Dýisenbi, 6 Jeltoqsan 2021
46 - sóz 28583 3 pikir 26 Nauryz, 2014 saghat 17:07

OTAMALY

 

(Esse)

1. Sybaghaly bagha

Ádebiyetke Iliyas, Sәken, Beyimbetpen qatar kelip, 1937 jyldyng jalmauyz aranynan aman qalsa da, zaualynan eki mәrte sottalyp, azap lageri men soghysta aiyp batalionynda bolghan; qazaqtyng epikalyq jyr dәstýrin berik jalghaghan Shәkir Ábenovtyng hadistik qos әngimesinde jazu­shylyq ónerding kiyesi turaly shyndyq oy aitylady. «Sybaghaly baghasyn bireu bere jatar», – deydi aqyn. Avtor atauly elenu, oqylu, әdeby kenistikke milyqtamay, úshqan qústay qalyqtay ótuge mýddeli. Ádebiyettegi ataq-danq – onyng jazba múrasynyng joghalmauy ýshin qajet alghyshart. Shyng basyna jor­ghalap jylan da shyghady degen tәmsil jalghan. Jylan stihiyasy bólek.
«Tilegim de bolmas edi basqa onsha, / Tek bir adam meni shyndap joqtasa...» – dep keler úrpaqqa arzu aitty júmbaq aralday ashyluyn kýtip jatqan erek aqyn Júmeken Nәjimedenov. 
Biz jәili ne aitar eken keyingiler,
Álde bir zertter me eken zeyindiler,
Tabylghan qúm astynan qúmyraday? 
Esenqúl Jaqypbek. Qas jaqsysyn baqigha qisa da, ajalmen qosa jazuyn joghaltpau iri halyqtardyng enshisine kóbirek tiyedi. 
Ómirden ótken jazushylar ýshin riyasyz izdeushi boluy – óshkeni janghan shyraq, basqa qayta qonghan baq­pen ten. Eger ol myqty talant bolsa, qaydan shyq­­pasyn, izdeushisin qúday qúlay beredi. Sondyq­tan sózi qúmgha singen suday qúru naghyz jazushylargha qauip tóndirmeydi. 
Álem әdebiyetinde ólgennen song aty kóp uaqyt úmytylyp, kezeni kelgende qayta ashylghan, so zamat asyl qazynaday jarqyrap, suretkerligimen bauraghan nebir klassik jazushylar bar. German Melvill, Ambroz Birs, Edgar Allan Po, Govard Filiyp­ps Lavkraft esimderi qayta tabylghan asyl múrany enshileydi. Búlar nege biraz merzim úmy­tyldy? – degen saual tuyndaydy. Óitkeni, shynayy kórkem әdebiyetti sýietinder qashanda azshylyq, jalpaq júrttyng suretkerlikti aiqyn baghalaugha talgham-óresi jetpeydi. Bylayghy sandalma el jezdi altyn sanap adasady, ortanqol jazushylardyng qaradýrsin jeldirme dýniyelerin mise tútyp, jýre beruge bar. Belinskiy jar salmaghanda, Gogolidy der kezinde meshel orys qoghamy tany alghan joq. Kór­kem syn qúdireti, Qúlagerdi jazbay bilgen Kýren­bayday qas asyldy, erdi kebenek ishinen búljytpay tanidy. 
Fransuzdyng úly aqyny Sharli Bodler ana tili­ne audaryp, esimi sharyqtap Evropagha jetken son, tughan eli Amerikada Edgar Ponyng júldyzy jandy. Ekinshi qaytara ashylu jana kontekste oqylumen ten. Zeyin kýsheyedi. Sóitip, rasymen úmyt qaludyng qúpiyasy qosa ashylady, ýstirt syn der shaghynda sha­la­ghay­lyqpen dúrys úqpaydy eken. Endi jazushy­nyng baghy aspandap óse beredi.
