Senbi, 19 Mausym 2021
Qogham 7333 0 pikir 14 Sәuir, 2014 saghat 11:57

Qauipti qúbylysty eskertu: «SKORO ZDES ROSSIYa BUDET, MY VSE BUDEM ROSSIYaNE!»

Qauipti qúbylysty eskertu: 

 «SKORO ZDES ROSSIYa BUDET, MY VSE BUDEM ROSSIYaNE!»

 

QR Preziydenti N.Nazarbaevqa,

QR Ishki ister Ministri Kasymovqa,

QR Tútynushylardyng qúqyghyn qorghau agenttigi basshysyna,

QR Preziydenti janyndaghy adam qúqyqtary jónindegi

 komissiya Tóraghasy Q.S. Súltanovqa,                                                                                                   

QR Adam qúqyqtary jónindegi Uәkil A.O.Shakirovke,

 Mәdeniyet Ministri  A.Múhamediyúlyna,

Bilim jәne ghylym ministiri A.B.Sarinjipovke

Mәjilis Deputattary O. Asanqyzyna, N.Sabiliyanovqa, R. Qalmúradovqa

Osy atalghan adamdargha  jetpey qalyp jatsa, BAQ ókilderine  

 

 

Ashyq hat

Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly! Qúrmetti myrzalar! Mening sizderge joldap otyrghan Ashyq hatymdy jeke bastyng sharuasy dep emes, qoghamda beleng alyp bara jatqan qauipti qúbylys retinde qabyldap oqularynyzdy súraymyn.

03.04.2014 j. Qairbaev kóshesindegi  «Moya semiya» atty dýkenge, keshki saghat 8 shamasynda  nan satyp almaqshy bolyp bardym da: «Bir bulka aq nan berinizshi» dep súradym. Nandy bere túryp europa pishindes satushy: «Govoriyte na normalinom russkom yazyke» dedi. «Do kakih por budete schitati kazahskiy na ee je rodiyne nenormalinym?» deuim múng eken, dәl janynda túrghan erkek: «Na kakom osnovaniy s russkoy devushkoy govoriyte na neponyatnom yazyke?, t.s.s. degendi aityp saldy. Sony estigen satushy: «Esly ne hotiyte govoriti na russkom, pochemu v russkui odejdu odety? Ezjayte togda so svoim kazahskiym, pasty svoih baran nazad v svoy yurty, osvobodiyte nas ot sebya!» dep júlqynghany. Men: «Osy sózderiniz ýshin prokuraturagha shaghymdanamyn» degenimde, әlgi erkek satushygha: «Nichego ih proukatura s vamy ne sdelaet!» - dedi. Oghan kezektegi, europapishindes, «Vot, na Ukraiyne iyz-za ukrainskogo Krym otobrali, tam toje zahotely na svoem razgovarivati! Vezde, vse doljny govoriti po russkiy» dedi. Men shyqpaqshy bolghanymda osy aitylghandardy qostap, shytynap túrghan europapishindes satushy әiel: «Skazano tebe, chtoby uhodila nazad v svoy yurty, y zdesi chtoby ne poyavlyalasi so svoim kazahskiym, skoro zdesi Rossiya budet, my vse budem rossiyane» degenine, keshirinizder, sausaghymdy shyghardym da polisiya shaqyrttym, ile dalagha shyghyp kettim. 

Polisiya kelgende dýkenge birge kirdim. « ...skoro zdesi Rossiya budet» degen satushynyn, dýkendegi 1 adamdy ótirik kuәgerlike alyp, «ona menya udarila po sheke, y voobshe u menya seychas isterika sluchitsya, uberiyte ee» dep doldana jylaghanyna qarap sóz taba almay qaldym. Poliysey jastargha ótindim: «Kameralaryn tekserinizdershi, bolmasa sudmedekspertizagha jiberinizder».

Eng masqarasy – kuәgerlerim bola túra, polisiya meni osy kýnderi sotqa sýiremekshi. Uәjderi: olardy men shaqyrsam da, uaqyt boyynsha aldymen satushylar aryz jazypty. Óitkeni atalghan dýkendegi dau barysynda maghan poliyseyler «shygha túrynyz» degen. Nәtiyjesinde ýide jazyp, aryzymdy jarty sótke kesh әkeldim. Sebebin kezinde sizge, jәne ainalanyzdaghy   lauazymdy túlghalargha jazyp, biraq tek  jergilikti polisiya men prokuraturagha ghana ótkizilgen hatym ýshin polisiya, әkimshilikpen birlesip te shyghar, meni «ornyma» qoymaqshy dep úghamyn. Ol hatymdy qosymsha retinde jiberip otyrmyn. Biraq ne de bolsa, polisiya aldymen memleket mýddesine qarsy júmys istemeui kerek qoy. Mynda kerisinshe bolyp túr!

Qúrmetti Elbasy, siz – orys tilining qorghaushysysyz. Orys tildilerge esh kemsitushilik bolmasyn dep ýnemi eskertip otyratynynyzdy orystildiler: «Qazaq tiline jol joq, ol 2025 jyldardan keyin payda boluy mýmkin, al qazir býkil qarym-qatynas tek orys tilinde qúryluy kerek» dep úghynady. Olardyng qataryna negizinen qazaqtardan qúrylghan orystildi әkimder bastaghan әkimshilik qyzmetkerleri de jatady. Bir qyzyghy, ol da sizding sóziniz, «qazaq qazaqpen qazaqsha sóilessin» degendi eshkim betke ústamaydy. Nәtiyjesinde qala qoghamynda (jalghyz Kerekude emes dep oilaymyn), qazaq tilin qabyldamaushylyq, keyde óshpendilikke baratyn qabyldamaushylyq qalyptasty. Osy aitylghandardy qala kóshelerin aralap, әrtýrli mekemelerge kirip, qazaqsha súranys jasaghan әr adam anyq kóredi. Sondyqtan kerisinshe, QAZAQ TILINE, qazaq tildilerge ARAShA kerek!  20 jyl búryn qazaqsha balabaqshalardyng sanyn kýrt ósirgende, jogharydaghyday qazaqtyng namysyna tiyetin sózder aitylyp, últaralyq qatynasqa syzat týspeushi edi, tym qúrymasa az bolar edi dep oilaymyn. Osyny tym bolmasa qazir qolgha almasa, erteng mýlde kesh bolady. Men, qazaq qyzy retinde, memleket tiline qajettilik tudyru ýshin, óz elimde qazaqsha sóileu mindetim dep esepteymin. Sondyqtan, qazaq elining orystildi qalasynda, qorshaghan ortammen qatynasymdy barynsha qazaqsha qúryp, sonym ýshin kóringen jerden quylyp, jankeshtilik ómir sýrip jatyrmyn. Ómirlik tәjiriybemnen kórip otyrmyn: qanday ortada qazaq tili az qoldanylsa, so ghúrlym tildi estip ýirenbegen adamdar qazaq tiline órshelene qarsy túrady. Kerisinshe, til kóbirek paydalansa, daghdygha ainalyp, oghan degen ozbyr, ýstem, shovinistik reaksiya azayady.

Jogharyda jazghandarymdy basshylyqqa ala otyryp, Preziydent myrza, sizden ótinerim,   memleket tútastyghyna kóz alartatyn adamdardy nazardan tys qaldyra kórmenizder. Ortasymen qazaqsha qatynas qúratyn men siyaqty birli-ekili adamnyng tildik, últtyq kemsitikke úshyrauyna jol bermenizder.

Kedendik odaqqa kirgen uaqyttan beri, ekonomikalyq odaqqa qol qoyylghaly, orystardyng shovinistik pighyly basym kórine bastady. «Zabudite vash nikomu ne nujnyy yazyk», «Skoro s Rossiey obedinyaemsya, kazahskiy vash otmenyaetsya», t.s.s. sózderdi jii estiytin boldyq. QR azamaty bola túryp, esh orys qazaq tilin memleket tili retinde is jýzinde moyyndamaydy. Oghan taghy dem beretin jayt Ukrainadaghy jaghday...

Bizding qalamyzda 50 shaqty balalar atraksiony, oiyn oryndary bar. Sonyng bireuide qazaq tilinde qyzmet kórsetpeydi. Ánderi tek orys tilinde, basqa da shet tilinde. Sonda biz osy qay memleketting bolashaghyn tәrbiyelep jatyrmyz? Mәselening mәnisi tiyisti oryndargha  5-6 jyldan beri aitylyp ta, jazylyp ta keledi, biraq olardyng tarapynan naqty pәrmen bolghan emes. Shamasy bizding qalanyng әkimshiligi bireulerding tapsyrmasymen, ne ózderi sanaly týrde últtyq, tildik tәrbiyeni kórshi memleketting enshisine ótkizip jibergen siyaqty. Basqasha aita almaysyn. Búl memleketke tóngen ýlken qauip.

Tek qana synaydy eken demenizder. Búrynghy jyldary Tilder basqarmasyna, Ishki sayasatqa, memleket-qogham bolyp birlesip júmys jasaugha úsynys jasagham. Qalay jasauyn da úsyngham. Biraq úsynysym qabyldanbady...  

Qazaq tilin kemsitu, qorlau faktisi kórinis tauyp jatqanda Tilder basqarmasynyng ústanatyn pozisiyasy: «Biz kim kóringen ýshin jýgire bermeymiz...»,nemese, «Ya russkaya, y obslujivai toliko na russkom» degendermen ymyralasyp, qazaq tilin jyghyp ketetindikten, olargha shaghymdanuymdy qoydym. 2-3 ay búryn, «Galaktika» degen kompiutorlyq qyzmet orynan qazaqsha qyzmet súraghanym ýshin polisiya shaqyryp qumaqshy bolghanda (ghimarattary dәl aldynda), basqarma bastyghy Qabjangha 3 ret ótindim, tym bolmaghanda «qazaqsha sóileuge qúqy bar» dep zvondanyzshy degendi aityp. Ol ýndemey qútyldy...

Ishki sayasattyng lauazymdy qazaq qyzmetkerlerining pozisiyasy: «Na kakom udobno, na takom y budu razgovarivati». «Kak mojno s RUSSKIMY govoriti na kazahskom» degenge sayady. Jiyrma jylda, ónirde tilin mýlde bilmeytin, assimilyasiyalanyp ketken, biletinderi sóileuge ar sanaytyn jastar qalyptasqanda, memlekettik qyzmetkerlerding osynday pozisiya ústanyp otyrghandary óte qauipti. Qúday saqtasyn, kórshi el kelip, tólqújat tarata qalsa,  orystarmen birge talasa alatyn úrpaq ósirdik. Óitkeni orysty qazaqtan, basqa da últtardan biyik kóretin jergilikti biylik osy jaghdaydy qalyptastyryp otyr.

 

Qúrmetpen, Beysenbay tegi Ruza   

Meken-jayym: Kereku q., Qairbaev k. 104-136,

 t.8(7182)-511050, 8701-182-52-65

 Abai.kz

0 pikir