«Kiyev-qalyndyq» jәne «qart Europa»

Býginde әlem júrtshylyghynyng beymaza kýy keship otyrghan jayy bar. Halyqaralyq uaghdalastyq degening adyra qalyp, ambisiyasy asqaq elder ózimbilemdikke  salyp, basqa memleketterding aumaqtyq tútastyghyna qauip tóndire bastady. Tipti yadrolyq qarudan bas tartu arqyly berilgen kepildikting de qúny kók tiyn ekenine Ukrainanyng mysaly aiqyn dәlel bola alady. Áytpese, osy Ukrainagha «yadrolyq qarudan bas tartsan, elding basyna qauip tóngen jaghdayda qasynnan tabylamyz» dep, AQSh, Resey bastaghan alpauyt memleketter kepildigin bergen joq pa edi?

Shyghys Europamen shekarasy shendesip jatqan Ukrainadaghy ahualdyng TMD elderine  ýlken әseri bar ekendigi búrynnan belgili. Sondyqtan da Kiyev  tórinde qabyldanghan sheshimderge búrynghy kenes odaghy kenistigindegiler bey-jay qaray almaydy. Ásirese, songhy on  jyl bederinde Ukrainanyng Brusselige qaray bet búra bastauy Mәskeuding kónilinen shyqpaghany anyq. Sol sebepti Resey «Kiyev-qalyndyqty» qoldan kelgeninshe «qart Europagha» úzatpaugha kedergi jasap, jantalasyp-aq baqty.

Altynbek Sәrsenbaev: "Bizdi ýlken synaqtar kýtip túr"

«Ukrainadan keyin Reseyding sayasy elitasy qanday sheshimge keletinin bilmeymin. Mәselege tereng ýnilse, TMD memleketterining barlyghymen teng qatynas ústauy tiyis. «Taz ashuyn tyrnadan alady» demekshi, eger Resey «Ukrainadan aiyryldyq, qalghanyn qamtyp qalayyq» dese, bizdi ýlken synaqtar kýtip túr». Altynbek Sәrsenbayúly kezinde osylaysha tújyrym jasaghan edi. Búl osydan segiz jyl búryn Ukrainadaghy preziydenttik saylaudan keyin aitylghan sóz. Segiz jyl búryn. Sarabdal, semser jýzdi sayasatkerding boljamy aqiqatqa ainala bastaghan tәrizdi. Áyteuir, Resey memleketi songhy kezde ainalasyndaghylardyng apshysyn quyryp әlek. «Tyrna» keypi bizding basymyzgha tónbese bolghany da...

«Mysqaldap kirip, batpandap shyghatyn»  ahualdy bastan ótkizgenbiz san mәrte. «Óz erkimizben qosylyp»,  at qúiryghyn kesise almay qanshama ghasyr boyy tepkide jýrdik. Zadynda, tәnir jarylqan júrt edik, kóppen birge irgemizdi ajyratugha mýmkindik aldyq-au shiyrek ghasyrdan keyin. Áytse de, endigi jerde ekonomikalyq odaqtyng ayasynda tizginimizden qayta airylyp qalmaymyz ba degen qauip te joq emes. Ortaq valuta, ortaq shekara, ortaq әsker bolsa, ózimizding baylyghymyz da ortaq qazangha týspey me? Ortaq qazannan qay elding shómishine nesibe kóbirek ilinedi? Ekonomikalyq odaqtyng aqyry tәueldilikke aparyp soqtyrmay ma?

Últyn úyatqa qaldyryp...

Aytpaqshy, ótken men býgingining ózara baylanysyn beker saralap otyrghan joqpyz.  Búrynghy el tizginin ústaghan babalarymyz bodandyqtyng qúrsauyna qalay týsip qalghandaryn ózderi de andamay qalghan. Sol sebepti ótken kezendegi qiys basqan qadamdardy tarazylay otyryp, «jeti ólshep, bir kesetin», «jýz oilanyp, myng tolghanyp» baryp sheshim qabyldaytyn mәsele – osy Euraziyalyq Odaq mәselesi. Kerek deseniz, búl halyqtyng talqysyna salatyn, ara-jigi referendum arqyly anyqtalatyn kýrdeli mәsele. Ótken tarihtyng ashy sabaqtary osyghan ýndeydi!

