Qazaqstan - Amerika iskerlik yntymaqtastyghy komiytetining teng tóraghasy retinde mening A.Gormen eki mәrte kezdesuimning orayy keldi jәne de әr joly ol әngimeni «Qazaqstan preziydenti ózining әn aituymen әuestenip jýr me?» - degen saualdan bastaytyn.

1995 - jyldyng qazan aiynda N.Nazarbaev pen A.Gordyng Vashingtotonda júmys babyndaghy kezdesui boldy. Viyse-preziydent apparatynyng protokoldyq qyzmetindegi sózuar qyzmetker әiel A.Gordyng Aqýide bolghan kenesting birinde ózining ortaaziyalyq respublikalardyng birinde qoydyng basyn mýjigenin aityp tyndaushylardy tang qaldyrghanyn, tipti shoshyndyrghanyn aitty. N.Nazarbaev ózining únatpay qalghanyn jasyrmay, әlgi әielding kózine tura qarap: «Búl mening ýiimde bolghan!» - dep saldy. Viyse -preziydentting kómekshisi qyp-qyzyl bolyp, ne aitaryn bilmey qaldy. Onyng baqytyna oray, osy kezde Viyse-preziydentting ózi de kelip qalyp, ol әngimeni tura sol N.Nazarbaevtyng ýiinde bolghan úmytylmas keshti eske týsiruden bastady. AQSh-tyng Memlekettik hatshysynyng jogharyda keltirilgen mәlimdemesinen tuyndaghan keybir jaghdaylardy aiqyndau ýshin asa paydaly bolghan kelissózder ayaqtalghan song N.Nazarbaev A.Gorgha Óskemendegi Qazaqstannyng tenge sarayynda shygharylghan altyn jәne kýmis tengeler jiyntyghyn syilady. A.Gor ózining 50 dollardan qúny joghary syilyqtardy alugha qúqyghy joq ekenin aityp, kәdesidan bas tartqysy keldi. Qazaqstan basshysy búl tengelerding qúny nominaldy týrde jәne bes jyl tolyp otyrghan tәuelsiz memleketimizding nyshanyn anghartatynyn týsindirdi. Viyse-preziydent osydan song ghana syilyqty alugha kelisti, biraq songhy sekundqa deyin onyng jýzinen abyrjyu taby ketken joq. Aqyr ayaghynda ol: «Men bәribir zangerlermen keliseyin» - dedi.

Syilyqtar men kәdesyilardyng kirpiyaz taqyryp ekeni sonshalyq, búl turaly tolyghyraq týsinikteme bere ketudi jón kórdim. AQSh-ta shyndyghynda da qymbat syilyqtardy qabyldamaydy, al eger olar qattama arqyly berilse, joghary lauazymdy sheneunik syilyqtardy tiyisti múrajaygha tapsyrady.

Aziya, Tayau Shyghys jәne Afrikada mýlde basqasha dәstýr qalyptasqan. Olarda syilyq joghary dengeydegi kez-kelgen sapardyng qajetti nyshanyna ainalghan jәne kelissózderge qatysushy әriptesterding bir-birine degen qúrmetining belgisindey qabyldanady. Kenestik protokoldyq tәjiriybede de syilyqtar, sonyng ishinde óte qymbat syilyqtar almasu salty bolghan. Leonid Brejnevting qymbat avtomobiliderge degen qúmarlyghyn biletin qonaqjay qojayyndar Sovet basshysyn ýlken quanyshqa bóleytin mashinalar syilaytyn. Ómirining sonynda ol qazirgi zamanghy  avtomobiliderdin, sonyng ishinde sporttyq týrlerining de ýlken parkining iyesine ainalypty. Týrikmenstan preziydenti S.Niyazov osy memleketting rәmizi syndy ahalteke túqymdy attardy syilaudy únatady. 2001 jyly Qazaqstangha sapary kezinde Týrikmen basshysy osy túqymdas atty arnauly úshaqpen alyp keldi. Tipti syigha tartylghan jylqynyng jana mekenge jersinip ketuine jәrdemdesetin mamandary da ere keldi. Den Syaoupinning 70- jyldardyng sonyndaghy AQSh- qa sapary kezinde qytaylyqtar Amerika ýkimetine óte siyrek kezdesetin, tek qana bambukpen horektenetin eki pandany (bambuk-aiy.-red) syigha tartty. Tayaushyghystyq sheyhtar joghary lauazymdy qonaqtaryna shveysar saghatyn syigha tartudy únatsa, olardan iytelgilerdi aludy qalaydy.

