Jeksenbi, 24 Qantar 2021
Ekonomika 6580 0 pikir 17 Qyrkýiek, 2014 saghat 09:59

LOGISTIKA... NEMESE AQShANYNG «KÓKESI» QAYDA?

 

Logistika salasynyng manyzy men mәni zor. Europa, Qytay jәne Reseyding arasyndaghy transporttyq dәliz Qazaqstandy kesip ótedi. «Sondyqtan, búl salanyng bolashaghyna býginnen-aq mәn beru kerek» deydi mamandar. Al elimizding úzaqmerzimdi strategiyalyq damuynda,  jýk tasymalyn ondaghan million tonnagha kóbeytu taygha basqan tanbaday kórsetilgen. Búl ýshin aldymen ishki naryqtyng normalaryn retke keltirgen jón. Qazaqstandaghy eng iri AILPgroup logistikalyq kompaniyasynyng basshysy Nikolay Kashirin osynday pikirde.

Surette: AILPgroup logistikalyq kompaniyasynyng basshysy Nikolay Kashiriyn 

 

–Nikolay myrza, Qazaqstandaghy logistika salasyna kәsipkerlerding qyzyghushylyghy qanday? Búl sala qanshalyqty iygerilip otyr?

Daghdarys bizneske edәuir soqqy boldy. Ásirese, bankten nesie alghan kәsipkerler qysylyp qaldy. Biz sol uaqytta, elimizdegi logistikalyq jobalardy sauyqtyratyn kompaniya retinde ashyldyq. Jәne júmysymyz jemissiz bolghan joq. Qúrylghaly bergi tórt jylda kompaniya qúny 30 mlrd. tengeni qúratyn logistikalyq jobalargha «jan bitirdi». Áriyne, múnda memleketting kómegi boldy. Bastysy baylanys ýzilgen joq. Qazir bizding kompaniya Global Ecological Group Almaty (GEGA) logistika ortalyghyn sauyqtyrumen ainalysyp jatyr (ortalyqtyng 49 payyz ýlesi Almaty qalalyq әkimdigining ýlesinde). Búl Ýdemeli industriyalyq innovasiya baghdarlamasyna qaraytyn halyqaralyq keshen. Ortalyq tútasontýstik astanany azyq-týlikpen qamtamasyz etedi. Halyqaralyq deuimning sebebi, dәl múnday keshen Orta Aziyada joq. Keshendi byltyrghy jyly Industrializasiya kýnine oray ótkizilgen telekópirde Elbasynyng ózi  iske qosqan bolatyn.

– Biraq, songhy kezderiGEGA-nyng basy daugha qalyp jýr. Biluimizshe, sizder «Qazaqstannyng investisiyalyq qorymen» sottasyp jatyrsyzdar. Osy mәselening aq-qarasyn ajyratyp aityp berseniz?

Mәsele mynada...Kezinde GEGA-nyng janyndaghy nysandar «Qazaqstan qaghazy» kompaniyasyna tiyesili bolatyn. Keyinnen búl kompaniyanyng alayaqtyqpen ainalysqany belgili bolyp, biyl logistika biznesinen birjolata ketti. «Qazaqstan Damu bankinen» alghan qomaqty qarajatty (nesiyeni) qaytara almaghan «Qazaqstan qaghazy» bizding irgemizde ornalasqan «A» sanatyndaghy transporttyq logistikalyq keshendi damu institutyna beruge mәjbýr boldy. Keyin keshen «Qazaqstaninvestisiyalyq qorynyn» qaramaghyna ótti. Al qorgha óz kezeginde keshendi sauyqtyru mindeti jýktelgen túghyn. Biz, búl prosess zandy, yaghny ashyq týrde jýrerine senip, Qormen әriptesip júmys istedik. Alayda, byltyrghy jyldyng ayaghynda astyrtyn jedel konkurs ótkizilip,  qor konkurs jenimpazyn tandap ýlgerdi. Sonyng nәtiyjesinde  biz, yaghny logistika salasynda úzaq jylghy tәjiriybesi bar adamdar mýlde bilmeytin «ALG Company» JShS «Qazaqstan Qaghazynan» qalghan keshenning iyesi atanyp shygha keldi. Keyinnen,búl bayqaudyng kóptegen zanbúzushylyqpen ótkenin anyqtadyq. Sayyp kelgende, aty ashyq tender dep atalghan bayqau zansyz ótkizildi. Búl jayynda biraz aityldy da...

