OL ÚLTYN ShEKSIZ SÝIDI
Zorlyq,zúlym jyghylar jyldar keler,
Azat, kýshti, alyp júrt kýter, biler.
Eske alyp, bosaghan júrt qabirine kep,
Senderdi aityp, adal, kóz jasyn tóger.
Súltanbek Qojanov
«Janaza marshy»
Mening atam Súltanbek Qojanov 1894 jyldyng 10 qyrkýieginde, qazirgi Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Sozaq audanyna qarasty Aqsýmbe auylynda kedey qazaq otbasynda dýniyege kelgen. Ol óte zerek bolyp ósken. Qazaq baylary óz balalaryn orys mektepterine beruge qoryqqan. Cúltanbekke Týrkistan orys-týzem mektebine týsuge tura keldi. Ol oqu ýshin etikshining kómekshisi bolyp júmys istegen. Eskishe hat tanyghanmen, oryssha eshbir sóz bilmey mektepte ýzdik oqyp, qalalyq uchiliysheni, Týrkistan múghalimder seminariyasyn óte jaqsy bitirgen.
Súltanbek Qojanov 20-ghasyrdaghy Qazaqstan men Orta Aziyanyng kórnekti qogham qayratkeri. Ol elding sayasiy-әleumettik júmysyna 1915-shi jyldan bastap belsene kiristi. 1916-shy jyly Orta Aziya men Qazaqstandy últ-azattyq kóterilis jalyny sharpydy. Halyq otarlyq ezgige qarsy shyqty.Patsha ýkimeti kóterilisti qaruly kýshpen basyp tastady. El jaghdayy nashar, sharuashylyq dengeyi tómen sauatsyz, qaranghy, kedey qalpynda qala berdi.
Osynday kezende týrkishil jastar «Kenes» atty jasyryn úiym qúrdy. «Kenes»-ting birinshi úiymdastyrushylary ishinde Súltanbek te bolghan. Aldyna zor maqsat qoya bilgen azamat týrki halyqtaryn (qazaq, qyrghyz, ózbek, týrkimen) shettetuge qarsy shyqty.Sol pikirin 1917-shi jyly ótken Kenesterding III sezinde aitqan bolatyn.
1918 jylghy Aqpan revolusiyasynan Súltanbek tek jaqsylyq kýtti. Biraq sayasy ahual mýldem basqasha órbigeni mәlim.
Meshit ýstemdigin ornatugha talpynyp,músylman uәkilderi burjuaziyany dinnen shettetuge tyrysty. Dinbasylardyng eleuli toby halyqtyng diniy-sana sezimine sýienip, «Ýlema» atty úiym qúrghan. S.Qojanov redaktor bolghan «Birlik tuy» gazeti ýlemistermen qajyrly kýres bastady.
1928 jylghy kәmpeske qazaqtyng ghasyrlar boyy qalyptasqan ómirining tamyryna balta shapty.Kәmpeskeden keyin ýkimet qazaq pen orys baylaryn bala-shaghasymen týgeldey qanghyrtty.Qazaq halqynyng ózin-ózi biyleuine,tendikke, demokratiyagha, sóz bostandyghyna, últtyq tildin, mәdeniyetting damuyna qarsylyq bildiru bastaldy.
1931 jyly baytaq qazaq dalasyna birde-bir tamshy janbyr tamghan joq. Qatty qúrghaqshylyq, kәmpeske, halyqtyng diny sana-sezimi,sauatsyzdyghy,kedeyligi,qoghamdyq qayshylyqtar,Patsha ýkimetining Qazaqstandaghy koloniyaldyq ekspansiyasy qazaq halqy jartysynyng 1932-1933 jyldary bolghan asharshylyqtan qyryluyna әkelgen.Buharin ashtan ólip jatqan qazaqtardy kórip: «Mine, industriyalandyru sayasatynyng nәtiyjesi»,-dep kýizelgen kezde Stalin Venesiyagha Kenes elinen biday men qant tolghan 30 jýk kemeni jibergen. Biraq Italiyanyng kósemi Ukraina men Qazaqstannyng halqy ashtan ólip jatqandyghyn aityp,kemeni qabyldamady. (Búl estelik jazushy H.Abdulinning maqalasynan alynghan*).
Qazaq elining týgeldey azyp-tozuyna TOZ (qazaqsha: OEShS-orta egin sharuashylyghy seriktestigi) yqpal etken. Baylardan jinalghan mal-mýlikti «sholaq belsendilerdin» ózderi bólip alatyn. Al búl mәseleni talqylaghan jiyndarda 70 payyzy kedey-batyraqtargha ýlestirildi, 30 payyzy kollektiyv, arteliderge berildi, kedeylerding túrmysy kóterile bastady dep júrtty aldaghan.