Memleket basqaru isin eshkim de jenil dep aita almaydy. Tarih qatparyna kóz salsaq, el basqarghandardyng ishinen erding eri ghana tarih sahnasynda abyroyly bolghandyghyn әigileydi. Últyn úyatqa qaldyryp, halyqtyng nalasyn arqalap, jeke ambisiyanyng jeteginde ketkenderi qanshama?

«Qay zamanda da bolsyn, el basqaru, memleket basqaru eshkimge de onaygha týsken emes. «Abylaydyng jolyn ústanyp», sonyng sayasatyn basshylyqqa alyp otyrmyn deuge auzym barmaydy. Áruaghynan qorqamyn. Ári dese, Abylay zamany bir basqa, qazirgi zaman bir basqa. Abylaydyng túsynda  Qazaqstan jerinde 10 million ózge últtardyng ókilderi otyrghan joq edi. Ras, jan-jaghynan, qos ókpeden qysyp túrghan imperiyalar bar edi. Solarmen til tabysyp, qiynnan qiystyryp, qiyannan jol tabu Abylayday aibyndynyng ghana qolynan keledi. Biz siyaqty otty zamanda túrghan úrpaghyn ruhy qolday jýrsin.

Núrsúltan Ábishúly: «Men Ábilqayyr emespin!»

«Al Ábilqayyr... Joq, men Ábilqayyr emespin!» («Egemen Qazaqstan», 14 aqpan 1992 jyl).

«Men Ábilqayyr emespin!» deydi Núrsúltan Ábishúly. Biraq, Ábilqayyrdyng da әu basyndaghy oi-niyeti dúrys-túghyn. Tarihshylardyng aituynsha, tipti Resey imperiyasymen teng dәrejede odaqtasu, bir-birine qoldau kórsetu dengeyinde kelissózder jýrgizipti. Qúddy bizding qazirgi Kedendik odaq ispetti, orys eline jol tartqan sauda keruenderining Qazaq dalasy arqyly tonalmay jetuine   kepildik beretindigin de jetkizipti.

Ábilqayyr qazaq handary men súltandarynyng alauyzdyghy artyp, syrtqy qauip kýsheygen shaqta Resey imperiyasyna arqa sýieudi oilaghan. Hannyng Seyitqúl Qúndaghúlov men Qútlymbet Kóshtaev bastaghan elshiligi Peterburgke baryp (1730), Resey syrtqy ister ministrligi kollegiyasynyng M.Tevkelev bastaghan elshiligi qazaq dalasyna kelgen (1731). Elshilik qazaq úlysyn Reseyding qaramaghyna alu turaly kelissóz jýrgizgen. Ábilqayyr 1731 qazanda Resey imperiyasynyng qaramaghyna kirgendigi jóninde ant beredi (Búl antty 1738, 1740, 1742 qaytalaydy). Ant beru arqyly ol Reseymen tatu túrudy, onyng qaramaghyna ótken bashqúrt pen Edil qalmaqtarynyng qazaq qonystaryna shapqynshylyghyn toqtatudy, Reseyding kómegimen jonghar qalmaqtarynyng qol astynda qalghan qazaq jeri men qalalaryn qaytaryp aludy, imperiya әkimshiligine sýienip, qazaq arasyndaghy bedelin arttyryp, ýsh jýzding basyn biriktirip ózi biyleudi, handyqty múragerlik jolmen qaldyrudy kózdeydi...

Alayda, Ábilqayyr qalay bodan bolghanyn bayqamay qalghan... Óitkeni, Reseyding qiytúrqy sayasaty tym terende jatqan-dy. Imperiya qazaq jerin býtindey otarlaudy oilady. Osy súrqiya sayasatty kesh týsingen Ábilqayyr Peterburg sarayy men onyng Orynbor әkimshiligining әreketine qarsy eshtene istey almay, dәrmensiz kýy keshti. Hannyng óz úly Qojahmetti amanattan qaytaryp aludaghy Resey әkimderimen tartysy, patshayymdar Anna Ioanovnanyn, keyinnen Elizaveta Petrovnanyng talaptaryna moyynsúnbauy, el tәuelsizdigin saqtau baghytyndaghy sharalary otarshyldyqtyng barlyq kórinisterine qarsylyghyn bayqatady. Biraq, búl qarsylyqtyng barlyghy qapqangha týsken arlannyng songhy arpalysy siyaqty qareket edi...

Núrsúltan Ábishúlynyng «Men Ábilqayyr emespin!» degeni kónilge senim úyalatady. Óitpegende she, ótkennen sabaq aluymyz kerek ghoy. Biylik aitqan túlghanyng baylamy tútas elding keyingi taghdyryna ýlken әser etedi emes pe? Sol sebepti de memleket aldyna «Mәngilik el» turaly asqaraly ambisiya qoyghan Elbasy endigi jerde  alashtyng erkindigin  orystyng qazyghyna baylap beredi deysiz be!

Elimizge paydasy joq odaqqa ne ýshin úmtylamyz?

Biz Euraziyalyq odaq turaly mәseleni qozghaghanda júrtshylyq kókeyindegi kýmәn-kýdik seyilse eken degen niyetpen aityp otyrmyz. Áytpese, biyliktegiler tughan júrtynyng taghdyryna jany ashymaydy dep kýnәhar bolmay-aq qoyalyq. Onyng ishinde Memleket basshysy halqynyng qamyn basqalardan kóbirek oilaydy emes pe? «Handa qyryq kisining aqyly bar» dep búrynghylar beker aitqan deysiz be. Bizdiki, ótken kezenderde «osynday bolghan eken, sol tragediyalyq jaghday qara basymyzgha qayta tuyp jýrmesin» degen miymyzdyng bir shetinen qylang bergen tolghaq kýdik ghoy. Osy tolghaq oy bizding ghana emes, qazir qalyng búqaranyng da janyn jegidey jep, mazalap jýrgeni anyq. Onyng ýstine Qyrym mәselesi Qazaq elining tútastyghy men tәuelsizdigi tóniregindegi kýmәndi oidy odan sayyn qozdatyp jiberdi. Qysqasy, býginde «toghyzynshy territoriya» tútastay derlik tolghatyp jatyr. Biz osy «territoriyanyn» bir túrghyny retinde  óz pikirimizdi  ortagha salghandy jón kórdik. Biyliktegiler «bizge senbegendey múnysy nesi?» dep shala býlinbes. Bizdiki  –  bir sәt bizding «datymyzgha» da qúlaq týrse eken degen niyet. Basqalay aitqanda, Qadyr aqynnyng «degenine» qosylamyz.

Gýlge de bóler keleshek úrpaq qúmaytty

Zamana biraq bizderdi búryn múnaytty.

Preziydentting jýgi qashan da auyr – bilemiz,

Perzenttik paryz odan jenil dep kim aitty?!

Jogharyda aitqanymyzday, memleket basqaru onay sharua emes. Biraq ta, perzenttik paryzdyng da orny bólek emes pe. Preziydentten bastap әrbir qarapayym qazaq osy paryzdy óz dengeyinde týsine bilse, alash balasyn últtyq qauipsizdik tónireginde auyr oilar osynshalyqty mazalamas pa edi.

Al  Euraziyalyq odaqty taza ekonomikalyq túrghydan qarastyrghan kýnning ózinde de onyng bizge berer paydasy shamaly ekendigi taygha tanba basqanday kórinedi. Qazaqstannyng KO elderine eksport kólemi 2011 jyly  –  7,1, 2012 jyly  –   6,2, 2013 jyly 5,8, milliard dollar shamasynda bolyp, jyl ótken sayyn qúldyray týsken. Kerisinshe Kedendik odaq elderinen Qazaqstangha import kólemi artqan: 2011 jyly  –  15,9, 2012 jyly  –  17,6, 2013 jyly  18,3 milliard dollargha ósken. Qazaqstan men Resey arasyndaghy sauda-sattyqtaghy payda da songhysynyng ýlesine tiyedi. Resey tauarlarynyng eksporty: 2011 jyly  –  16, 2012  jyly – 17, 2013 jyly 18 milliard dollardy qúraydy. Al Qazaqstannyng Reseyge eksport kólemi qúldyrap keledi: 2011 jyly – 6,9, 2012 jyly – 6,1, 2013 jyly  –   5,8 milliard dollar. Endeshe,  elimizge paydasy joq odaqqa ne ýshin úmtylamyz?

QR Industriya jәne jana tehnologiyalar ministrligi «KAZNEX INVEST» eksport jәne investisiyalar jónindegi últtyq agenttigi» AQ  basqarushy diyrektory Ghaziza Shahanovanyng sauda salasyndaghy alys-beris turaly derekteri osyghan sayady.  Bilikti mamannyng Euraziya Ekonomikalyq Odaghy tóniregindegi pikiri de nazar audararlyq:

«Uchityvaya forsirovanie v obshestve so storony politicheskih krugov, iydey o sozdaniy Evraziyskogo Ekonomicheskogo Soiza, po moemu ubejdenii, nujno priostanoviti. Tamojennyy soyz pokazyvaet to, chto seychas Kazahstanu stalo trudnee torgovati s Rossiey y Belorussiey, nejely eto bylo do sozdaniya Tamojennogo soiza. Eto paradoks, no etot paradoks nujno izuchati. A ne slomya golovu, stremitisya v novoe obediyneniye, na kotorye nas nakladyvaiyt novye obyazatelistva.» Syrtqy ekonomikalyq baylanystardyng únghyl-shúnghylyn tereng biletin ekonomisting ózi osylay dep otyrsa, biz basqa ne aita alamyz?

«Myng ólip, myng tirilgen qazaqtyn» shejiresi oghan endigi jerde «myng birinshi mәrte óluge» mýmkindik bermeydi. Tarihtyng ashy sabaghy osyghan mәjbýrleydi. Kezekti «ólimge» bet búrghan kýnning ózinde «myng birinshi ret tiriluine» eshqanday kepildik joq» dep jazghan bolatynbyz «Songhy mýmkindik» atty maqalamyzda («Núr Astana» aptalyghy, 2005 jyl). Endeshe, Qazaq elining arghy-bergi tarihyna kóz jýgirtsek, Euraziyalyq odaqqa kiru mәselesi de atýsti qabylday salatyn sheshim emes ekendigi aiqyn angharylady.

Ghabit MÝSIREP, 

«Daryn» Memlekettik jastar syilyghynyng laureaty

Abai.kz

«Kiyev-qalyndyq» jәne «qart Europa»

Býginde әlem júrtshylyghynyng beymaza kýy keship otyrghan jayy bar. Halyqaralyq uaghdalastyq degening adyra qalyp, ambisiyasy asqaq elder ózimbilemdikke  salyp, basqa memleketterding aumaqtyq tútastyghyna qauip tóndire bastady. Tipti yadrolyq qarudan bas tartu arqyly berilgen kepildikting de qúny kók tiyn ekenine Ukrainanyng mysaly aiqyn dәlel bola alady. Áytpese, osy Ukrainagha «yadrolyq qarudan bas tartsan, elding basyna qauip tóngen jaghdayda qasynnan tabylamyz» dep, AQSh, Resey bastaghan alpauyt memleketter kepildigin bergen joq pa edi?

Shyghys Europamen shekarasy shendesip jatqan Ukrainadaghy ahualdyng TMD elderine  ýlken әseri bar ekendigi búrynnan belgili. Sondyqtan da Kiyev  tórinde qabyldanghan sheshimderge búrynghy kenes odaghy kenistigindegiler bey-jay qaray almaydy. Ásirese, songhy on  jyl bederinde Ukrainanyng Brusselige qaray bet búra bastauy Mәskeuding kónilinen shyqpaghany anyq. Sol sebepti Resey «Kiyev-qalyndyqty» qoldan kelgeninshe «qart Europagha» úzatpaugha kedergi jasap, jantalasyp-aq baqty.

Altynbek Sәrsenbaev: "Bizdi ýlken synaqtar kýtip túr"

«Ukrainadan keyin Reseyding sayasy elitasy qanday sheshimge keletinin bilmeymin. Mәselege tereng ýnilse, TMD memleketterining barlyghymen teng qatynas ústauy tiyis. «Taz ashuyn tyrnadan alady» demekshi, eger Resey «Ukrainadan aiyryldyq, qalghanyn qamtyp qalayyq» dese, bizdi ýlken synaqtar kýtip túr». Altynbek Sәrsenbayúly kezinde osylaysha tújyrym jasaghan edi. Búl osydan segiz jyl búryn Ukrainadaghy preziydenttik saylaudan keyin aitylghan sóz. Segiz jyl búryn. Sarabdal, semser jýzdi sayasatkerding boljamy aqiqatqa ainala bastaghan tәrizdi. Áyteuir, Resey memleketi songhy kezde ainalasyndaghylardyng apshysyn quyryp әlek. «Tyrna» keypi bizding basymyzgha tónbese bolghany da...

