Senbi, 2 Nauryz 2024
46 - sóz 10415 0 pikir 4 Sәuir, 2014 saghat 14:43

Túrsynjan Shapay. QAZAQPEN SAUDALASU

Qúdaydyng maghan bergen bir kenshiligi, kórshim – qazaq... Áriyne, qazaq bolsa, maghan birdenesin bólip beredi deysiz be, әnsheyin... әlgi... «etnikalyq-tobyrlyq» jabayy instinktten qalghan júrnaq ta bayaghy. Á degende, qazaq kórsek, quanyp qalatynymyz ótirik emes qoy. Ras, ә degende... Sosyn bizge – bәribir. Qan ishkimiz kelse, aldymen qandasymyzdy ainaldyramyz... Soghan qaramastan, kelesi qazaqty kórgende taghy quanyp qalamyz... Osynyng bәrine qosymsha, mende qazaqtargha degen jәne bir jaqsy sezim bar: qazaq kórsem, quanyp qana qoymaymyn – qazaq kórsem, jaqsylyq jasaghym kelip túrady. Árbir qazaqtyng aty ghana emes, zaty da qazaq bolsa eken deymin. Búl – últyma degen sýiispenshilik pe, әlde tamaqqa toyyp alghan son, saghyz shaynaytynyng siyaqty, jay ýirenshikti әdet pe – men ol turaly oilaghan emespin.
– Balanyzdy qazaq mektebine auystyrsanyzshy! – dep ótindim kórshimnen bir kýni.
Kórshim oilanyp qaldy.
– Jalpy... aitqanynyz dúrys, balagha ana tilin bilu de artyq bolmas edi... Zaman talaby solay siyaqty ghoy qazir...
– Endeshe, ne túrys? Alynyz da, beriniz balanyzdy qazaq mektebine.
– Áyelimmen aqyldasyp kóreyin, – dedi kórshim...
– Áyelimmen aqyldastym – balam... bir auyz qazaqsha bilmeydi eken, – dedi ertenine kórshim. – Ol qaytip oqidy qazaq mektebinde?!
Endi men oilanyp qaldym.
– Qiyn eken... Sonda osy kýnge deyin balanyzgha bir auyz qazaqsha ýiretpegensiz be?
– Kim ýiretedi? Sheshesi ekeumiz júmystamyz. Atasy joq, әjesi joq...
– Ýide qay tilde sóileysizder?
Kórshim kýmiljip qaldy. Búl ózi bir jaqsy adam, juas adam. Áyelinen qorqady...
– Týsinikti... Onda bylay isteyik. Mening bir jaqsy tanysym bar. Qazaqsha ýiretuden aldyna jan salmaytyn jaqsy maman. Balanyzdyng kýnine bolmasa da, kýnara birer saghat uaqytyn qiyp, sony jaldanyz. Áriyne, azyn-aulaq aqysyn tólep túrasyz – balanyz kelesi jyly qazaq mektebine dayyn bolmasa... qazaq bolmay keteyin!
– Oilanayyn, – dedi kórshim. – Áyelimmen aqyldasayyn...
– Bolmaydy eken, – dedi kelesi kýni kórshim. – Óziniz oilanyz, balamnyng jarty kýni mektepte ótedi. Kýnine qosymsha ýsh saghat múghalim jaldap, aghylshyn tilin ýiretemiz... Balamyzdyng suret salugha beyimi bar siyaqty – múghalim jaldaghamyz... Foto-ýiirmege qatysady... Arasynda tenniys, su basseyni... Keshke kompiutermen ainalysady... Bir minut artyq uaqyty joq... Onyng ýstine, bәri – aqyly... óziniz bilesiz...
– Áriyne, – dedim qasarysyp, – múnyng bәri qajet, osynyng bәri manyzdy... Biraq siz – qazaqsyz ghoy. Býgin-erteng eshqayda kóship kete qoymassyz – Qazaqstanda túrasyz ghoy, bәribir... Balanyng bolashaghyn nege oilamaysyz?!
– Múnyng bәri... dúrys qoy... – dedi kórshim jelkesin qasyp. – Biraq... bolmaydy ghoy...