Qojanov 1918 jyly Týrkistandaghy asharshylyqpen kýres jónindegi komissiyany basqardy.Azyq-týlik jinap, kedey, ash adamdargha taratqan.
«Súltanbekting shýlen kójesin-ay»,-dep qariyalar osy kýnge deyin kózderine jas alyp, esterine týsiredi. Qyruar kisi qúrban bolyp ketkende, olar aman qalghan.
1918-1919 jyldary Qojanov Rayprodkomnyng sekretary, halyq uezd bólimindegi instruktor, uispolkom mýshesi, Syrdariya revkomynyng tóragha qyzmetterin atqardy.
Súltanbekti taghy bir qyrynan tanytatyn «Esep tanu qúraly» atty oqulyghy. Ol kópshilikke arnalghan qazaq mektebining matematikadan birinshi oqulyghy bolatyn. Kitap óte týsinikti, qyzyqty jazylghan. Arifmetikanyng negizgi tәsilderinen basqa da qyr-syrlaryn asha týsedi. Búl oqulyq qazirgi balalargha da paydaly bolar edi.
Qojanovtyn halyqqa erekshe tanylghan kezi ótken ghasyrdyng 20-nshy jyldardyng basy.1920 jyly ol RKP (b) qataryna qabyldanyp,Týrkistan ólkelik partiya úiymynyng V sezinde TKP OK-nyng mýsheligine saylandy. Osy otyrysta diqanshylardyng jer men sudy paydalanugha degen qúqyghy tenestirildi. Jergilikti kedeyler basybaylylyqtan bosatyldy. Enbekshilerge jer bekitildi.
HH ghasyrdyng 1920-30 jyldar Súltanbekting qyzmettik ómirbayanynda eng jauapty, jemisti, bedeline bedel qosqan kezeni bolatyn.Týrkistan Kompartiyasynyng ishki ister halyq komissary, Týrkistan Respublikasy Ortalyq atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary qyzmetterin atqardy.
1922 jyly Qojanov Týrkistan respublikasynyng oqu-aghartu halyq komissary bolyp taghayyndaldy.Týrkistan respublikasynyng jer-su halyq komissary lauazymyna 1923 jyly bekitildi. Halyqtyng shyn janashyry ekenin kórsetip, kóptegen kýrdeli mәselelerdi sheshti. Shapshandyghy, enbekqorlyghy birneshe qyzmetti qatar atqaruyna mýmkinshilik tughyzdy.
1920-24 jyldary Kenester Odaghy Kommunistik partiyasy X, XIII, XIV sezderinin,Týrkistan Kommunistik partiyasy V-VIII sezderinin,Týrkistan respublikasy Kenesteri IX-XIII sezderining mәjilisterine Súltanbek Qojanov belsene qatysty. Árbir sezd jiylysynda Súltanbek ózining oily úsynystaryn aityp, iskerligin tanytty.
Alghyr qabileti, tereng bilimi, qaysar minezi turaly elde kóp anyz-әngimeler taraghan. Qojanovtyng eng bir este qalar qasiyeti - bilimge qúshtarlyghy. «Ol qysqa ghana ghúmyryn izdenumen ótkizdi»,-degen zayyby Gýlәndam.
1921 jyly Býkilodaqtyq 12-nshi sezde Qazaqstannyng jaghdayyn ashyp aityp, kókeyinen ketpeytin últ mәselesine de jeke toqtalady. Patshalyq qúrylys túsynda tendik kórmegen halyqtargha bilim beru mәselesin kóteredi.Últtardyng salt-dәstýrin, tilin, mәdeniyetin damytu joldaryna toqtaldy.
Jalpy júrtqa arnalghan últ mektepterin, kәsiptik oqu oryndaryn kóbirek ashu keregin anyq kórsetti. «Europa mektepterin ýlgi retinde alghanmen, olardaghy oqu prosessin ana tilinde ótkizu kerek»,-dep óz úsynysyn jetkizdi.
Jergilikti últ ókilderinen maman kadrlar dayyndau, kurstar, instituttar ashu mәselesine de toqtaldy. Instituttargha týsu ýshin jastargha dayyndyq kórsetetin kurstar, bólimder ashyp, kómektesu qajettigin basa aitty.