«Mysqaldap kirip, batpandap shyghatyn»  ahualdy bastan ótkizgenbiz san mәrte. «Óz erkimizben qosylyp»,  at qúiryghyn kesise almay qanshama ghasyr boyy tepkide jýrdik. Zadynda, tәnir jarylqan júrt edik, kóppen birge irgemizdi ajyratugha mýmkindik aldyq-au shiyrek ghasyrdan keyin. Áytse de, endigi jerde ekonomikalyq odaqtyng ayasynda tizginimizden qayta airylyp qalmaymyz ba degen qauip te joq emes. Ortaq valuta, ortaq shekara, ortaq әsker bolsa, ózimizding baylyghymyz da ortaq qazangha týspey me? Ortaq qazannan qay elding shómishine nesibe kóbirek ilinedi? Ekonomikalyq odaqtyng aqyry tәueldilikke aparyp soqtyrmay ma?

Últyn úyatqa qaldyryp...

Aytpaqshy, ótken men býgingining ózara baylanysyn beker saralap otyrghan joqpyz.  Búrynghy el tizginin ústaghan babalarymyz bodandyqtyng qúrsauyna qalay týsip qalghandaryn ózderi de andamay qalghan. Sol sebepti ótken kezendegi qiys basqan qadamdardy tarazylay otyryp, «jeti ólshep, bir kesetin», «jýz oilanyp, myng tolghanyp» baryp sheshim qabyldaytyn mәsele – osy Euraziyalyq Odaq mәselesi. Kerek deseniz, búl halyqtyng talqysyna salatyn, ara-jigi referendum arqyly anyqtalatyn kýrdeli mәsele. Ótken tarihtyng ashy sabaqtary osyghan ýndeydi!

Memleket basqaru isin eshkim de jenil dep aita almaydy. Tarih qatparyna kóz salsaq, el basqarghandardyng ishinen erding eri ghana tarih sahnasynda abyroyly bolghandyghyn әigileydi. Últyn úyatqa qaldyryp, halyqtyng nalasyn arqalap, jeke ambisiyanyng jeteginde ketkenderi qanshama?

«Qay zamanda da bolsyn, el basqaru, memleket basqaru eshkimge de onaygha týsken emes. «Abylaydyng jolyn ústanyp», sonyng sayasatyn basshylyqqa alyp otyrmyn deuge auzym barmaydy. Áruaghynan qorqamyn. Ári dese, Abylay zamany bir basqa, qazirgi zaman bir basqa. Abylaydyng túsynda  Qazaqstan jerinde 10 million ózge últtardyng ókilderi otyrghan joq edi. Ras, jan-jaghynan, qos ókpeden qysyp túrghan imperiyalar bar edi. Solarmen til tabysyp, qiynnan qiystyryp, qiyannan jol tabu Abylayday aibyndynyng ghana qolynan keledi. Biz siyaqty otty zamanda túrghan úrpaghyn ruhy qolday jýrsin.

Núrsúltan Ábishúly: «Men Ábilqayyr emespin!»

«Al Ábilqayyr... Joq, men Ábilqayyr emespin!» («Egemen Qazaqstan», 14 aqpan 1992 jyl).

«Men Ábilqayyr emespin!» deydi Núrsúltan Ábishúly. Biraq, Ábilqayyrdyng da әu basyndaghy oi-niyeti dúrys-túghyn. Tarihshylardyng aituynsha, tipti Resey imperiyasymen teng dәrejede odaqtasu, bir-birine qoldau kórsetu dengeyinde kelissózder jýrgizipti. Qúddy bizding qazirgi Kedendik odaq ispetti, orys eline jol tartqan sauda keruenderining Qazaq dalasy arqyly tonalmay jetuine   kepildik beretindigin de jetkizipti.

