etip kórsetkenin aitty. Endi tuysqan halyqtyng ókilin saudager keypinde kórsetkileriniz kele me! Búghan óte saq qarau kerek (Mýsirepov: Jәne jyrdyng jelisimen ýilespeydi). Dúrys aitasyn. Sonda jaghymsyz keyipker, qanisher Qodardy tuysqan halyqtyng ókili etip kórsetkilering kele me? «Qozy Kórpesh» dastany әr tilde bar. Mәlikting bayandamasynda tuysqan halyqtardyng ishindegi núsqalardyng úmyt qalghanyn aita ketuim kerek. Onday núsqalar ózbekte, jәne basqa da halyqtarda bar. Egerde biz olardy talqylaugha qatystyrsaq, mysaly qazaq núsqasyn ózbekterdin, qaraqalpaqtardyng eposymen salystyra taldasaq, kóptegen tyng pikirlerdi tyndar edik. «Qozy Kórpesh» turaly bәri de týsinikti dep siz mýldem qate tújyrym jasaysyz. Ol óte kýrdeli әri qyzyqty shygharma. Biz halyqtyq jәne halyqqa jat shygharmalardy ajyratyp alugha tiyispiz».

IYә, «Qozy Kórpesh – Bayan súlu» naghyz halyqtyq tuyndy. Ol ýshin Qodardy kópes retinde kórsetuding de qajeti joq. Biraq Qozy men Bayannyng bayansyz ayaqtalghan bayandy mahabbatyna qarsy oqymysty Qarabaylar men Qodarlar taghy da tabyldy.

M.Áuezov: «Osy arada Ghabit «halyqtyq» degen úghymnyng tónireginde shatasyp qaldy. Ony anyqtau onay. «Qyz Jibek» dastanyn bireu – Shayhysilәmúly jazdy, ekinshisi – Shayhysilәmúly jazghan joq deydi. Ol Abaydyng eki bet ólenin iyemdenip, kýieu balasy Húsayyn arqyly baspagha jibergenin óz kózimmen kórdim. «Ayman – Sholpandy» da ol ózining atynan shyghardy. Ol «Qyz Jibektegi» qazaqtardyng kóshin kórgen de emes. Al «Qyz Jibek» oqighasy Qazaqstannyng ontýstik-batysynda ótken. Ol eshqashanda ol jaqta bolyp kórgen emes, tek 10-15 joldy janynan qosqan. Ol halyq múrasyn iyemdegen naghyz әdeby úry. Sol arqyly baspadan aqsha alyp otyrghan, al Qazan tatarlary múny bilmegen. «Qozy Kórpesh» – 6 ret, «Qyz Jibek» – 4 ret búryn basylyp shyqqan, ol soghan qol salyp, iyemdenip otyr. Orynbordy da kórmegen, Almaty uezinde ómir sýrgen adam «Ayman – Sholpandy» qalay jazady? Endeshe nege oghan avtorlyq qúqyq beremiz? Olardyng stilideri de әr týrli. Onyng ózi shygharghan Múhammed payghambardyng Allanyng ayanyn tyndau ýshin taudaghy ýngirge barghanyn suretteytin qissanyng stiyli men «Qyz Jibektin» stiylin salystyrynyzdarshy. Onday kórkem dýniyeni jazugha onyng aqyndyq quaty jetpeydi. Sondyqtan da ol jay ghana әdeby úry! «Ayman – Sholpan» men «Qyz Jibek» dastandarynyng stiyli de úqsamaydy. Endeshe «Qyz Jibek» turaly aitqanda Shayhysilәmúlynyng ainalasynda shayqalyp jýrip almayyq. «Qozy Kórpesh» dastanyna keletin bolsaq, onyng birinshi núsqasy halyqqa jat. Sen ghoy, Ghabiyden, әkesiz jigitting (Qozy Kórpesh – T.J.) nemese әkesine qarsy shyghyp, óz betinshe qalyndyq izdeytin jigittikti (Tólegen – T.J.) suretteytin jyrdyng birinshi bólimin halyqshyl dep tanisyn. Al osyndaghy Lavrittik saltty qalyptastyrghan feodaldyq-patriarhaldyq iydeologiyany qayda qoyasyn. Halyqtyq pen, halyqqa jat dýniyeni aiyra bilu qajet. Din men kekshildik halyqqa kýshtep tanylghan. Múnda eshqanday jat iydeya joq. Ýsh adam adamnyng mahabbat mashaqaty búl»,– degen ekiúshty emeuirinmen oiyn jinaqtay kelip, liro-epostardyng shyghu tarihyna kóshedi.

Múhtar Áuezovting Jýsipbek turaly ashy da ashuly aitqan pikiri eki oily әserge jeteleydi. Egerde ol qaghazgha týsirip, basylymgha úsynbasa, «Qyz Jibek» dastany býginge jeter me edi, joq pa? Ekinshiden kóshirmeshiligin avtor retinde úsynuy naziralyq dәstýrge jatpay ma, jata ma? Búl býgin de sheshilmegen ghylymy mәsele.

M.Áuezov (jalghasy): «... Týrki qaghanatynyng tarihy jazbalary ÝI-ÝIII ghasyrdan bastalatynyn ótken joly aitqan bolatynmyn. Olardyng bәri de qaghandar. Alayda onday tújyrym jasasaq, tyndap otyrghandar bizdi týrkologiyadan esh habary joq eken dep oilaydy. Al «han» degen sózdi paydalanbaghanyna qarap olardy halyqtyq sypatqa jatqyzugha bola ma? (Barlyq qaghandardyng bәri de handar» deuding ózi ghylymgha qarsy tәsil, óz keudendi ózing oqqa tósegenmen birdey, siz jalghan ghalym, jalghan ghylym iyesi degen ataqqa qalasyz. Qazaqstanda qypshaqtardyng túsynda han bolghan jәne olardyng epostary da bolghan. Búghan qarap handar ol kezde qadirsiz bolghan deuge kelmeydi. Qypshaq handyghyn Shynghys han jaulap aldy, al «Altyn ordanyn» qúramyndaghy shetsiz aimaqta kóptegen taypalar bas qosqan derbes qypshaq birlestigi bolghan. Qazan hannyng ózi Shynghys hannyng túqymy. Qypshaq taypasy jeke ómir sýrgen, Shynghys han olargha shabuyl jasady, olar qorghandy.

Al shygharmany taldaugha keletin bolsaq, onda bayandamashy keyipkerler beynesine, adamdardyng ara qatynasyna, til men mahabbat mәselelerine, enbek ýrdisine toqtalghan. Bayandamashy mәselening naqty bayybyna barghan, múnda ghylymy taldau bar, búl bayandamada әli de óndey týsetin qúndy pikirler bar».

Mine, aldaghy kezende býkilodaqtyq dengeyde ótuge tiyisti epostar men liro-epostar turaly asa manyzdy ghylymy talqylaudyng aldynda ótken pikir alysular osynday edi.

Búdan bir bayqalatyny, úly kósemning qazasynan keyin «burjuaziyalyq-últshyl», «kenes ókimetining jauy», «iydeologiyalyq-sayasy óreskel qatelik», «halyq jauy» degen tirkesterdi – «halyqtyq» degen jaymashuaq, san maghynaly sózding auystyrghany angharylady.

Tipti, Sәbit Múqanovtyng ózi «últshyldyq» degendi saqtyqpen qoldanu turaly úsynys aitty.

(jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir