Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3048 0 pikir 28 Mamyr, 2009 saghat 20:20

Úbt-nyng jyry bastaldy

Elimizding bilim oshaqtarynda songhy qonyrau soghylyp ýlgermesten, Bilim jәne ghylym ministrligi últtyq birynghay nauqanyna qyzu dayyndyqty bastap kep jiberdi. Biyl elimiz boyynsha shamamen 132 myng 461 týlek mekteppen qoshtasty. Onyng 82 payyzy últtyq birynghay testileuge (ÚBT) qatysugha niyet bildirude.

Esterinizge sala ketsek, ÚBT-gha biyl birshama ózgerister engizildi. Búryn talapkerge 3 saghat berilse, biyl búl uaqytqa qosymsha 30 minut qosylady. Jәne bir janalyghy sol, ÚBT mausymnyng 1-de emes, 4-de bastalyp, synaq merzimi 7 kýnge úzartyldy. Al testileu súraqtary jyldaghyday arnayy reesterde bekitilip, Últtyq qauipsizdik komiytetining tikeley qadaghalauynda bolady. Bilim jәne ghylym ministri Janseyit Týimebaevtyng mәlimetinshe, ÚBT elimizding 154 punktinde, yaghni, 49 qala men 105 auylda ótkizu josparlanuda. “ÚBT merzimi búryn 5 kýn bolsa, biyl 7 kýnge sozylyp otyr. ÚBT kezinde әr punkttegi toptaghy ekpin sany qysqartyldy. Búryn 1500, 1000 bolsa, qazir 800-den aspaydy. Búl shara komissiyanyn, ýmitkerlerding ynghayly júmys isteuine mýmkindik tughyzady” degen ministr biylghy týlekter memleket tarapynan bólingen 35 myngha juyq grant ýshin baq synaytynyn jetkizdi.

Elimizding bilim oshaqtarynda songhy qonyrau soghylyp ýlgermesten, Bilim jәne ghylym ministrligi últtyq birynghay nauqanyna qyzu dayyndyqty bastap kep jiberdi. Biyl elimiz boyynsha shamamen 132 myng 461 týlek mekteppen qoshtasty. Onyng 82 payyzy últtyq birynghay testileuge (ÚBT) qatysugha niyet bildirude.

Esterinizge sala ketsek, ÚBT-gha biyl birshama ózgerister engizildi. Búryn talapkerge 3 saghat berilse, biyl búl uaqytqa qosymsha 30 minut qosylady. Jәne bir janalyghy sol, ÚBT mausymnyng 1-de emes, 4-de bastalyp, synaq merzimi 7 kýnge úzartyldy. Al testileu súraqtary jyldaghyday arnayy reesterde bekitilip, Últtyq qauipsizdik komiytetining tikeley qadaghalauynda bolady. Bilim jәne ghylym ministri Janseyit Týimebaevtyng mәlimetinshe, ÚBT elimizding 154 punktinde, yaghni, 49 qala men 105 auylda ótkizu josparlanuda. “ÚBT merzimi búryn 5 kýn bolsa, biyl 7 kýnge sozylyp otyr. ÚBT kezinde әr punkttegi toptaghy ekpin sany qysqartyldy. Búryn 1500, 1000 bolsa, qazir 800-den aspaydy. Búl shara komissiyanyn, ýmitkerlerding ynghayly júmys isteuine mýmkindik tughyzady” degen ministr biylghy týlekter memleket tarapynan bólingen 35 myngha juyq grant ýshin baq synaytynyn jetkizdi.
Ádettegi jaghday, jyl sayyn ÚBT nauqany kezindi sybaylastyq jemqorlyqqa jol bermeuge tyryssa da, dau-damay shyghyp jatady. Tipti, aldynghy jyldary test jauaptaryn qoldy qylyp, saudalaghan keybir ónirding bilim salasyndaghy basshylary qatang sógis alyp, keybiri qyzmet ornyn bosatqan edi. Byltyrghy ÚBT-dan da shy shyghyp, búl mәsele Ýkimetke bir-aq jetken bolatyn. Qysqasy, elimizding bilim salasyna synaqtyng osy týri engeli beri, әli kýnge kemshilikteri men osal tústary sudyng betine shyghyp keledi. Sol sebepten de búl jayt Ýkimetting kýn tәrtibindegi tikeley sharuasyna ainalyp, ÚBT dayyndyqtyng barysyn Premier-ministrding ózi jiti baqylap otyratyn boldy.
Al pәnderge qatysty talapqa ózgertu engen joq. Test jauaptarynyng aldyn-ala taratylyp ketpeuine ministrlik pen últtyq qauipsizdik komiyteti jauap beredi.
Aytpaqshy, biyl ata-analardan mektepti jóndeu júmystaryna aqsha jinaugha ýzildi-kesildi tyiym salynbaq. Jәne bir aita keterlik jayt, mektepti bitiretin týlekter as ta tók merekelik dastarqan jayyp, saltanatty qoshtasu sәtin ýlken meyramhanalarda toylamaydy. Áserli de әdemi keshti olar óz bilim úyasynyng qabyrghasynda atap ótpek. Bilim jәne ghylym ministri Janseyit Qanseyitúly: “Mektep jóndeuge baylanysty ata-analardan, oqushylardan eshqanday aqsha jinalmauy tiyis. Eger qarjy jinap, tәrtipti, zandy búzghan azamattar bolsa, biz olardy tekserip, shara qoldanamyz” dep basa aitty.

 

 

Dinara MYNJASARQYZY
«Týrkistan» gazeti 28 mamyr 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5340