Ábilqayyr qazaq handary men súltandarynyng alauyzdyghy artyp, syrtqy qauip kýsheygen shaqta Resey imperiyasyna arqa sýieudi oilaghan. Hannyng Seyitqúl Qúndaghúlov men Qútlymbet Kóshtaev bastaghan elshiligi Peterburgke baryp (1730), Resey syrtqy ister ministrligi kollegiyasynyng M.Tevkelev bastaghan elshiligi qazaq dalasyna kelgen (1731). Elshilik qazaq úlysyn Reseyding qaramaghyna alu turaly kelissóz jýrgizgen. Ábilqayyr 1731 qazanda Resey imperiyasynyng qaramaghyna kirgendigi jóninde ant beredi (Búl antty 1738, 1740, 1742 qaytalaydy). Ant beru arqyly ol Reseymen tatu túrudy, onyng qaramaghyna ótken bashqúrt pen Edil qalmaqtarynyng qazaq qonystaryna shapqynshylyghyn toqtatudy, Reseyding kómegimen jonghar qalmaqtarynyng qol astynda qalghan qazaq jeri men qalalaryn qaytaryp aludy, imperiya әkimshiligine sýienip, qazaq arasyndaghy bedelin arttyryp, ýsh jýzding basyn biriktirip ózi biyleudi, handyqty múragerlik jolmen qaldyrudy kózdeydi...

Alayda, Ábilqayyr qalay bodan bolghanyn bayqamay qalghan... Óitkeni, Reseyding qiytúrqy sayasaty tym terende jatqan-dy. Imperiya qazaq jerin býtindey otarlaudy oilady. Osy súrqiya sayasatty kesh týsingen Ábilqayyr Peterburg sarayy men onyng Orynbor әkimshiligining әreketine qarsy eshtene istey almay, dәrmensiz kýy keshti. Hannyng óz úly Qojahmetti amanattan qaytaryp aludaghy Resey әkimderimen tartysy, patshayymdar Anna Ioanovnanyn, keyinnen Elizaveta Petrovnanyng talaptaryna moyynsúnbauy, el tәuelsizdigin saqtau baghytyndaghy sharalary otarshyldyqtyng barlyq kórinisterine qarsylyghyn bayqatady. Biraq, búl qarsylyqtyng barlyghy qapqangha týsken arlannyng songhy arpalysy siyaqty qareket edi...

Núrsúltan Ábishúlynyng «Men Ábilqayyr emespin!» degeni kónilge senim úyalatady. Óitpegende she, ótkennen sabaq aluymyz kerek ghoy. Biylik aitqan túlghanyng baylamy tútas elding keyingi taghdyryna ýlken әser etedi emes pe? Sol sebepti de memleket aldyna «Mәngilik el» turaly asqaraly ambisiya qoyghan Elbasy endigi jerde  alashtyng erkindigin  orystyng qazyghyna baylap beredi deysiz be!

Elimizge paydasy joq odaqqa ne ýshin úmtylamyz?

Biz Euraziyalyq odaq turaly mәseleni qozghaghanda júrtshylyq kókeyindegi kýmәn-kýdik seyilse eken degen niyetpen aityp otyrmyz. Áytpese, biyliktegiler tughan júrtynyng taghdyryna jany ashymaydy dep kýnәhar bolmay-aq qoyalyq. Onyng ishinde Memleket basshysy halqynyng qamyn basqalardan kóbirek oilaydy emes pe? «Handa qyryq kisining aqyly bar» dep búrynghylar beker aitqan deysiz be. Bizdiki, ótken kezenderde «osynday bolghan eken, sol tragediyalyq jaghday qara basymyzgha qayta tuyp jýrmesin» degen miymyzdyng bir shetinen qylang bergen tolghaq kýdik ghoy. Osy tolghaq oy bizding ghana emes, qazir qalyng búqaranyng da janyn jegidey jep, mazalap jýrgeni anyq. Onyng ýstine Qyrym mәselesi Qazaq elining tútastyghy men tәuelsizdigi tóniregindegi kýmәndi oidy odan sayyn qozdatyp jiberdi. Qysqasy, býginde «toghyzynshy territoriya» tútastay derlik tolghatyp jatyr. Biz osy «territoriyanyn» bir túrghyny retinde  óz pikirimizdi  ortagha salghandy jón kórdik. Biyliktegiler «bizge senbegendey múnysy nesi?» dep shala býlinbes. Bizdiki  –  bir sәt bizding «datymyzgha» da qúlaq týrse eken degen niyet. Basqalay aitqanda, Qadyr aqynnyng «degenine» qosylamyz.