Qazaq әdebiyetinde sonday mәueli baq Tobyq Jar­maghambetovke (1-2 surette) (1934-1974) bek layyq. Tobyq­tyng zamany endi tudy. 39 jasta ómirden ozghan jazu­shygha yqylas songhy 40 jylda bәseng tartqan­day boldy. Biraq óli arystannan tiri tyshqandy artyq sanau pighyly әdebiyetke ólse jýrmeydi. Ol turaly Zeynolla Serikqaliyev siyaqty myqty synshylar kezinde aitty. Saghat Áshimbaev: «Bizding әdebiyetimizde eleusiz-eskerusiz jatqan, lәm-mim sóz bolmaghan roman, povesti, әngime, poema, ólen­der qanshama?! Kýni keshe aramyzdan ketken talantty jazushylar Aqan Núrmanov pen Tobyq Jarmagham­betov­tyng qaldyrghan múntazday taza múrasy tu­ra­ly jazylghan kólemdi, kórnekti maqalany kim oqy­dy eken?», – dep jazdy. («Ádebiyet mýddesine adaldyq» atty maqalasynan). 

2. Metaforalyq proza

Abay: «Soqyr, mylqau, tanymas tiri jandy, / Ýs­ti-basy aq qyrau, týsi suyq, /.. Dem alysy – ýskirik, ayaz ben qar» dep keyiptep, kәri qúda, beymaza shalgha teneytin jyl mezgili – qys. Tobyq Jarmaghambetov ejelgi halyq qiyaly epikalyq qúlashpen qisyndap, jaratylys nyshanyn kisi beyneli etip, metaforalyq tilmen júmbaqtay kes­kin­degen tabighy qúbylysty nysan etip dәl tandady. «Otamalynyn» kere­meti, jyl mezgilining qúbylmaly kezenin, tabighat tosyn qúbylghan, qys pen kóktem talasqan almaghayyp mezetti túlghalandyra, nandyra suretteuinde. Jyl on eki aida tayghaq keshu, bes­qonaqsyz bolmaydy. Jazushy qar aralas janbyr, kóktemning basqy salqyn aua-rayynyng eng jaysyz jalamyr mezgilin obraz arqyly suretteui – kosmo­goniyalyq portret, onyng prozalyq tendesi joq kórkem ýlgisi. 
Tobyqtyng «Otamaly» atty әngimesinde adamzat ansay beretin meyirim keni jatyr. Qazaq halqynyng ruhany bolmysyn erektep túratyn jan iyesine meyirbandyq, raqym, janashyrlyq, biyik adamshy­lyq gumanizm – poetikalyq-miftik әngimening altyn ózegi. Aq ólendey әr sóilemi kórkem, ekshep alugha tatidy. Áuelgi kiltti sóz – múz ben anyz. To­byq Jarmaghambetov dýniyeni qúrsaghan múzdy jibiter meyirimdi jyrlady. Onyng sýiikti qaharmany qúbyjyq dәu emes, kebenekti er. «Ertede qazaq dalasyn borandar men anyzaqtar, jút pen qasqyr­lar, sosyn... azdaghan qazaqtar jaylaytyn. Ár tóbening baurayynda tilin jalandatyp, jút jortatyn». Otamaly – qoyshy. Jazushy jalshynyng qara múrt Japan baydyng ýiine kelgen sәtin beynelegende Shyqbermes Shyghaybay eske týsedi. Tobyq agha әngime tinine foliklorlyq negizdi dәl engizgeni gha­jap. Ol noghayly jyraularynyng túyaghy, psiholo­giya­lyq paralleli arqyly jer-kókti orap suretteydi: «Namazdygerde Otamaly etigin jamaydy, bayeke namazyn oqidy, qargha úyasyna kiredi». Otamaly ózin men demey, ýshinshi jaqtan atap «Otamaly» dep jas balasha sóileui tektik nyshan, әngimening anyz janrynda ekenin ekspressivtik kýsheyte týsedi. Kishkene kezinde bir qyzym ekinshisinen oiynshyghyn tartyp alghanda, búl meniki demey, «Makandyky» deytin nyghyzdap, «Balkendiki», myna meniki degeni. D.F.Kuperding prozasynda aq nәsildiler qyzylterili ataghan ýndister ózderin ýshinshi jaqtan sóileytin. Búl minez әueli balagha tәn, sosyn jabayy týz adamyna layyq aboriygendik taza sanany aighaqtaydy. «Edilden aqqan syzashyq, / Biz kórgende tebingige jeter-jetpes su edi», – dep Shalgez jyrau jyrlaghan búrynghy este joq eski miftik uaqytty eske salady. 
