Beysenbi, 7 Shilde 2022
Biylik 5538 0 pikir 25 Nauryz, 2014 saghat 13:08

KENDI ÓLKENING KELISTI ISTERI

Stepnogorsk qalasy oblys ortalyghy Kókshetau qalasynan keyingi oblystyq manyzy bar qala bolyp sanalady jәne ekonomikalyq әleueti jaghynan oblystyq dengeyde myqtap oryn alatyn ónerkәsiptik aimaq ekeni barshagha mәlim. Búrynghy ghasyrlardaghy Amerikadaghy «altyn bezgegi» siyaqty «ataqty» bolmasa da, ótken ghasyrda tabylghan ken oryndaryna baylanysty sharuashylyghy týbegeyli ózgerip, sayyn dala tósinde sәuletti qala boy kóterdi, qazirgi tanda Shyghys-Soltýstik oramdaghy iri ónerkәsip ortalyghyna ainalghan ólkening el ekonomikasyna bergen jәne beretin ýlesi әrqashanda eleuli. Búndaghy ónerkәsiptik kәsiporyndarynyng Respublika kóleminde, tipti keybireulerining Orta Aziyada tendesi joq ekenin bireu bilse, bireu bilmes. Oblystyng ónerkәsip ónimining qyryq payyzyna juyghyn jalghyz ózi berip otyrghan óndiristi ólkening damuy serpindi, tirligi yrghaqty. Ótpeli kezenning «ólarasynan» ózegi talyp ótse de, ózindik bet-beynesin joghaltpady, elmen birge «esin jiyp, etegin japty». Mәskeuding «kenje úlynday» bolghan qalanyng 90  jyldardaghy aumaly-tókpeli kezende abdyrap qalghany ras, alayda uaqyt kele kóshin týzep, baghytyn tiktedi. Sodan bergi shiyrek ghasyrgha juyq uaqytta qanshama ózgerister men janalyqtar oryn aldy. Shaghyn qala «kórkeytemin» dep kólgirsy kelgen investordyng qaltasyn toltyrdy, «ósudi» kózdep kelgen әkimge «trampliyn» boldy. Olardyng enbegin joqqa shygharudan aulaqpyz, degenmen qala basshylyghyna taghayyndaluy elimizde jýrgizilip jatqan ong ózgeristermen túspa-tús kelgen Múratbek Taqambaevtyng enbegin atap ótken jón. Osy kezende magistraldyq su qúbyry jýiesi qayta salyndy, kóp uaqyttan beri túrghyndardyng «bas auruyna» ainalghan qala joldary kýrdeli jóndeuden ótkizildi. Túrghyn ýy kommunaldyq sharuashylyghyn janghyrtu baghdarlamasyna sәikes kóp qabatty túrghyn ýilerge kýrdeli jóndeu júmystary jýrgizilip, ýilerding aulasy kórkeytildi. IYesiz qalghan kóp qabatty ýiler qalpyna keltirile bastady. «Shaghyn qala» baghdarlamasy boyynsha әleumettik salada da atqarylyp jatqan júmystar az emes.

Kezinde airyqsha mәrtebesi bolghan qala túrghyndarynyng basym bóligi basqa últ ókilderi bolghany eshkimge qúpiya emes. Alayda songhy jyldary qalada jergilikti últ ókilderining sany kýrt ósip, halyqtyng aitarlyqtay ýlesin alyp otyr. Qala boyynsha orta bilim beretin 9 mektep bolsa, sonyng bireui ghana qazaqsha oqytatyn. M.Taqambaev әkim bolghan kezde memleketik tilde oqytatyn taghy bir mektep qosyldy, taghy eki mektepte qazaq synyptary ashyldy. Aldaghy jyly eki mektepte memlekettik tilde oqytatyn synyptar ashylady dep kýtilude. Ákim myrza osy sharualardyng barlyghyn alaulatyp-jalaulatpay, «ógizdi de óltirmey, arbany da syndyrmay», óz retimen jasap keledi. Áytpese, kezinde tikeley «jogharygha» baghynyp ýirenip qalghan túrghyndar arasynan atqarylghan әrbir isten sayasy astar izdep, tyrnaq astynan kir izdeytinder qazir de kóptep tabylady. Búnyng barlyghyn jazyp otyrghanymda әkimge jaghynyp, «jaghdayymdy jaratu» maqsat emes, óitkeni jetpisten asqan jasymda maghan bir layyqty qyzmetting nemese basqasha bir jenildikting qajeti joq. Ókimetting ólshep bergen zeynetaqysy qalghan ghúmyrymdaghy tirligime jetedi. Osy jasqa deyin jaqsyny da, jamandy da kórdim, basqa elding «shenin taghyp, shekpenin de kiydim», sayasy basqarudyng týrli formasiyalarynda ghúmyr keshtik. Sondaghy bir bayqaghanym birynghay synau-mineumen is algha baspaydy. Atqarylghan júmystardyng jaqsylyghyn aityp otyru úrpaqqa ýlgi-ónege. Búl turaly dana halqymyz: «Jaqsynyng jaqsylyghyn ait»-dep bir-aq auyz sózben týiindep qoyghan.

Stepnogorsk qalasynyng túrghyny

T.Ábilov

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 2310
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 1777