Aytys ónerining halyq kәdesine jarap, sóz ónerin el múratyn ýshin qyzmet etkizip, elding ensesin kóterip, erding egeste esesi ketpeui ýshin aibatty bolugha tabysy zor. Keshegi kóshpeli órkeniyette zang men biylikting shyndyghyn aityp, kóshpendiler demokratiyasy bolghan - aityskerler. Biraq ol kezdegi aitys sayasy sóz ónerine ainalghan joq. Ol kezde halyqtyn, elding bar hal-ahualy, kýsh-quaty, әleumettik jaghdayy aitysta erekshe jyrlanyp keldi. Al býgingi aitys sayasy jaghdayatta ghana órby aldy. Al aitystyng eng әuelgi mazmúny oiyn-sauyq.   Yaghny aitys kezinde býgingi búqaralyq aqparat qúraldarynyng mindetin bir ózi arqalaghan óner týri bolatyn. Sol kópqyrlylyghynyng arqasynda aitys qazaq ruhaniyatyndaghy ómirsheng ónerding biri. Býgingi aitys osy ómirshendikten aiyrylyp, shyndyqty aitam dep súmdyqqa bastau,  úlyqty túqyrtam dep býlikke bastau bolyp barady. Búl degenimiz aqyndyq ta, batyrlyq ta emes.  Songhy kezderi aityskerler biylikting shen-shekpeninen shygha almay, shyndyq aitudan qaldy. Kezindegi Shynbolattyng shynghyrghan shyndyqtary, Amanjoldyng qiynnan qiystyryp, astarly jetkizgen aqiqattary, Áselhan men Shorabekterding sarkazmmen aitqan oily cózderi, Aytaqyn men Sary tentek Quanyshtyng óreskel qimyl-әreketteri shyndyqtyng shyjyghyna ot salghanday boldy. Aytysta olar siyaqty aita alghan aqynnyng auzyna qaqpaq qoyylghan kez bolghan emes.  Endeshe, býgingi úranshyl, shyndyq aitamyn dep әdildik aita almaytyn, pafosshyl aqyndardyng ordasy kóbeyse, kóp jylghy kóshpendilerding múrasy kópke jetpesi anyq. Ásirese, býgingi jastar aitysynda әttegen-ay deytin tústar da kóp.

Jastar aitysynda kóbine-kóp taqyrypty mengermey, shyndyqty taqyryppen baylanystyra almay, bossózdilikke boy aldyryp jatady. Taqyryp kózdelgen aitystyng mazmúnyna qatysy joq jayttardy kóteretin jas aityskerler qiynnan qiystyryp, әdemi shyndyqty oinata bilmeydi. Bir-birine saual tastap, oghan jauap berudi jastar tipti qúp kórmeydi de. Olar ózderinshe basqa mәsele tónireginde oy aityp, basqa baghytqa adasyp jatady. Tipti, jas buyn ókilderi Aybek Qaliyev, Aynúr Túrsynbaeva, Mels Qosymbaev, Amanjol Áltaev, Rinat Zayytov syndy aitysker aqyndardyng qoldanghan úiqastaryn sinirip, olardy da júrt nazaryna úsynyp jatady. Ony da bizder bayqadyq. Jas aityskerler әuen tabu jolynda adasushylyqqa baryp jýr. Aytys ónerining naghyz kórkemdigin kirgizetin aranjirovkasy - әueninde. Tipti, kórermen qauym da aityskerlerding әuenine qol soghatyn boldy. Sondyqtan jastar da búl arada halyqqa jaghymdy әuendi izdep, qulyqqa basyp keledi. Aytysta maqamgha salyp, halyqty ulatyp-shulatyp eshtene taba almaymyz. Tipti, aitys sonynda aitylatyn әnderding ózi býgingi hitke ainalghan qazaq jәne shetel әnderining ýlesine auyp ketti (Qayrat Núrtas, Beybit Qorghan, Aqylbek Jemeney,  Dәuren Seyitjanov, PSY). Biraq bir kýndik әndermen mynjyldyq tarihy bar aitys ónerining dәrejesin tómendetpeu kerek. Kerisinshe, halyq әnderi men jyrshy-termeshilerding әnderin aitys sonyndaghy týiindi maqamdargha alyp keluge bolady.

Aytysta shou jasap, halyqty aldau degen últtyq ruhany múrany aldaumen ten.  Orynsyz tústarda da hit әnderdi aitys maqamyna salyp ala beretin boldyq. Aytysqa shou, halyq qoshemeti kerek shyghar. Biraq hit әndersiz de ony jasaugha bolady. Oghan dәlel - 2013 jyly Elordada úiymdastyrylghan "Kil jýirikte, kim jýirik?" alaman aitysy «Qúlmambet aitysy» týrinde ótti. Múnday aitys túnghysh ret úiymdastyrylyp otyrghannan son, әu basta kórermenderge bir týrli kórindi. Biraq tórt aqyndy qatar otyrghyzyp, suyryp salmalyghy jaghynan syngha týsken aityskerler halyqtyng qoshemetin alyp, naghyz shou aitystyng ýlgisin úsyndy. Endi múnday aitys týrining qataryna  «Mysal aitys», «Din aitys», «Júmbaq aitys», «Jazba aitys» sekildi týrlerin qayta jandandyryp әkeler bolsaq, shoudyng kókesi sonda bolmaq. «Bas kespek bolsa da, til kespek joq» ekeni ras.  Degenmen aityskerler memlekettik, últtyq mәselelerdi tyndar qúlaqqa astarlap, bayyppen, qaljyndap otyryp qytyghyna tiygizip otyryp aitsa, últtyq brendimizding de ghúmyry úzaq bolary sózsiz. Óitkeni shyndyqty aita alatyn da sóz, shyndyqty ótirikke jetkizetin de  - sóz. Aytys  - aqiqat.

Altynbek Qúmyrzaqúly

Abai.kz