Bay esimi Japan ataluy, japan dala, jazy, aidala degendi bildiredi. Sәken Jýnisovtyng «Ja­pan­­daghy jalghyz ýi» atty romanynyng atauy qazaq keshken patriarhaldyq túrmysynyng modeli. Qoyshy atsyz boluy miftik detali. Sonynda ala tóbeti bar. Shúbat ishken týieli Japan bay jalshysyna miner bir at tauyp bereri dausyz. Ol adam tәrizdi berilgen iyen dala, elsiz kenistik. «Temirqazyq, Jetiqaraq­shy­lar kórine bastaghan. Olar bir janyp, bir sónip, selk-selk etti», «Ay, Jetiqaraqshynyng tenseluin-ay!». Jazushy әr detalidy múqiyat tandaydy. Jeti qat kóktegi júldyzdar jerdegi ósimdiktey tonyp túrghany Otamalynyng basyna ýiiriler, ólimge iyterer dýley zúlmatty astarlaydy. «Ómirden bar kórgeni osy oshaq, itteri, baydyng ýii. Biraq ol keng dalanyng etene balasy edi», «...jer tanyghysh edi». 
«Júldyzdargha da qiyn-au, jap-jalanash, – dep oilady Otamaly bir mezet». Asanqayghy, abyz tolghau. Otamaly auyldan úzap ketkendegi tóbelerdi jazushy «qara jaulyq jamylyp» dep suretteydi. Tragediyalyq tanbany oqushy jýregi seze bastauy ýshin. Otamalynyng qúla týzde myng qoymen jalghyz ózi yghyp, súrapyl suyqqa úrynuyn Tobyq agha mifologiyalyq ýlgide bergen. «...bir myjyrayghan tóbening bauyrynan yzghyryq jel kenetten qoylar men Otamalygha tap berdi». 
Orys halqynyng iri etnograf-ghalymy A.N.­A­fa­nasiev (1826-1871) «Poeticheskie vozzreniya slavyan na prirodu» atty qúndy kitabynda ejelgi euraziyalyq taypalardyng mifologiyalyq dýniyetanymyn zerttedi. Kóne qauym tabighat jany bar, tiri dep týsingen. Baghzy pútqa tabynushylyq tabighattyng mylqau kýshine bas iygen, әr qúbylysty qaster tútyp, jeke dara Qúday dep tanyghan. Jer, su, ot, jel, tegis jandy, túlghalanghan, bәrine Tәniri­dey tabyn­ghan. Dinge senushilikke deyingi adamzatqa tәn túnghysh riyasyz kórkem din – osy. Búl rasynda, halyq tudyrghan simvoldyq poeziya bolatyn. 
«Kókek aiynda qar úzaq jatpaydy», jazushy jer jadyn biletini, alay-týley stihiya biylegen keng dalasyn sýietini shýpildep túnyp túr. Jan-januar, tiri jәndikke meyir-shapaghaty adamgha tenelgen jazushy naghyz izgilik iyesi. Tobyq Jarmaghambetov qalamynyng qúdireti sol, jan-dýniyesindegi qazaqy úly meyirimin boranda yqqan panasyz malgha arnaydy. Ol maldyng ýskirikke úrynuyn tragediyalyq biyikke kótergen. Qoy ekesh qoydy adamday, jana tughan qozysyn nәrestedey kórip, ayap, ýsik úrghan sayyn jany qalmay eljirep, qúsadan egiletin kim? Otamaly. Otamalyny tiriltken Tobyq emes pe! Egi­lip sher jútqan Tobyqtyng ózi. «Qoylardyng jalynysh­ty manyraghany ertip kele jatyr ony», «Yzghyryq jel­ding ótinde ekeui shonqiyp qala berdi». Qoyshy kókiregi zar jylaydy. «Otamaly býkil denesimen selkildep, dirildep ketti. Erni kemsen-kemseng etip, týsi búzylyp qoya berdi. Qoylardyng jappay qozday­tyn uaqyty jetken eken ghoy. Qazir dýniyege kelgen jas qozylarymen birge qatyp jatyr!». Beynetqor, adal qoyshy qara basyn emes, qorghansyz, kenet doldanghan qu dalada pana tappay qyrylugha ainal­ghan qayran maldy oilap jany týrshigedi, sol ýshin týnile azap shegedi. Áziz jany keyip, maldy jayy­lym­gha zorlyqpen jibergen ashkóz baydy qarghay­dy. 
