Abai.kz býgin bastap «Qazaqstandaghy diasporalar»  atty jana aidar ashyp otyr. Búl aidardar Qazaqstan Respublikasynyng territoriyasynda túryp jatqan diasporalardyng qysqasha tarihyn oqyp bile alasyzdar.

Aydardy Qazaqstandaghy úighyr diasporasynan bastap otyrmyz.

Abai.kz

Úighyrlar — Ortalyq Aziyadaghy kóne týrki halyqtarynyng biri. Qytaydyng Shynjang úighyr avtonomiyalyq audanynyng jergilikti halqy. Sonday-aq Qazaqstanda, Qyrghyzstanda, Ózbekstanda jәne Tayau Shyghys elderinde túrady. Jalpy sany 8,5 mln. adam (2001). Tili - týrki tilining ont. -shyghys tobyna jatady.

Úighyrdyng ata qonysy erte kezden-aq Shyghys Týrkistan atalghan. 1760 j. búl ólkeni Sini imperiyasy jaulap alyp, Shyghys Týrkistan atauyn Siniszyan (Shynjan) (jana jer, jana shekara) dep ózgertti. Keyinnen ólke atauy ShÚAR (Shynjang — Úighyr Avtonomiyaly rayony) dep ózgertildi. Qytaylar Úighyrdy basqa da músylman úlystarymen qosyp hueyszu, hueyhuey dep, keyde chantou dep te ataghan. Mongholdar Úighyrdy hotan dep ataydy. “Úighyr memleketi”, “Úighyr jazuy”, “Kóne úighyr tili” degen tarihy ataular turaly qazirgi Úighyrdyng etnografiyasy arasyndaghy baylanys, sabaqtastyq turaly әr qily pikirler bar.

Úighyrlar  Qazaqstan territoriyasyna  alghash ret 19 ghasyrdyng sonyna taman kelip qonystanghan.

1881-83 jyldary qazirgi Almaty oblysynyng  territoriyasyna Qytaydan 40 mynnan astam  úighyr kóship kelgen.

Qazaqstannyng  ontýstik-shyghys  óniri býgingi tanda úighyr halqy ókilderining  eng kóp túratyn  jalghyz ghana  geografiyalyq  nýktesi. Olardyng sany -  237,582.   Úighyrlar Qazaqstandaghy eng   kóp sandy diaspora  qataryna   jatady. Qazaqstannyng  ontýstik-shyghysymen shektesip jatqan    Qytay elinde, yaghni, Shynjang –úighyr avtonomdy   audanynda  11 milliongha  juyq  úighyr túrady.   Al, әlemdegi  úighyrlardyng sany 20 millionnan asyp jyghylady.

Qazaqstandyq úighyrlardyng kópshiligi  Almaty oblysynda shoghyrlana ornalasqan.    Olardyng  jartysyna  juyghy   auylda   túryp  enbek etedi, qalghandary   qalalarda, basym kópshiligi   Almatyda   túrady.  Respublikalyq  mәdeny ortalyq ta   osynda  júmys isteydi.  Qazaqstannyng  eng iri  qalasynda әlemdegi  jalghyz ghana kәsiby  úighyr teatry jәne  әlemdegi  jalghyz ghana   úighyr gimnaziyasy   ornalasqan.  Al respublikada   taza  úighyr tilinde  oqytatyn nemese aralas mektepter  sany  jetpiske  jetip  jyghylady. Úighyr diasporasy  ókilderining 20 myngha  juyq jas buyn ókili    tughan tilinde   bilim alady. 

Respublikalyq úighyr mәdeny ortalyghynyng  derekteri  boyynsha,  Qazaqstandaghy  úighyrlardyng  bәri derlik tughan tilinde sóileydi.  Qazir ghana tughan tilin mengeruge  talpyna  bastaghan  shaghyn top bary da  ras, olar kóbine  qala túrghyndary.  Al auyl-audandardaghy úighyr diasporasynyng   ókilderi tek tughan tilin ghana emes, qazaq tilin  de  jaqsy mengergen.

Býgingi tanda  Qazaqstandaghy  úighyr diasporasynyng  ókilderi barlyq salalarda- ekonomikada, sayasatta,  mәdeniyette  tabysty enbek etip  jýr.  Birneshe  jyl búryn qúrylghan  respublikalyq  úighyr  mәdeny ortalyghynyng úiymdastyruymen atqarylghan últtyq salt-dәstýrdi, til jәne mәdeniyetti saqtaugha  baghyttalghan is-sharalar әdettegi  júmys sheginen  asyp ketken.  Qazir ortalyq shamaly  da  bolsa   memleketting   әleumettik jauapkershiligining  bir bóligin óz moynyna alyp,  Almaty oblysynyng   birqatar auylynda úighyr ortalyghy tartqan demeushilik  qarjygha   qalpyna keltirilgen    mektepter,  auruhanalar,   sumen jabdyqtau  jýieleri bar.

Úighyr halqynyng tarihy turaly tolyghyraq Uikiypediya, Qazaqsha Ashyq Ensiklopediyasynan oqyp bile alasyzdar.