Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Óleng 10234 0 pikir 27 Nauryz, 2014 saghat 10:35

RUH PATShASY (MÚHTAR ShAHANOVQA)

1-2 suret: Júmabek Tәshenov

3-suret: Múhtar Shahanov

 

Shynjyrly jolbarys

(Alashtyng alyby Júmabek Tәshenevting tuylghan kýnine arnau)

 

Qatygez taghdyrdyng jibine baylanghan,

Qaymana qazaqtyng baghyna ainalghan.

Shynjyrly jolbarys atanghan arysym

Ata jau seskenip, patsha da oilanghan.

 

Bir úly perzenti qaymana qazaqtyn,

Tarihy tabylghan ishinen tozaqtyn.

Shúbar tós bahadýr Júmabek Tәshenev

Ózine qaryzdar qayyrly azat kýn!

 

Ar-újdan aldynda úmytqan barlyghyn,

Jeri men eli ýshin qúrban ghyp taghdyryn.

Biylik pen baylyqqa satylmay atylghan

Ózindey batyrgha mәngilik taghyzym!

 

Qadirdi bilmedik batyrym barynda,

Baylanghan kez edi otarly taghdyrgha.

Bostandyq  jolynda eseli enbegin

Mәngilik saqtalar úrpaqtyng jadynda.

 

Tәuelsiz elim bar, kók tuy jaynaghan,

Aybarly Astanam jerinde qorghaghan.

Tәshenov mektebi, bilim ap әr balan

Tәshenov kóshesi boyynda oinaghan!

 

Tәshenov eskertkish-muzeyin aralap,

Barady úl-qyzdar tarihy sabaq ap.

Jasaydy mәngilik Alashtyng úldary

Qorghaymyz otandy – mәngilik amanat!

12.02.14

Ruh  patshasy

(Múhtar Shahanovqa)

 

Múhtar agha,

Men saghan qaryzdarmyn,

Basymyzgha ortaq ghoy jazylghan mún.

Úlylyghyng emes pe syn saghatta

Beykýnә elding qasynan tabylghanyn.

 

Bireulershe qalmadyng búghyp ýide,

Shyryldadyng qanatyng kýiip kýnge.

Ar-újdannyng úrany ólenderin

Ózgening Evrestetinen de biyik mýlde.

 

Ánindi estip Alashtyng balasynan,

Seni kórem qazaqtyng dalasynan.

Hantәnirding shynynday jarqyraysyn

Eki jýzdi adamdar arasynan.

 

Kóre almasa dúshpanyng kóre almasyn,

Biledi olar ózindey bola almasyn.

Ghaybattaydy, syrtynnan tabalaydy

Kórseqyzar, tar bolyp jaralghasyn.

 

Ar-újdan men ruhyndy sýiem izgi,

Alashym dep soghatyn jýregindi.

Beyuaz eldi qorghaytyn perishtedey

Tәnirim syigha bergen-di  bir ózindi.

 

Renjip tirligine qúl balanyn,

Nesine bireulershe búldanamyn.

Shyndyqtyng shyryldaghan shynyrauy

Tirinde ózine arnap jyr jazamyn!

 

Pendelik, kýpirlikten arylghanbyz,

Qasqayyp qasynyzdan tabylghanbyz.

Eli ýshin etken erlik minezine

Myna biz, ómir baqy qaryzdarmyz!

 

Ólening ar-namystyng asqaq әni,

Erliging dastan bolyp jattalady.

Álemde әr qazaqtyng keudesinde

Esiming túmar bolyp saqtalady.

 

Múhtar agha,

Aytatyn syrym qalyn,

Bile jýr ruhty úlyng baryn!

Ár kýni sizdi kórem jaugha attanghan

Shýberekke týiip ap shybyn janyn!

 

Júrtyna quat bolghanm abyz edin,

Jauyndy talay basqa qaghyp edin.

Jýre ber aramyzda asqar tau bop

Tiride anyz bolghan alyp erim!!

 

Qazaqy otar men orys otar

Aq mamyqqa ainalypty aq qarym, 

Aq qaryma múnymdy aityp jatqamyn...

Esime aldym ótken ómir órnegin

Qonyrauly otar kóshting soqpaghyn.

 

Ghasyrlargha jaulatpaghan sanasyn,

Qazaqtarda otar basqa bolatyn.

Kóktem tua oralghanda otardan

Nauryzdyng duman toyy bolatyn.

 

Otarlatqan qoy, jylqysyn, tabynyn,

Saghyndym-au babalardyng dәuirin.

Qazaqy otar – qajylyqqa úqsaytyn,

Er jigitter oryndaghan paryzyn.

 

Qazirgi otar basqashalau әlemde,

Maly jútap oralady әrenge.

Oralmaytyn otarlar kóp әtteng ai,

Qúlap ketken shynyrauly terenge.

 

Tәuelsizdik zorgha tiyip әlemde,

Bizde qayttyq bir otardan әrenge.

Jútaghan el orny tolmay jatyr-au

Tili kelmey, dili tolmay kemelge!

 

Qazaqy otar –jaqsylyqqa jar edi,

Orys otar – basqa mingen pәle edi.

Qúl bop ketken sanasy da, jany da,

Satqyndardyng qiyn bop túr әlegi.

 

Qayran qazaq otaryndy ansadym,

Olja salghan qazanyna barshanyn.

Jútqa berip, aiyrylghan әrinen

Orys otar – apatynan sharshadym.

 

Beysen Ahmetúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1514
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3285
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5836