Kókek aida kókteuge kómekke kep,
Kópteu jaughan janbyrgha el ókpelep,
Betegege kók qasqa qozy jayyp,
Kópshilik bop kóp tólge óbektep ek,
Qajytsa da jýgiris qara san ghyp,
Meyirim kórsek mal-jangha jarasarlyq,
Quanamyz eljirep:
Mekirenip,
Sharanasyn jalasa mama saulyq.
Sonsha ýzilgen, ne degen ózek edi?!
...Mama saulyq dausynan – manyraudan:
«Qúldyghym-ay!» – degen sóz estiledi.
(Júmatay Jaqypbaev. «Kókteudegi kórinister», patetikalyq ballada). 
Ermek Túrsynovtyng kórermendi bastan-ayaq shiryqtyryp ústap otyratyn «Shal» atty filimindegi qasqyr qamaghan qoylardyng lajsyz qozylay bastauy, shaldyng meyirimi Tobyq Jarmaghambetovtyng «Otamalysyn» eske týsirdi. Filim iydeyasy Ernest Hemingueyding «Shal men teniz» atty kulittik povesinen alynuy stihiyamen japadan-jalghyz alysqan taghdyrdy, «Adam jenedi!» iydeyasyn anyqtaydy. 
«Alghashqy qozyny kórgende Otamaly ózin úmytyp ketti. Bishara saulyq qozysynyng denesin jalaghyshtap jatyr eken. Biraq onyng da әli joq. Otamaly qozyny kóterip aldy da, iykemsiz qoldarymen shekpenine engizdi». Qozy әli tayghan, jansyzdanghan qoyshy qolynan susyp týsip, kóbik qargha túnshyghyp óldi, tereng qardan arshyp, arashalay almay qaldy. Ol qoy jappay qozylay bastaghanda súmdyq qatty qinalady. Otamaly, halyq «besqonaq» ataytyn mezgil – kóktemgi mal tóldeytin uaqytqa dәl keledi. Múnday zardy eshkimning basyna bermesin. Ólgen múz qozysyn jalaghan saulyq. «Otamalynyng jýregi qars airyldy». Esi shyqqan qoyshy boran, jel, tabighat qúbylysyna aibat shegedi, Tәnirige nala aitady. «–O, tәniri! Ne istegenin? Ne qylghanyn? Kókek aiy, sening aidaryng júlynsyn!» degen Otamalynyng kýiinishi kórkem keyipteu. Aynala jas ólim. Onyng beshpentin sheship, laqtyra saluy ólimge moyynsúnghany. Basyndaghy tymaghyn jel úshyrdy. Esi ketip, etiksiz, shúlghauy sheshilip, tәni bir qar, bir múz bolyp qayghylana asyp barady. 
«Aspan irip ketken», «...qústar úshuyn, kesirtke jorghalauyn, ózen aghuyn qoyady». Avtordyng sheberligi qiyamet-qayymdy eske týsiredi, tozaqty beyneleude aldyna jan salmaytyn katolik klassik aqyndar bolatyn. 
Tabighat qúbyluyn surettegende jazushy «...su ógizding ynyranghanynday dybystargha tolyp ketedi», «Suyq jel myndaghan jylandargha ainalyp barady» dep mifologiyalyq qanyq boyaumen berui qúnarly. 