Qazir әlgi «ALG Companu» JShS-nyng basshylyghy auysyp jatyr. Búrynghy aqtóbelik menedjerlerding ornyna basqa top kelip jatyr eken. Yaghni, aktivterge iyelik etu birtindep solardyng qolyna ótude...Jana basshylyq júmysshy sany qysqaryp, ónimdiligi azayghan keshenning tamyryna qan jýgirte ala ma? Neghaybyl. Keshenning kóz aldynda qúldyrap bara jatqanyn kórip otyrghan júmysshylardyng kópshiligi sotqa shaghymdanyp jýr.

– Sóziniz auzynyzda. Biraq, qordyng búl taraptaghy qyruar aqparatyn oqysaq ta, siz aitqan dýniyeni kózimiz shalghan joq. Qor basshylyghy«memleketke tiyesili 5,9 mlrd. tenge qarjyny qazynagha qaytardyq» dep jatyr ghoy? 

Olar búl mәseleni jyly jaba salghysy keledi. Keshendi qúrtyp tynghandaryn jogharydan jasyryp otyr. Sizge bir derek aitayyn.  Biz: «Eger, keshenge iyelik eter bolsaq, memleketke toqsan sayyn 270 mln. tenge tóleuge әzirmiz» degen bolatynbyz. Búl ALG Company tóleytin qarjydan eki ese kóp. Búdan syrt, keshendi basqaru qúqyghyna ie bolghan jaghdayda ainalymnan týsken tabystyng 1,5 payyzyn ghana ústap qalugha uәde berdik. Al búl kórsetkish ALG Company-da baqanday 15payyzdy qúraydy!

Insayderlik derekterge qaraghanda, qazir keshendi satyp alghysy keletin qaltaly qojayyn tabylypty. Biraq, mәsele múnda emes. Álgi qojayyn naryqtaghy qúny 10 mlrd. tenge túratyn keshendi (logistiska mamandarynyng dereginshe),  3,7 milliardqa satyp almaq eken. Óz basym Qazaqstan investisiyalyq qory jәne Qazaqstannyng Damu banki múnday masqaragha barmaydy dep oilaymyn. Biraq, tapsyrys berushi taghatsyzdanyp otyrghan kórinedi. Búl soraqy jaghdaydy joghary jaqtaghylar bilmeui mýmkin emes. Al bilmegen bolsa, kәsipkerler qauymy osy mәselening aq-qarasyn ashyp kórsetetin dóngelek ýstel úiymdastyrudy úsynyp otyr. Jiyngha biylik ókilderi, halyq qalaulylary, Ýkimettik emes úiymdar men jurnalister qatysady. Kórelik jiyngha Qazaqstan investisiyalyq qory jәne Qazaqstannyng Damu bankining ókilderi keledi me eken?..

Qordyng basqa da bylyqtary jetip artylady. Atap aitsam, qor GEGA-ny temirjol torabynan aiyryp tyndy. Biz jyldar boyy búl mәseleni Jer kodeksine say retteuge tyrystyq, kórshilerimizge tiyimdi úsynystar jasadyq. Alaydajana basshylyq qorgha qarasty keshendi kesip ótetin bizding temirjol jelimizdi «jiliktep» tastady.  Tipti sotta da әdildik tappadyq. Almaty qalalyq mamandandyrylghan audanaralyq ekonomikalyq soty eki jaqqa tiyimdi sheshim shygharudyng ornyna, bizdi jyghyp berdi.

– Aytpaqshy, qordyng saytyn sholyp óttik. Joghary sot «Qazaqstan investisiyalyq qory men GEGA-nyng arasyndaghy aitysqa nýkte qoydy», – dep habarlapty...Sizder jenilipsizder...

Men búl súraqqa bylay jauap bereyin. Óz әreketi arqyly Qor bizge ghana emes memleketke, halyqqa ziyan tiygizip otyr. Sebebi, bizding ortalyqta kedendik beket jәne uaqytsha saqtau qoymalary ornalasqan. Al temirjol torabynynyng joqtyghynanGEGA ýleskeri (Almaty qalalyq әkimdigi),Elbasy jobany iske qosqaly beri jarty jylda josparlanghan 50 mlrd. tenge tabysty týsire almady. Men búl arada respublikalyq budjetting qansha qarjydan qaghylghanyn aitpay-aq qoyayyn.

Al, qor men aradaghy aitysqa nýkte qoyghan joqpyz. Biz ayaghyna deyin kýresuge әzirmiz. Búl, birinshiden memleket mýddesi. Tipti Joghary sottan jenilis tapqan kýnning ózinde de, odan joghary dengeyge,onyng ishinde TMD-nyng memleketaralyq sotyna, Euraziyalyq sotqa shaghymdanatyn bolamyz.

Ángimelesken, Eset KÓShEBE

Abai.kz

0 pikir