Pikirleri V.Leninge de únady.Arqasynan qaghyp, «Jaraysyn, qyzuqandy qyrghyzym»,-depti kósem. Lenin elding jaghdayyn súraydy, ekeui halyqty tolyq sauattandyru, aghartu joly turaly әngimelesedi.
«Súltekeng ýige óte quanyshty keldi. Kónili jii bir nәrsege tolmay jýrushi edi»,-dep Gýlәndam әjemiz esine alaty. Sol uaqyttaghy Leninning ózimen sóilesken az kisilerding biri Qojanov bolatyn. Ángimening sonynda kósem jas qayratkerge eldi tolyq sauattandyru, aghartu isin basqarasyn dep kenes beripti.
Bilim taratu isi tendik, erkindik jaghdayynda ótkizildi. Sol isting úiymdastyrushysy, jýzege asyrushysy Qojanov boldy. «Súltanbek Qojanov búl qyzmette 1921 jyldyng qazanynan bastap júmys istegen. Ózining qyzmet etip kele jatqan merziminde onyng naqty jetekshisi retinde kórindi: kýsh-quaty zor, inisiativaly, ózining vedomstvosynyn júmysyn ortaq memeleket mindetterimen úshtastyryp otyrdy, qyzmetkerlerdi jәne basshylardy irikteudegi qabileti zor, belgilengen mindettemelerdi jýzege asyruda talapshyl. Qojanov joldas negizgi qyzmetinen basqa jer sharuashylyghy jónindegi halyq komissary qyzmetin atqardy, múnda da ol ózin Týrkistan jaghdayyn biletin jaqsy basshy retinde tanyta bildi.»*
Qay salada bolsa da Qojanovtyng birinshi kezekte oilaghany últtyq mýdde edi. Ol ýshin ymyrasyz kýresti. Enbekshil halqymen jaqsy baylanys ústap, ekonomikalyq, әleumettik, mәdeniyet mәselelerin sheshuge tyrysqan.
Surette: S.Qojanovtyng jary - Gýlәndam
Býgingi tәuelsiz Qazaqstannyng irgesin qalasqan kórnekti sayasatshy, memleket qayratkeri ózindik kózqarasyn әrdayym ashyq, batyl tanytyp otyrdy.
Qojanov Qazaqiyanyng jer-su men el-júrtyn bir shanyraq astyna jinaushy qayratkerlerding kóshbasshysy boldy. Árdayym kóteretin mәselesi-jer mәselesi. Leninning jer turaly dekreti shyqqannan keyin Súltanbek qazaq halqyn otyryqshylyqqa, egin eguge shaqyrghan. Ózi de bos uaqytynda jerlesterine maqta ósirudi ýiretken edi.
Týrkistan respublikasynyng jer-su halyq komissary retinde eng bir qiyn kezende kýrdeli mәselelerdi sheshuge tura keldi: «Otarshylardyng tartyp alghan jerin týgel qaytaryp berudi talap etemin»,-dep sóilegen de kezi bolghan. Kózqarasy dúrys bolghanymen, sol uaqytqa qalyptasqan dýniyeni qaytaru qiyngha soghar edi. Sonda da sheshimge kelgende Qojanovtyng pikiri eskerilgen.
Surette: Qojanov otbasymen
Qojanov qayratty, myqty qayratker, bilikti ústaz ghana emes, ol ghalym, alghyr publisist, bilimdi jurnalist, daryndy aqyn, alymdy audarmashy, sezimtal әdebiyettanushy. Kóptegen manyzdy maqalalar, ólender, tolghaular, esse «Ak jol» gazetinde (1920-1925 jj.), «Sholpan» jurnalynda (1923 j.), «Birlik tuy» gazetinde (1917-1918 jj.),taghy basqa basylymdarda «Tarlan», «Toqpaq» degen laqap attarmen shyqqan.
Qazaq elining birligi Qojanovtyng birinshi taqyryby bolatyn.1923 jyly jazghan maqalasynda nauryzdy músylmandyqtan búryn shyqqan meyram dep eskertken. Kóktem meyramyn toylaugha shaqyrdy. KINO-gha (Kazahskiy institut narodnogo obrazovaniya)týsken alghashqy 300 jas týlek turaly maqalasynda ózining shyn shattyq pen maqtanyshyn bildirgen. Osy oqu orny qúrylysyna Súltanbek belsene qatysqan. «Qyrghyz-qazaq birligi», «Halyq aghartu maydanyna kýshti audaru kerek», «Otyryqshy bolyp jer iyelenu kerek», «Qúrghaq qasyq tamaq jyrtady», «Júrtshylyqtyng mindeti», «Jas buyn, jana júrt, jana jolgha týssin!» taghy basqa Qojanovtyng kóptegen maqalalary jaryq kórdi.