Dýkenbay Dosjannyng aptap qúmda qoy baqqan, qúldan beter qinalghan «Aboriygeni». Júmabay Shashtayúlynyng «Qyzyl qar» atty povesinde qoy baghudyng alasapyran qiynshylyghy, qoyshynyng beynetqor tirligi. Qazaq ruhyn qorghap, últ múnyn ashyna jazghan. 
Qoyshynyng jan tәsilim eter sәti, ol – Otamalynyng tausylar túsy, Qúday aidap әkelgendey qúlpytasqa tap kelui. Ólerinde ol ózining úshyp kele jatqan qazany men oshaghyn kóredi. Astyndaghy janghan otymen birge. Otamaly aruaqqa ainaldy. Dýniyeghayyp. Qys jenildi, jazghytúrym keldi. Otamaly ótti. Ol Snegurochka siyaqty jylylyqtan erip ketti. Miftanushy Aleksandr Nikolaevich Afanasiev aqyndar, abyzdar, balgerler tabighattyng san aluan qúbyly­syn týsindirushiler bolyp tabylady dep tanidy.
Jazushynyng meyir túnghan jýregi anyzdy bylay ayaqtaydy: «Kýn qayta shyghyp, qarlardy әp-sәtte eritip jibergen. Qoylar baurayda ósken qyzghal­daq­tar­gha qozylaryn jayyp, keng dalanyng tósinde mәngi-baqy qalyp qoyypty. Olardy qasqyrdan it qor­ghap­ty». 
Qiyaldyng qúsy egilip, 
Ishtegi dertti aidasyn. 
Berniyaz Kýleevting «Jyrla da zarla, kónilim» atty óleninen qos jol mynau tanymdyq anyz әngi­mening týp sarynyn ashugha septigi tiyer. 
Qazirgi qazaq sanasynda Tobyq Jarmaghambetov әngimesining altyn shuaghynday tógilgen shynayy meyi­rim azayyp, sarqylyp barady. Babalar ornyn­da bar onalar dese, izgilikke senimi. Otan meyirden ósedi. Týrikmen aqaltekesin qyzghyshtay qoridy. Qa­zaq tilimen jylqyny sýiemiz deydi, biraq keybi­reu­ler әsire payda quyp, búl januardyng túqymyn mólsherden artyq soyyp satqysh qasapshy­gha ainaldy. Maldy Qúday adam nesibesi ýshin jaratty, sóitkenmen shekten tys pyshaqqa qiya beru – obal. Múnyng bәri auragha, eldikke teris әser eteri aidan anyq. 
Ábubәkir Qayrannyng «Týieler tragediyasy» atty yza jyry bar. Maldyng kiyesinen qoghamyna baghy­nysh­ty keyingi mәngýrt qazaqtyng qoryqpaytyn bol­ghany; óz kórin ózi qazghan naqúrystay, obyrday arany ashylghan et kombinatyna ótkizu ýshin auyl­da­ghy týie januardy obal jasap, tehnikamen soghyp óltirgeni turaly.
Qamaudaghy tekti týlik, kiyeli, 
Moyyndaryn kókke qarap iyedi.
Qúlap jatyr birinen song bireui, 
Elestetsem, ishim ot bop kýiedi!
...Búghaulanghan týielerdi sonan son,
Dyryldatyp «DT»-menen sýiretti.
Bar edi agham týie baqqan jasynan
«Toqtat, kәne, súmdyqty!» dep sol agham, 
Myltyq atty diyrektordyng basynan.
Ábubәkir aqyn ómir boyy týie baqqan әkesi qaytys bolghan son, 3000 bas týie týligining qúryp ke­t­kenimen ólenin ayaqtaydy. Tórt týlik mal basy elde kýrt azayyp ketkeni osy tektes kesirlik zardaby. Qúnarly shúbattan aiyrylu, últtyq qúndylyq­tardy ata týlik malmen qosa joghaltu. 

