Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 5832 0 pikir 16 Qyrkýiek, 2014 saghat 15:26

Shotlandiyadaghy referendumgha qatysty bir oy

Aydos Sarym, sayasattanushy:

Shotlandtyqtar men aghylshyndardyng tarihy onay tarih emes. Eki elding arasynda keskilesken shayqastar da, qandyq joryqtar da oryn alghan. Biraq aghylshyndar men shotlandtyqtar býgingi Úlybritaniyanyng negizin qalaghan, danqty tarihyn jasaghan etnostar. Áriyne, aghylshyndardyng róli, tili, sayasaty basym bolghandyqtan olardy otarlaushy deuge negiz bar. Qansha jerden jaqsylyq kórse de, ekonomikalyq mýmkindigin paydalansa da Shotlandiyanyng ór minezdi azamattary azattyghyna degen kýresin toqtatqan emes. Birese bәsendep, birese órship otyrghan últtyq qozghalysy býgin mәresine jaqyndap qalghan siyaqty. 
Aytpaghym basqa edi. Talay jyldan, ghasyrdan beri bir últ, bir el degen memleket bólineyin dep jatyr. Bizder de bolyp jatqan jaghdaydy múqiyat qadaghalap, tiyisti sabaq aluymyz tiyis. Bir qyzyghy men súmdyghy mynada: kezinde eki halyq bir-birine asa qashyq bolmaghan. Eki etnostyng arasyndaghy shekara kezinde araldy jaulaghan rimdikter salyp ketken eski qamaldardyng ornymen ótedi. Adrian jәne Antonin degen qorghandar aragha qanshama ghasyr ótse de aghayyn halyqty ekige bólip, tarihy jәdiger, kónening kózi bolyp qana sanalatyn dýnie keshe ghana birtútas memleketti ekige jaratyn týri bar. 
Myqty bolamyz desek kezinde otarlaushylar qúryp ketken shekaralar men jikterden qútylayyq. Qazaq ishindegi de, týrkiler arasyndaghy da! Olardy kónening kózi, búrynghynyng atauy, tarihy jәdiger dep ayalap-qúrmetteuding qajeti shamaly. Býgingi әzil-kýlki jikter ertengi kýni tapjylmas, myzghymas erekshelikke, әkeni-balagha, aghany-inisine aidap salatyn kýshke ainalyp ketui ghajap emes. 
Oylanayyq!

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5408