Qojanov óte bay halyq auyz әdebiyetining әsem, әdemi, әserli ýlgilerinen ýirenip otyrghandyghy bayqalady. Qayratker poeziyasynda, publisistikasynda kóp qysqa-núsqa týrdegi maqal-mәtelderdi qoldanghan. Mysaly, «Auzy qisyq bolsa da, baydyng úly sóilesin», «Býkil dýniyege ókpelegen nemege úqsap qazaq otyr». Halyq sózderining dәmdi ýlgilerin paydalanghan:
«Júrtqa sengen taryqpas,
Kisige sengen molyqpas.
Ózi aqymaq adamgha,
Adal joldas jolyqpas».
Qazaq oqyrmanyna qyzyqty da paydaly shygharmalardy, sonyng ishinde D.Bednyi, K.Balimonttyng jazghan enbekterin, audarghan.
Filologiya ghylymynyng doktory A.Sharipov Súltanbek Qojanovtyng әdebiy-publisistikalyq múrasyn zerttep, «Súltanbek Qojanov. Shygharmalary» atty kitap bastyrdy. Ayauly azamattyng ómiri qiylghannan keyin әrtýrli múraghattarda shang basyp jatqan, jariyalanbaghan enbekteri jaryq kórdi. Onyng aldynda J. Álmashevtting «Týrmede sóngen shyraq» kitaby shyqty.
1924 jyly abaytanugha baylanysty úrymtal tústa «qazaqta jazba әdebiyetining aghasy Abay bolmasa, Ahmet bolmasa,kim bolady? Abay Qúnanbaev pen Ahmet Baytúrsynov revolusiya damuyna kóp enbek sinirgen... Qazirgi revolusionerlerding barlyghy da Abay men Ahmetting shәkirti»,-dep týiedi Qojanov («Ak jol»,1923 j.). «Súltanbekting qadir-qasiyetin arttyrar isi - Abay men Ahmetting qazaq әdeby tilin jetildirudegi enbegin, Maghjannyng aqyndyq qúdiretin júrttan búryn tanyghany, asqaq baghalaghany»,-dep jazady professor T.Qojakeev.
Qayratty azamatty jaqsy biletin belgili jurnalist J.Bektúrov: «S.Qojanov sekildi alghyr, jigerli, halyqtyng qamyn oilaytyn, tili ótkir, bedeldi basshy qyzmetkerlerdi doptay domalatyp, ayaq-qolyn jerge tiygizbey aidatyp, bir orynda kóp otyrghyzbaytyn myqty bir kýshting bolghandyghy aqiqat»,-dep jazghan.
Á.Qonyratbaevtyng aituynsha, «sózge tapqyr, keng túlghaly kisi. Qyzyl tilge kelgende men onday sheshen adamdy kórgen emespin. Ashuy joq, minezi darqan, sózderin tastay etip aitatyn arystannan tughan kemenger adam edi».
Kenes elinde maqta sharuashylyghynyng damuy Qojanovtyng esimimen tikeley baylanysty.
Tuysqan týrki tildes halyqtardyng eldigi, mәdeni-aghartu mәselesine úmytylmas iz qaldyrdy. Olardyng qamqorshysy bolatyn. «Orta Aziya hәm qazaq últy»atty maqalasy da yntymaqqa shaqyrghan dýnie edi.
Qojanov Orta Aziyadaghy әr últtyng óz shekarasy boluyn armandaghan.
1924 jylghy Orta Aziyadaghy últtyq bólinisti mejeleu kompaniyasynda Súltanbek ózinshe kózqaras tanytty. Úsynghany: týrki tildes elderdi bir federasiyagha ainaldyru sharasyn ekonomika túrghysynan bastap, sayasy jәne әkimshilik baghytta jetildiru. Ol isting ong yqpalyn da anyqtaghan.
Últtyq mejeleu syndy sayasy nauqanda Qojanov memlekettik kózqaras bildirgen. Mәselen «Tәjik avtonomiyasynyng mún-múqtajy osynday az bolsa-últtyq sayasatymyzdyng útylghany»,-dep týsindirgen.
«Qojanov bolmasa, Tәjik respublikasy da bolmas edi» (Abdullaev).