3. «Otamaly» úghymy 

Otamaly. Kóktemning bas kezindegi aua-rayynyng eng jaysyz merzimi. «Bizding qazaq Aydy da bilmeydi, júldyzdy da bilmeydi, jyldy toqsan bolghanda: «Jer múz» – deydi. Otamaly, sәuirde qoy qozdaydy. Qys bolyp, suyq bolsa, aqpan men qantar deydi». (Mәshhýr Jýsip, 4 tom, 5-bet). IY.V.Getening «Aynymas Ekkart» (1813) atty balladasy skandinav foliklorynan qaryzgha alynghan sujet. Ekkart epos keyipkeri, adamdargha boran bastalaryn aldyn ala eskertetin meyirban shal. Ol «Borandaghy jihankez jyry» atty oda (1771) jazghan. Getede boranda qaza tapqan Leandr esimdi ghashyq jargha arnaghan óleng bar, sýigeni Gero sugha ketip óledi.
«Sovsem ne vernetsya, skrylasi, / Byti mojet, v chujie kraya./ Idiyte, ovechki, idiyte,/ Tomitsya dusha moya». («Baqtashynyng shaghym jyry»). 
Orys tirshiliginde Otamalygha úqsas úghym – «Padera», ol qúiynday soqqan qarly-janbyr aralas­qan boran. «Padera – burya s vihrem, dojdem, snegom». (Slovari oblastnyh y ustarevshih slov po A.P.Chapyginu). 
Igori Zolotusskiy «Gogoli» atty maqala­synda Nikolay Vasilievich Gogolidyng naghashy atasy Ivan Matveevich Kosyarovskiy turaly bylay dep jazady: «Birde búrqasyn boranda ol bir kýn, bir týn iyesiz ashyq dalada ayazda qalyp qoyady. Ony tauyp alghan­da esin bilmeydi, al kózinde múz bolady. Onyng bir kózi, Mariya Ivanovna jazghanynday, «óldi». Qyzy әkesi­ning kózin suyq soryp semdi, soqyr qyldy de­geni ghoy. 
Lev Nikolaevich Gumiylev este joq eski zamanghy Úly Dalany suretteydi. Baghzyda an-qúsy órip jýr­gen keng dalagha erigen múzdyqtan ózender sarqyray aqty, qazan-shúnqyrlarda kólder payda boldy, siklon­dar shyghysqa lap qoydy, janbyr men qar tópep tastaghan son, jazyqta ormandar ósip shyqty deydi. Demek, Otamaly qúbylysy Úly Dalanyng negizi jaratylysynda bolghan ghoy. 
«Jyldyng bas aiy – Otamaly bolyp sanalghan. Merzimi jaghynan qazirgi may aiyna sәikes keledi. Búl ataudyng tórkini týrki tilderding barlyghynda derlik kezdesetin «ot», yaghny shóp degen maghynany bildiredi. Ádette, Otamaly aiynda kók qaulay shy­ghyp, әjeptәuir kóterilip qalady. Ay esebining ret tәrti­bin saralaytyn derekterding birin Shoqan Uәliy­hanov­tan kezdes­tiremiz: 1.Otamaly (mart), 2. saratan (apreli), kókek (may)...». 
Jer jútugha toymaydy; Ot otyngha toymaydy; Qúlaq estuge toymaydy; Kisi oigha toymaydy; Bóri qoy­gha toymaydy. 
«Sәuir sandy qys, otamaly oiylghan qys (otamal da sәuirde bolady), ýrkerli aidyng bәri qys. Sara­tan-zauza senen de qorqam» deydi eken búrynghylar. Shaldar aitady eken, zauzada jelide baylauly qúlyn qyrylghan, enesi yghyp ketken, shay qaynatym uaqyt janbyrly, jeldi búrshaq qar jauyp, kýn ysy­typ osynday oqigha bolghan dep. Sol sәtte týs qayta kýn qayta jylynyp, ólgen maldyng terisin alugha ýlgermey, shirip, iyistenip ketken dep... zauza, sara­tan degen osy aida úshatyn kishileu sary qonyz­dyng aty». (Ýrkimbay Qydyraliyn, «Batys Qazaqstan qazaqtarynyng әdet-ghúryp aimaqtyq erekshelikteri»). 