– Degenmen, oilanyp kórinizshi, kóp jasaghyr!
– Bolmaydy ghoy...
– Jaqsy! – dedim men kenet bir oqys sheshimge kelip. – Ózim-aq ýiretem! Tegin ýiretem! Kýnine jarty saghat... jarty-aq saghat uaqyt tauyp berinizdershi balagha. Kýndiz bolsyn, týnde bolsyn, bәribir... Tek jarty saghat!
– Bolmaydy ghoy...
Kórshim osyny aityp, búrylyp kete bergende, jandәrmen iyghynan tartyp, qúshaqtay aldym.
– Aynalayyn, kórshi-eke! Sadaghang keteyin, qandasym! Sen kýnine ýsh saghat aghylshynsha ýiretetin múghalimge qansha tóleysin, osy?
– Osynsha, – dep, kórshim әjeptәuir aqshany atady. – Ony nege súradynyz?
– Qúlyng bolayyn, bauyrym! – dedim jalynyshty ýnmen degbirim ketip. – Mine, mynau – tura sonsha aqsha! Men tegin ýiretpeymin, men ýiretkenim ýshin sizge aqy tóleymin... Tek kýnine jarty saghat... jaraydy, on bes minut... on bes-aq minutyn qiynyzshy. Balanyzdyng aqshasyn uaqtyly tólep túrayyn... azyrqansanyz, odan da kóp tóleyin... On bes minut! Tek on bes minut!
Kórshim ne aitaryn bilmey, anyryp túrghanda, әjeptәuir aqshany umajdap, qaltasyna tygha saldym. Tygha saldym da, kórshim esin jiyp, ainyp ketpey túrghanda, tezdete basyp, úzay berdim.
Kórshim ertesine kelip:
– Bolmaydy eken... – dedi kýmiljip. – Áyelim aitty: «bir ýige qazaqsha biletin bir mәmbet jetedi» dedi... Meni aitady... Sosyn aitty: «kórshi, nemene, bizdi qayyrshy dep oilay ma... syimay bara jatqan shirik aqshalaryn alsyn da, býktep-býktep bir jerine tyqsyn... tura solay dep ait!» dedi... Keshiriniz... Sosyn aitty: «bireuding otbasylyq sharuasyna qol súgha beretin bolsa, sotqa aryz berem» edi... Sau bolynyz!
Kórshim keshegi «shirik» aqshany qolyma ústatty da, shyghyp jýre berdi... Men shaban miymmen, qapelimde kórshi aitqan sózderdi qoryta almay, esengirep biraz túrdym. IYә... Kórshim «bolmaydy eken» dedi... Taghy ne dedi? IYә... әieli «sotqa beremin» degen siyaqty... Búl aqshany, aitpaqshy, qayda tyqsyn dep edi... A... iyә...
Biraq men, jogharyda aittym, qazaq ýshin jan pida degen adammyn. Meni betimnen qaytaru qiyn... Mýmkin emes! Bir qazaqqa qazaqsha ýiretuge shamam kelmese, nesine qazaq bolyp jer basyp jýrmin?! Men ýgit-nasihat júmysyn әri qaray jalghastyrdym... Biraq kele-kele kórshim meni kórse, anadaydan ainalyp qashatyn boldy. Oghan sharshap jatqan men joq. Quyp jýrip aqyl aitam...
Aqyry, kórshim pәterin satyp, qalanyng basqa audanyna kóship ketti.
Jaqynda jana kórshilerimmen tanystym. Qazaqtar eken... Quanyp qaldym... 

S.Sybanbaydyng facebook paraqshasynan alyndy.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alghys aitu kýni

Alghys aitu kýni jәne onyng shyghu tarihy

Jomartbek Núrman 322
Alashorda

Qojanov mejeleu nauqanynda

Beybit Qoyshybaev 182
Ghibyrat

Qaysar ruhty ghaziz jan

Múhtar Qúl-Múhammed 465