Súltanbek Qojanov enbekshilerdi internasionaldy mәdeniyetke shaqyratyn. Qyzmettesi M.Mariyanovskiy bylay dep jazypty: «...Eto byl kristallichesky chistoy dushy chelovek, istinnyy drug kazahskogo, rodnogo emu naroda, byl drugom vseh narodov SSSR. Eto byl chelovek iskluchiytelino skromnyy y prostoy. On vsegda byl ostroumnym y veselym».
Últtardyng teng qúqyly óz tilin, mәdeniyetin damytyp, ómir sýruine ýlken әser etken. Halqynyng arasynda jýzge, jerge bólinu degen týsinikke soqqy berip otyrghan, kópshildikti maqúl etken.
1923 jyly RKPB Ortalyq Komiytetining últ respublikalary men oblystardyng jauapty qyzmetkerlerimen ótkizgen Tórtinshi kenesinde Qojanov Týrkistan halyqtarynyng taghdyryn,bolashaghyn tereng talqylaugha saldy. Stalin Qojanovtyng sóilegen sózine jaqsy bagha berip, kemshilikterine nazar audardy. Keneste Qojanovqa úsynghan hatynda: «...Men sizding dosynyz, joldasynyz bolugha dayynmyn»,-depti. S.Múqanov «Ómir joly»kitabynda Súltanbekti «әri onshyl, әri últshyl» dep jazghan. «Kenes ókimetine Súltanbekting onshyldyghy Oktyabri jenisine ashyq qarsy kýresken onshyldyq emes. Kommunistik partiyanyng óz ishindegi onshyldyq»,-dep týsindirdi T.Qojakeev. Sol keneste batyl sóileytin Qojanov «Týrkistannyng mandayyna qansha Kenestik jazu japsyrghanmen, otar osy kýnge sheyin otar qalpynda qaluda»,-degenine Stalin «últshyl» dep sayasy bagha bergen.
Surette: Qojanovtyng balalary
Bir kýni Súltanbek Stalinnin: «Orta Aziyanyng Shynghys hany, sóile»,-degen mysqyl eskertuine: «Búl jerde gruzin kinәzi da sóilep jatqan joq pa?» - dep dereu ile jauap beripti. Búl qaysardyng batyldyghy bas hatshygha sóz joq jaqpady.
Qojanov kadr mәselesine ýnemi ainalyp soqqan. Shiraq, kópshil bolghandyqtan, jastardy sýigen, studenttermen syrlas bolghan. Ol jastardyng bolashaghyna, qoghamdy algha aparudaghy atqarar qyzmetine erekshe mәn bergen. Bilimge, ónerge qúshtar, talantty, talapty, daryndy jastardy tandap, oqugha tartty. Basshylardy búzylmaghan buynnan әzirleu, endi-endi jetip kele jatqan balalardan jaqsy maman ósiru kerek dep sanaghan.
Súltanbekting aqyldylyghy, namysshyldyghy, enbekqorlyghy, adamgershiligi jәne halyqtyng arasynda óte bedeldi bolghany oghan ýlken jol ashty. Otyz jasynda ol halyq tanyghan kósemge ainaldy. Ólkelik komiytetting jauapty hatshysy bolyp taghayyndaldy. Qazaqtan shyqqan túnghysh hatshy Súltanbek Qojanov boldy.
1925 jyly Qazaq Respublikasy Kenesining V sezinde Qojanovtyng aitqan tarihy úsynysy boyynsha astana Qyzylorda bolyp, qyrghyzdar dep atalyp kelgen qazaqtargha tól aty qaytaryldy. Kenesting aqyrghy sheshimi boyynsha respublikamyz Qazaq ASSR dep atalatyn boldy. Jauapty hatshy astanany kórkeytuge kóp kýsh júmsaghan bolatyn. Daryndy da inisiativaly basshy halyq sharuashylyghynyng ýlken kórmesin ashqyzdy. Ol halyqtyng kónil-kýiin kóterip, bolashaqqa zor senimmen qaraugha jeteledi.
Súltanbek atamnyng basyna qara búlt ýiirilip, sayasy qysymgha úshyraghan uaqyty sol kezdegi biyliktegi «shash al dese, bas alatyn» basshylardyng qyzmetke lek-legimen keluimen baylanysty.
Naneyshviliyding ornyna kelgen Filipp Goloshekin el-jer jaghdayyn bilmey, qazaq jerin alghash ret basyp túryp, Qazaq respublikasynyng damu jolyn «Kishi Oktyabrimen» bastady. Ol qazaq elin әlsiretu jospary bolatyn.
Bir ghana mysal. «Za partii» jurnalynda: «...IzdaItsya na kazahskom yazyke voobshe («Aq jol», kitaptar. J.S.), ne obrashaya vnimaniya na ih soderjaniye»,-dep birinshi hatshy ókinedi.