Satiriyk-jazushy Tabyl Qúliyas: «Otamaly ne­gi­zinen batys ónirinde bolady. Ýsh-tórt oblysyna tәn qúbylys. Otamaly ótpey malshylar saqtyghyn joghaltpaydy. Búl qys pen kóktemning almasu ke­zeni». 
Ota. Qyryp-jon, joq qylu, qúrtu. Otalumen týbiri bir. 
Otamaly turaly ghylymy boljam Baybota Se­rik­bayúly Qoshym-Noghaydyng tildik tanym kitabynda aiqyn berilgen. «Múhtar Áuezovting «Abay joly» roman-epopeyasynda halyqtyq etimologiyagha týsi­nik: «Jazghasalymnyng eng jaysyz kezin әneukýni әjesi «otamaly» dep atap edi. 
–Osy «otamaly» nemene? Ne degen sóz ózi? – Abay sony súrady. – Otamaly kókek aiynyng on birinde kirip, on jetisinde shyghady. Jelsiz, boransyz ótpeydi. Qystyng eng songhy zәri sonda. Otamaly dep atanghany – bir baydyng Otamaly degen qoyshysy bolghan eken. Sol paqyr kýn qayyrady eken-au! Kókekting suyghy bastalghan uaqytta, әlgi, qoydy jayylys­qa shygharayyq, boran bolady. Qoydyng qystan tityqtap shyqqan kezi, malynnan aiyrylasyng dese, bayy bir dini qatty kәpir eken. Sen toghysharlyq qylyp aldap otyrsyng dep, Otamalyny sabap-sabap, qoydy jayylysqa shyghartady. Sol kýni, qú­day kórsetpesin, bir qatty boran bastalyp, taq ýsh kýn, ýsh týn soghyp, bar qoy yghyp ketip qyrylypty da, qoydan qalmaymyn dep, Otamaly paqyr da ýsip ólipti. Kókekting suyghy – «otamaly» atanghany sodan deydi. Ájeng paqyr sony biledi ghoy, – Qarabas». 
Akademik I.Kenesbaev qúrastyrghan Sózdiktegi qosymshalarda belgili ghalym Qúlmat Ómirәliyev bylay dep jazady: «Qazaqsha ay attary Qazaqs­tan­nyng әr jerinde әrtýrli atalady. Eger Shoqan Uәlihanov jazyp alghan derekte Nauryzym – fevrali, Otamaly – mart, Sharshatamyz – iili aiy bolyp kelse, bir jerlerde (Qazaqstannyng shyghy­syn­da, ontýstigi men batysynda) aidyng Qyrkýiek aty atalmay, onyng ornyna Mizam (Mizan) ay aty (zodiak júldyzy aty) aitylady. Hut (ne Ýt) aiyn Qazaqstanda shyghysynda Birding aiy, al Hamal aiyn Kókek dep ataydy».
Arab tilindegi (Hút) – Balyq, al «Hamal» – Toqty zodiak shoqjúldyzdarynyng ataulary bizding ana tilimizde aqpan jәne nauryz ailarynyng aty retinde de qoldanylghan eken. Bizdinshe, «Otamaly» atauynyng payda boluyna dәp osy eki atau sebepker bolghan sekildi. Erte kezenderde «hút»(aqpan) jәne «hamal»(nauryz) ay attarynyng qosarlana qatar ataluy sebepti әuelgi kezde «hút+hamal» atalyp, keyinirek «ýt+amal» dybystyq qúramynda jýrip, tilimizde «otamaly» sózi qalyptasqan dep joramal­dau­gha bolady. Osy eki ataudan payda bolghan «otamaly» bastapqyda qys pen kóktem arasynda ólara kezendi beynelegen de boluy mýmkin. Sonyra ol jyldyng osy merzimine say keletin amal atauyna ainalghan dep týsinuding orayy bar». (Baybota Serikbayúly Qoshym-Noghay. «Til úshyndaghy tariyh»). 