Gýlge de bóler keleshek úrpaq qúmaytty

Zamana biraq bizderdi búryn múnaytty.

Preziydentting jýgi qashan da auyr – bilemiz,

Perzenttik paryz odan jenil dep kim aitty?!

Jogharyda aitqanymyzday, memleket basqaru onay sharua emes. Biraq ta, perzenttik paryzdyng da orny bólek emes pe. Preziydentten bastap әrbir qarapayym qazaq osy paryzdy óz dengeyinde týsine bilse, alash balasyn últtyq qauipsizdik tónireginde auyr oilar osynshalyqty mazalamas pa edi.

Al  Euraziyalyq odaqty taza ekonomikalyq túrghydan qarastyrghan kýnning ózinde de onyng bizge berer paydasy shamaly ekendigi taygha tanba basqanday kórinedi. Qazaqstannyng KO elderine eksport kólemi 2011 jyly  –  7,1, 2012 jyly  –   6,2, 2013 jyly 5,8, milliard dollar shamasynda bolyp, jyl ótken sayyn qúldyray týsken. Kerisinshe Kedendik odaq elderinen Qazaqstangha import kólemi artqan: 2011 jyly  –  15,9, 2012 jyly  –  17,6, 2013 jyly  18,3 milliard dollargha ósken. Qazaqstan men Resey arasyndaghy sauda-sattyqtaghy payda da songhysynyng ýlesine tiyedi. Resey tauarlarynyng eksporty: 2011 jyly  –  16, 2012  jyly – 17, 2013 jyly 18 milliard dollardy qúraydy. Al Qazaqstannyng Reseyge eksport kólemi qúldyrap keledi: 2011 jyly – 6,9, 2012 jyly – 6,1, 2013 jyly  –   5,8 milliard dollar. Endeshe,  elimizge paydasy joq odaqqa ne ýshin úmtylamyz?

QR Industriya jәne jana tehnologiyalar ministrligi «KAZNEX INVEST» eksport jәne investisiyalar jónindegi últtyq agenttigi» AQ  basqarushy diyrektory Ghaziza Shahanovanyng sauda salasyndaghy alys-beris turaly derekteri osyghan sayady.  Bilikti mamannyng Euraziya Ekonomikalyq Odaghy tóniregindegi pikiri de nazar audararlyq:

«Uchityvaya forsirovanie v obshestve so storony politicheskih krugov, iydey o sozdaniy Evraziyskogo Ekonomicheskogo Soiza, po moemu ubejdenii, nujno priostanoviti. Tamojennyy soyz pokazyvaet to, chto seychas Kazahstanu stalo trudnee torgovati s Rossiey y Belorussiey, nejely eto bylo do sozdaniya Tamojennogo soiza. Eto paradoks, no etot paradoks nujno izuchati. A ne slomya golovu, stremitisya v novoe obediyneniye, na kotorye nas nakladyvaiyt novye obyazatelistva.» Syrtqy ekonomikalyq baylanystardyng únghyl-shúnghylyn tereng biletin ekonomisting ózi osylay dep otyrsa, biz basqa ne aita alamyz?

«Myng ólip, myng tirilgen qazaqtyn» shejiresi oghan endigi jerde «myng birinshi mәrte óluge» mýmkindik bermeydi. Tarihtyng ashy sabaghy osyghan mәjbýrleydi. Kezekti «ólimge» bet búrghan kýnning ózinde «myng birinshi ret tiriluine» eshqanday kepildik joq» dep jazghan bolatynbyz «Songhy mýmkindik» atty maqalamyzda («Núr Astana» aptalyghy, 2005 jyl). Endeshe, Qazaq elining arghy-bergi tarihyna kóz jýgirtsek, Euraziyalyq odaqqa kiru mәselesi de atýsti qabylday salatyn sheshim emes ekendigi aiqyn angharylady.

Ghabit MÝSIREP, 

«Daryn» Memlekettik jastar syilyghynyng laureaty

Abai.kz