Goloshekin Qazaqstannyng jaghdayyn jaqsy týsinetin joldastardyng pikirin tyndamady. Halyqqa bedeli barlardan, basqasha oilaytyndardan qútylugha úmtyldy.
Qojanov oghan qaramay óz halqy, óz últy ýshin kýresken, partiyasynyng aghymdaghy sayasatyn jýzege asyryp, ony últtyq iydeyalarmen úshtastyryp otyrghan. Halyqtyng baqytty bolashaghyn armandaghan. Últ bostandyghynyng úranshysy boldy. Barsha halyqqa degen ystyq mahabbatyn, qúrmetin, qyzmetin osydan bilesizder.
Súltanbek úiymdastyryp, túnghysh bas redaktory bolghan Týrkistan respublikasy Ortalyq atqaru komiytetining «Aq jol» gazetine 1925 jyly Goloshekin «qazaqtyng aq emigrantyna baylanysty iydeologiyasyn beyneleydi»,-degen teris minezdeme bergen. Keyinirek «Aq jol» gazeti jabyldy.
Osydan jetpis jyl búryn aghartushy qayratkerding kótergen mәseleleri, aitqan pikirleri býgingi uaqytqa deyin manyzdy sheshimin tolyq tappady.
1927 jyly Stalin Goloshekinge jazghan hatynda: «S.Qojanov baspasóz organdarynda ózining qatelikterinen bas tartugha әzirligin bildirdi. Meninshe, ólkelik komiytet oghan búl iste kómek kórsetui qajet siyaqty»,-dep jazady.
Aqyrynda Súltanbek qyzmet isteu ýshin eki jylgha Mәskeuge jiberildi. Bir jyldan son, 1926 jyly Qojanovtyng mәselesin talqylaghan plenum ótkizildi. Goloshekin «alashordashylardyng iydeologiyasyn beyneleytin «qojanovshylar» jәne «saduaqasovshylar...» -dep azamattardy aiyptaydy («Za partii» jurnaly).
Sol kezde Súltanbekke kenes sayasy kýshterining qysymy qatty bolghan. 1928 jyly «Kenes auyly» gazetining súraqtaryna jauap bergen. «Qojanovshyldyqtyn» bolghanyn moynyma alamyn..., «últshyldyq jolynda boldym», «Alashordashylarmen kýreskenimiz joq», «Pikirimning teris bolghanyn moynyma alamyn... ol jolymnan mýldem bezem». «Saduaqasovshylargha»,ózgelerge de qarsy bolamyn. Bәrinen qol ýzemin»,-deydi.
Biraq Qojanov Kenes sayasatynyng talaby boyynsha eline qyzmet atqaru ýshin janyn saqtaugha mәjbýr bolghan. Ony tergeu hattamasy (1937 jyly 31.07) turaly da aitu kerek.
Qyzylordadan keter aldynda óz júmysyna resmy bagha beriluin talap etken. Sonda: «Tovarish Hodjanov yavlyaetsya odnim iz krupnyh rabotnikov-nasionalov Sredney Aziy y Kazahstana. Vse vremya zanimal otvetstvennye partiyno-sovetskie posty y v poslednee vremya byl Sekretarem Kazkraykoma RKP (b). Rabotnik s bolishim politicheskim krugozorom. Energichnyy y nastoychivyy v provedeniy prinyatyh resheniy partorganov»,-degen bagha berilipti.
1929 jyly Qojanov Orta Aziya maqta-irrigasiya institutynyng (SAHIPI) negizin qalap,onyng birinshi diyrektory boldy.
1931-1932 jyly Súltanbek Orta Aziya maqta ortalyghynyng basqarma tóraghasy bolghan, birneshe baqylau komiytetterinde halqyna qyzmet etken. Eng songhy qyzmeti Kenestik baqylau komissiyasynyng Ózbekstandaghy ókiletti ókilining orynbasary.