Qazaqstan Preziydenti de qalyptasqan tәjiriybeden tys qalmaugha tyrysady: Ol da syi-siyapat jasaudan qalys qalmaydy jәne oghan da syilyqtar men kәdesyilar әkelip jatady. Olardyng bәri Preziydentting mәdeny ortalyghyna qoyylady. Nemese Astana men Almatyda ornalasqan reziydensiyasynydaghy múrajaygha tapsyrylady...

... Ángime aqyry «kәdesiy» taqyrybyna auysqan song óz diplomatiyalyq tәjiriybemde bastan ótkergen qyzyqty bir jaghdaydy aita ketkim kelip túr.

1997 - jyldyng qyrkýiek aiynda Preziydentting tapsyrmasymen Ontýstik Afrika Respublikasyna resmy saparmen úshyp bardym. Búl sapardy anyghynda sol elding búrynghy syrtqy ister ministri Piyter Bota úiymdastyrghan. Ol aparteidting kýshin jonggha jәne qara týstilerding kópshiligi jәne aq týstilerding azshylyghy arasyndaghy qaruly qaqtyghysty boldyrmaugha ýlken ról atqarghan adam. SIM-de bolghan kezdesu kezinde ol maghan Ontýstik Afrikagha baryp, últtardyng órkeniyetti qoghamdastyghyna kirikken búl eldi «sezinip» qaytugha úsynys jasaghan.

Sapar baghdarlamasynda birneshe ýkimet mýshelerimen kelissózder jýrgizu qarastyrylghan bolatyn. Ol búl uaqytta Afrika boyynsha mening alghashqy «núsqaushym» Piyter Botany almastyrghan jana geologiya ministrimen kezdesuden bastaldy.

Ministr meni protokoldyq tәrtipke say qabyldaghan joq, tipti pidjagyn kiidi de jón kórmey, oryndyghynyng arqasyna iluli kýiinde qaldyrypty. Qysqa amandyqtan son, sapar mәnisin súrady. Men yntamen jauap berip, on minuttan aspaytyn sózimnen song әngimelesushimning kónil- kýiining kýrt ózgere bastaghanyn anghardym. Ol maghan endi tanyrqay qaray bastady. Sonan song qarapayymdylyqpen aghylshyn tilin qaydan ýirengenimdi súrady. Men jauabyn aitqan son, ol oilanynqyrap, búrynghy sovettik, әsirese «Mongholiyagha jaqyn» ornalasqan elderding ókilderi turaly ózining mýlde basqa pikirde bolghanyn aitty. Osyghan baylanysty oghan әlem qartasyn kabiynetine әkeldiruin ótinuime tura keldi. Ekeumiz endi soghan ýnildik.

Qyzyqtyng kókesi kelissóz ayaqtalyp, syilyqtar tapsyru kezinde bastaldy. Men ministrge dәstýrli Qazaqstan kәdesyilaryn – kýmisten jasalyp, jartylay baghaly tastarmen әshekeylengen búiymdar, sonday - aq, halyq sheberleri teriden jasaghan tútynu zattaryn syiladym.

Ángimelesushim syilyqty zer sala qaray bastady. Qolyna alyp, tipti kýnning sәulesine de qoyyp qaraydy. Ol ózining tanghalghanyn jasyrghan joq әri ózine kónil audarghan qúrmetim ýshin shyn peyilmen alghys aitty.

Búdan song men esh uaqytta úmyta almaytyn bir jaghday boldy.

Baghdarlama boyynsha mening kelesi kezdesuim syrtqy ister ministrimen bolatynyn bilgen ol, mening otyrghanymnan da qymsynbastan, oghan telefon shalyp, tura bylay dedi: «Mende Qazaqstannan kelgen sening әriptesing otyr. Búl Resey men Qytaydyng arasyndaghy ýlken el. Ol jaqsy bilim alghan, aghylshynsha jaqsy sóileydi. Óte tamasha syilyqtar әkelipti. Múnday syilyqty eshqashan kórgen emespin!».

Osydan song asyqpay trubkany ornyna qoyyp: «Ózinizding kontrserikterinizge barynyz, Ol sizdi tosyp otyr» dedi.