Nebesnyy svod, goryashiy slavoy zvezdnoy,
Tainstvenno glyadit iz glubiny, –
Y my plyvem, pylaYshey bezdnoy
So vseh storon okrujeny.
Fedor Tutchev – orystyng eng túnghiyq filosof aqyny, eki dýnie lebin sezinetindey, tabighattyng irra­sionalidy soqyr stihiyalyq qúdiretin týisik­pen bilip, jany titirkenerdey jyrlaghan. Bolmys haos ekenin, menireu, mylqau, adamdy buyrqanghan dauyldy tenizdegi janqa qúrly kórmey, shybyn janyn shyrqyratyp janshyp jiberetin dýleyligin dәl Tutchevtey súmdyq sezingen aqyn siyrek. Tobyq Jarmaghambetov jazmyshqa baghynbay, songhy demi qalghansha alysqan adam obrazyn asqan meyirimmen, janashyrlyqpen tebirene suretteui tutchevtik saryn­daghy kýnirenuge úqsas. Stihiyalyq orasan zor kýshti Maghjan «Qara týn, onyng zorlyghy» nyshanda jyrgha qosty. 
Tobyq Jarmaghambetov anyz-әngimesinde qoy-eshkini qazaq halqynyng tól týligi, mal baqqan halyq­tyng ómir salty retinde tandap aldy. 
Qoy – ot, kýn quatyn, erlik, qyrsyqtyqty tús­pal­daytyn manyzdy simvoldyng biri. Qoy basty Amon qúdaydyng qúrmetine Iordaniyanyng astanasy Amman atalghan; qoshqar mýiizi qúdaylyq belgi sa­nalghan. Kóbinese qoy qúrbangha shalatyn mal retin­de jii paydalanylghan. 
Qúrban aitta qoshqar shalady. Qúrbandyqqa adamdar shalynghan súrapyl zamandardyng qúruyn, din oghan resmy tyiym saluyn túspaldaydy. Qoydyng momyndyghyn nyshan retinde dinderde túspaldady. Altyn jabaghy – grekte iyen dәuletting belgisi. 
«QOShQAR. 1. Orta jýz arghyn taypasynyng qúramynda qoshqar ruy bar. 2. Orta jýzdegi qypshaq taypasy qúramynda qoshqar ruy bar. 3. Majars­tan­daghy qypshaqtardyng qúramynda qoshqar (kochkar) ruy bar» (Aqseleu Seydimbek. «Qazaqtyng auyz­sha tarihy»). Qazaq shejiresinde erkek qoy qoshqar men eshki balasy teke taypalyq ataugha ie ekeni bilindi. Onyng dәstýrlik, ghúryptyq astary bolmasa atamas edi. 
Qoy balasyna sýiispenshilik Tabyl Qúliyas­tyng «Jiyembet» atty kitabynda bar: «Qoy az tua­dy. Ózi qonyr, ózi momyn keledi. Tez kóbeye­di. Birin-biri jatyrqamaydy. Birining qozysyn biri emizip ala beredi. Óskesin eki tóbening arjaghyna shyghyp ketse de manyrasyp, birin-biri joqtap jatady. Otar, otar qaptap kele jatsa da birining yryzdyghyn it syqyl­dy auzynan júlyp jep, әlimjettik etpeydi. Aldyn­daghy búiyrghanyna qanaghat etedi. Toyghanyn biledi.Semizdigin de kóteredi. Qazaqta «Semizdikti qoy ghana kóteredi» degen maqal sodan qalghan. Átten, bir qoy pyshaqqa ilikse ekinshisi de ólgisi kep túrady. Bir tamyrdan taraghan shópti bólip jeydi. Qyzghany­shy joq. Ashtyqqa dushar bolsa, bәri birdey azapty tartady. Manyraghany da bir-saryndylyqty tanytady».

 Aygýl  Kemelbaeva,  

jazushy

"Qazaq әdebiyeti" gazeti

3 pikir