Qazaq mәdeniyetining tarihyndaghy sәtti kezenining biri Tashkenttegi 1930-shy jyldar. Ózine qauipti bolsa da, kóptegen aqyl-oy, kórkemsóz alyptaryn, әdebiyet, mәdeniyet qayratkerlerin jinaghan. Ahmet Baytúrsynovtyng 50 jyldyq torqaly toyyn kóterinki ótkizdi. Gazetke toy iyesining portretin, ózi jazghan maqalasyn jariyalatqan. Baytúrsynovty qazaq ziyalylarynyng atasy dep sanaytyn. «Bayshyl», «últshyl» dep qudalanyp jýrgen Maghjan Júmabaevqa qol úshyn bergen. 1923 jyly Qazaqstanda túnghysh jinaghynyng shyghuyna kóp әser etken. Kólemdi kitabynyng alghashqy sózinde sergek synshy Qojanov «Maghjandy aspangha kótere maqtap»,* jazypty: «Qoyshylar tili sanalyp kelgen, resmy qaghazdar jazugha, kitaptar jazugha jaramsyz delinip kelgen qazaq-qyrghyz tili... ónerge asatyn bay, jatyq,ótkir, әdemi til ekenin Maghjan ólenderi kórsete alady».
Tughan әdebiyetting dengeyin kóteru ýshin Qojanov tek Pushkindi, Lermontovty, Tolstoy men Turgenevti ghana oqyp zerttemey, Baytúrsynov, Dulatov, Aymauytov, Júmabaev, Dónentaev, Torayghyrov shygharmalaryna da kóp kónil bólu kerek dep kenes berdi. «Súltanbek shynymen de adamshyl, әdebiyet pen kórkem ónerdi sýietin kisi eken»,-dep týiedi S.Múqanov.
Tashkenttegi daryndy jastar arnayy shaqyrylghan A.Baytúrsynovtan, S.Asfendiyarovtan ,M.Áuezovten,M.Júmabaevtan dәris alghan. Osy kisilermen qosa Aymauytovtyn, Dulatovtyng alatyn ornyn joghary baghalaghan Qojanov.
Abay aitqan adamgha say ystyq qayrat, núrly aqyl, jyly jýrek qasiyetteri Qojanovta bolghan. Qyzy Zibanyng aituy boyynsha, әkesi orta boyly, myghym deneli kisi. Úqypty, qarapayym kiyingen. Auyldyng balalary ol kisining ýnemi kiyteli kiyip jýrgenine qyzygha qaraytyn. Ázilqoy Súltanbek balalarmen qaljyndasatyn. Tilin eptep tósep soyleytin. Qojanovtyng ýiinde qúndy kitaptar saqtalghan. Kishi balasy Arystan bes jasynan oqy biletin. Qayratkerding ýiine Asfendiyarov,Tóreqúlov, Rýstemov, Rysqúlov taghy basqa qadirli adamdar kelip, elimizding bolashaghy turaly súhbattasatyn.
Ókinishke oray, alasapyran zamanda keybir adamdarda qorqaqtyq, enjarlyq payda boldy. Biraq 1937-1938 jyldarda ketken otanshyldarymyz birin-biri әshkereley ústap bergen joq. (Onday da sóz taraghan –J.S.). Sol uaqytta NKVD organdary qazaq últshyl antiykenestik úiymdary turaly sóz kóterip, atalmysh isti búiryqpen әdeyi úiymdastyrghan. Birinshi tútqyndary S.Qojanov pen T.Rysqúlov edi.
1937 jyly Súltanbek qyryq ýsh jasynda qylyshynan qan tamghan stalindik jazalaushy sayasattyng qúrbany boldy. Ózining býkil sanaly ómirin halqynyng baqytty bolashaghy jolyndaghy taytalasta ótkizgen. Qojanov elimizding tarihynda asa iri memleket qayratkeri retinde qaldy.
Basyna búlt tóngen azamattyng sýigen jary: «Toghyzdar shamasynda esik aldynda týsteri suyq eki-ýsh NKVD-nyng adamdary túr eken.Tintu bastaldy. Telefonmen sóileskennen keyin: «Syn bednyaka predanno slujil y slujit revolusiy y vdrug okazalsya vragom naroda»,-dep oryndyqqa otyrdy .Sosyn «Sen saspa, bәri de jaqsy bolady»,-dep kete bardy».
Qojanovtyng qasireti barlyq elining qasiretimen týiisti. Ayauly azamattyng otbasy men jaqyndaryn kemsitu jarty ghasyrday uaqytqa sozyldy. Eki aidan keyin Súltanbekting zayyby Gýlәndam Qojanova tútqyndaldy. Karlagta mal baqty.
«Aqmola,Qaraghandy arasynda,
Qoy bagham Batyq,Jaryq dalasynda.
Saqtaymyn ong kozimdey baqqan qoydy,
Eshbir oy qoydan basqa bolmay qoydy».
Búl әjemning tútqynda jýrip jazghan óleni. Qamys tósekte kezekpen jatqan әielder әbden sharshap, kelgenderge júbanysh bolsyn dep, bir-birine jastyq astyna bir ýzim nan qaldyryp ketedi eken.