SIM - i M.Nzo Afrika últtyq kongresining jәne nәsilshildikke qarsy kýresting ardageri bolatyn. Ol aparteidke qarsy kýresti belsene qoldaghan Mәskeuge jii kelip túratyn. Oghan geografiyalyq mәn-jaydy týsindirip jatudyng qajeti joq. Biraq ol qazaq kәdesyilaryna shynayy quanghandyghyn bildirip, búlardy janúyasyna kórsetetindigin basa aitty. Kelissóz ayaqtalghan song OAR Preziydenti, Nobeli syilyghynyng laureaty, planetalyq auqymdaghy iri túlgha Nelison Mandelamen kezdesu ýshin Preziydent sarayyna attandyq.

Ontýstik Afrika memleketi Basshysynyng sarayy qyzyl tastan – osy eldegi eng әigili qúrlys materialynan salynypty. N.Mandela sol tústa býkil eldi sharpyp, memleketting jana basshylarynyng bas auyruyna ainalghan qylmys mәseleleri turaly әleuetti organdar basshylarynyng kenesin ótkizip jatyr eken. Biz ministrmen birge qabyldau bólmesine jayghasyp, shay iship, әngimelesip otyrmyz. Kenes sozylyp ketti. M.Nzo osyghan baylanysty qynjylysyn jasyrmay, telefongha baryp, Preziydentke telefon shaldy. Al, onyng aitqany meni tura esimnen taldyrghanday boldy. «Qabyldau bólmesinde Sizdi Qazaqstannyng Syrtqy ister ministri tosyp otyr. Ol alystan kelipti. Sizge degen qúrmetin kuәlandyrghysy keledi jәne búl ýshin Sizge óte biregey syilyqtar alyp kelipti», - dep salsyn! On sekundtan song Preziydent kensesinen barlyq keneske qatynasushylar shygha bastady. Ayta keteyik, Nelison Mandela úlyqtau rәsiminen sәl búrynyraq afrikalyqtargha tәn duyldatyp, jónsiz qylyqtarymen san mәrte ózining bedelin týsirgen әieli Vinniymen ajyrasyp, әue apatynan qaza bolghan Mozambik preziydentining jesiri Samorra Mashellagha ýilengen. Óz kózderining búl qalauyn elding halqy, tipti býkil Afrika qoldaghan.

OAR-gha jol jýruge dayarlyq kezinde men búl jaghdaydy da eskergenmin.

27 jyl týrmede otyryp, «aqiqatty birinshi instansiyadan» úqqan adamnyng danalyghyn barynsha angharta N.Mandela meni asa yqylaspen qarsy aldy. Qamaudan shygha salysymen Ol adamzatty bәrine keshirimdi bolugha, zorlyq-zombylyqty boldyrmaugha, ózara sýiispenshilikke shaqyrdy. Aghy bar, qarasy bar, elding barlyq halqy ony apartid rejimin qúlatqannan keyin qantógis boldyrmaghany ýshin әdil baghalaydy. Basqa - basqa, nәsilshilder abaqtysynda shiyrek ghasyrdan astam uaqyt otyryp shyqqan ol óz qandastaryn kek alugha, aqtargha qarsy kýsh qoldanugha shaqyruyna bolatyn edi. Biraq ol óitpedi. Tómenshik ashu - yzadan, adamdardyng qarbalas kýiki tirliginen sharyqtap biyik kóterilip, oiymen eng jogharghy parasattylyq biylik qúrghan ghalamdy sharlady. Osy bir gharyshtyq túlghamen aramyzdaghy әngime maghan ýlken bir ghaniybet syilady. Ol jayly jeke jazugha túrarlyq. Búl jerde tek N.Mandelanyng qazaq kәdesyilaryn shynayy yqylaspen qabyldap, N.Nazarbaevqa izgi tilekterin joldaghanyn ghana atap ótkim keledi. Bireulerge oghashtau da kóriner, biraq Afrika shenunikterining osynday býkpesiz ashyqtyghy maghan únady. Olar ózderin adal da qarapayym niyette ústaydy. Al, búl әser etpey qoymaydy. OAR - da bolghan tórt kýn ishinde men Afrikanyng erekshe «ruhy» jayly әngimelerding bәri de negizsiz emes ekenin týsindim. Qúrlyq óz adamdarymen, ózining әdetten tys tabighatymen baurap aldy.

Arada bes jyl ótkende OAR-gha taghy da jolym týsti. Búl joly N.Nazarbaev bastaghan delegasiya qúramynda Yohannesburgtegi ornyqty damu jónindegi sammitke qatystyq. Men ózimdi bir kezde Afrikamen «tabystyrghan» jerlerdi taghy kórgenime shyn quanyshta boldym.

Avtordyng «Belasu» kitabynan alyp úsynghan A.Múqiybek

Abai.kz