Toqsandaghy әjem syr shertetin: “On bir jyl Karlagta boldym. Ony eske týsiruding ózi qiyn. Aramyzda T.Rysqúlovtyn, O.Jandosovtyn, M.Júmabaevtyng әielderi, D.Ermekova taghy basqalar bolghan. Kuyeulerimizding adaldyghyna sendik. Sol bir senim bizdi bolashaqqa jeteledi».
Karlagtan qaytyp kelgen әieldermen Gýlәndam әjem ómirining sonyna deyin jii kezdesip, әngimelesip, raqattanyp shay ishetin. Qiynshylyqtargha qaramay, Gýlәndam adamdyq joldan esh aiyrylghan joq, otbasynyng úiytqysy boldy, balalary da syilaytyn.
1957 jyly Qojanov aqtalghannan keyin sinirgen enbegin moyyndau tek qana 1994 jyly bastaldy. Jarty ghasyrday kemsitu kórgen otbasy men jaqyndary taza aua jútqanday boldy.
Tashkenttegi tuysqandardyng kóbisi «biz senderdi tanymaymyz» dep, teris qarady. «Halyq jauynyn» tuys-tughandary júmysqa alynbaytyn.
Stalindik qatygez dәuir qúrbandarynyng biri týie baqqan, egin ekken kedey, toqsannan asqan Súltanbekting әkesi Qojandy adam jýrmeytin aidalagha aparyp tastaghan jerinen jerlesteri jasyryn qaytyp әkelip, baqqan. Súltanbekting inileri Raiys, Qamar, Sәrsekey, Seydildә qaryndastary Bzau-apa, Bibirali, basqa aghayyndary qughyn-sýrginge úshyrady. Artynda qalghan jyldar qorlyghyna qaramay Qamar – jaqsy múghalim, Seydildә – ataqty shahter boldy.
Zamandasy N.Ondasynov aitqanday: ««Halyq jauy» bolghan joq, qayta óz halqynyng jarqyn bolashaghy ýshin kýresti, sol ýshin jazyqty boldy, sol ýshin shybyn janyn qúrbandyqqa qidy». Qazaq elining tútastyghy, tәuelsizdigi jolynda ter tókken túlgha edi. Qazaq halqy atynan sóilegen, júrttyn joghyn joqtaghan arly da alghyr azamat bolatyn».
Aqiyq azamat Súltanbek Qojanovtyng tughanyna 100 jyl tolu mereytoyyna әzirlenu men ótkizu turaly Qazaqstan Respublikasy Ministrler kabiynetining 12 sәuir 1994 jyly №370 qaulysy shyqqan.
Respublika sarayynda Bes arys - I.Jansýgirov, B.Mayliyn, S.Seyfulliyn, T.Rysqúlov, S.Qojanov – 100 jyldyghyna arnalghan kesh ótti. Býkil ómirlerin últty, halyqty saqtaugha, sýiyge baghyttaghan, últjandylyq pen aqyl- oidyng ghajayyp ýlgisine, ónegesine ainalghan arystardyng esimderi erkin, azat elding aspanynda qatar ataldy.
«Qojanov aqiqat aldynda ardaqtalugha әbden layyq túlgha. Onyng ómir joly, kózqarasy, ústanymy býgingi tanda da eskirgen joq, ol qazir de san myng óskeleng úrpaq ýshin – Tәuelsizdik múratyna qyzmet etuding tamasha da kórnekti ýlgisi bola alady. Ruhy kýshti, biyik azamat. Ony tarih túghyryna kóterip, maqtanysh etu – Tәuelsizdik kýreskerlerining qazirgi buyny ýshin qaryz da, paryz da»,-dep jazady B.Qoyshybaev. Múhtar Áuezov aitqanday: «Óz úlyndy ózing baghalap, ardaqtamasan, seni ózge júrt qalay qúrmettep, qalay qadirlemek?».
Jolbarys Sardar
1995 jyly Almaty qalasynda tughan
Beydjindegi Diplomatiyalyq
Akademiyanyng 1-shi kurs studenti
«Tan-Sholpan» jurnaly №3, 2011 jyl
* Abdullin H. «Qara qúiyn maghan da oy saldy» atty maqalasy
* «Súltanbek Qojanov joldastyng Týrkistan Respublikasynyng Bilim beru jәne Halyq komissary qyzmetindegi júmysyna bagha beru»(Arhiyv)
* S.Múqanovtyng sózi.
