Senbi, 23 Qarasha 2024
Alashorda 9105 0 pikir 16 Qyrkýiek, 2014 saghat 13:29

Túrsyn Júrtbay. MÚHTAR MEN SÁBITTING ARASY... (jalghasy)

4.

 

Ol kýnder de alansyz ótken joq. Tirshilikting qat-qabat qyrtysy jazylyp-oralyp, audarylyp-tónkerilip, az kýngi tәttisimen aldap-arbap, sanauly tausynshaq sәtke de jetti. Mәskeuge operasiya jasatugha attandy. Sodan qaytyp onyng tabany tughan jerin basqan joq. Búl operasiyany Almatyda jasasa ókinishke úryndyrmaytynday da mýmkindigi bolypty. Sol sanauly kýnderde ózining daudan arylmaghan «Qily zaman» romany men әngimelerin A.Pantiyelevke orys tiline audartyp, artyna qamsyz qaldyryp ketti. Búl da M.Tynyshbaevting kýndelik dәpterine: «Tuar kýning alda»,– dep jazyp qoyghanynday, aghalary ózine amanat etken alash iydeyasyn keler kýnderge jetkizuding bir amaly edi.

Talanty ashylghannan bastap talqynyng dýleyinen qútylmaghan Áuezov, endi, ataq-danqtyng bas ainaldyrar iyirimdi qúiynyna tap boldy. Ol qúiyn jan-jaghyna qaratpastan ýiirip, oy qorytugha múrshasyn keltirmey, jaryqtyng jyldamdyghymen shekteuli kýnge jaqynday berdi.

Múhtar Omarhanúlynyng ózi emes, onyng ataghy qazaq halqy men onyng ghylymynyng aldyndaghy eng songhy iri paryzyn ótedi. Óitkeni búl kezde onyng ataghynyng ózi KPSS Ortalyq komiytetining iydeologiya jónindegi hatshysy, kenestik iydeologiyanyng «súr kardinaly» M.A.Suslovty alghan betinen qayyrugha sebep boldy. Al búl degeniniz kenes túsynda eki túlghanyng birine búiyra bermegen ses.

Sh.Shokiyn: «Mәskeuge barghannan keyin, Ázirbayjan akademiyasynyng preziydenti Áliyevpen birge KPSS Ortalyq komiytetining ghylym bólimining mengerushisi Krillinning qabyldauyna súrandyq. Akademik Krillin meni doktorlyq dissertasiya qorghaugha dayyndalyp jýrgen kezimnen biletin. Ol MEIY-ding prorektory kezinde mening doktorlyqty qorghauyma kómektesken bolatyn. Akademiyk, kóp jyldar boyy elimizding auqymdy salalaryn zertteuge jetekshilik etti, ghylymy zertteu men әkimshilik qyzmetti ýilestire atqardy. Iri ghalym-energetiyk, kóptegen tamasha kitaptardyng avtory, oghan qosa asa mәdeniyetti adam. Ghylym jónindegi kez-kelgen mәsele boyynsha onymen kezdesuge qúdaydyng ózi sәtin sap túrdy. Áliyev ekeumizding aldymyzdaghy eng basty mәsele – qoghamtanu baghytyndaghy instituttardyng jaghdayy edi. Óitkeni olardyng kóbining kategoriyasy jaratylystanushylargha qaraghanda tómen edi, soghan oray olardyng jalaqysy az әri ózge de psihologiyalyq sәikessizdikter tudyratyn. Sondyqtan da biz akademikten: bizding respublikalarymyzdaghy qoghamtanu instituttaryn birinshi kategoriyagha kóterudi ótindik. Krillin bizge: múnday mәselelerdi sheshuge ózining ókilettigi jýrmeytindigin aitty. Alayda ol bizdi Suslovpen kezdestiruge uәde berdi. Birneshe kýnnen keyin qonaqýige nәzik dauys habarlasyp, Mihail Andreevichtin: Áliyev pen meni qabyldaytynyn jetkizdi. ... KPSS Ortalyq komiytetining hatshysy әdettegidey tyghyz qosqabatty qonyr toqymadan tigilgen kostum kiygen (ol búl ýlgini qashan kózi júmylghansha ózgertken joq), mektepting múghalimi siyaqty sústy, OK-ting iydeologiya jónindegi hatshysy sonday bolu kerek degen mening týsinigime say adam eken. Bir auyz artyq sózi joq. Ólshengen, biraq ta óte susymaly, jattandy sózder. Biz úzyn stoldyng eki jaghyna jayghastyq, Suslovtyng әngimege shaqyruyna oray:

– Mihail Andreevich, týsinispestik tuyp otyr. Ghylymnyng aty – ghylym. Qoghamtanu ma, jaratylystanu ma, bәri birdey. Tipti patsha uaqytynyng ózinde olar ózining synshylary men tarihshylaryn qorlaghan joq. Belinskiydi qalay syilady! Benua men Stasevti she?, – dedim.

Suslov shydamsyzdana sózimdi bólip jiberdi:

– Patshanyng uaqytynda ne bolghanyn biz bilemiz. Qoghamtanu ghylymdary qoghamgha tikeley payda әkelmeydi. Biz eng aldymen kommunizmdi jaqyndatatyn naqty ghylymdargha kómektesemiz. Sizge ashyq aitayyn, biz búl mәseleni Ortalyq komiytette úzaq talqyladyq. Ony biletin adamdar dayyndady, sondyqtan da...

Ortalyq komiytetting hatshysyna qarsy shyghugha bolmaydy. Sondyqtan da men әdetten tys mәsele retinde Til jәne әdebiyet institutyna birinshi kategoriya berudi ótindim:

– Tayauda jazushy Áuezov «Abay» epopeyasyn ayaqtady. Ol da osy institutta qyzmet isteydi jәne...

Osy arada Suslov meni taghy da bólip jiberdi:

Múhtar Áuezov pe? Áriyne, ony bilemin. Onda bylay isteyik. Úsynysyndy tastap ket. Bir nәtiyje shyghraugha tyrysyp kóreyik,– dedi».

Búl 1961 jyldyng 6-kókek kýni bolghan súhbat edi. Búl kýni Qanysh Sәtbaevting asqazan ragine úshyraghany anyqtalghan, Múhtar Áuezovten de tura sonday dertting belgisi bayqalghan kýn edi.

IYә, «súr kardinal» Suslov Áuezovti biletin. Óitkeni, eluinshi jyldardaghy ózining «Pravda» gazeti arqyly salghan iydeologiyalyq oirany men sergeldenining basty nysanasynyng biri de osy Múhtar Omarhanúly edi. Sondaghy әdiletsizdigining kinәsin jenildetkisi keldi me, joq, oryndy úsynysqa toqtady ma, kim bilsin, әiteuir, Áuezovting esimi onyng «susymaly, jattandy» jauabyna bir sәt dәmil jasatyp, iygilikti sheshim qabyldaugha múrsat berdi.

Adamnyng alpys eki tamyryn iydirip, júlyn-jýikendi bosatatyn sәtting biri – alys sapardan otanyna oralu.

Myng toghyz jýz alpys birinshi jyldyng nauryz aiynda ýsh adam Mәskeu saparynan Almatygha poezben qaytyp kele jatty. Syrttaghy alashúbar dalagha terezden kózin sәl qysa qarap túrghan Qanysh Imantayúlyna – óniri órnektelgen aq kóilek, keng balaq mata shalbar, teri sýiretpe kiygen Múhtar Omarhanúly Mәskeude ótken jazushylardyng siezi turaly әngimelep túr. «Mәskeu» qonaqýiinde kezdesip qalghan eki akademiyk, kәmeletke tolar-tolmas kezderinde tanysyp, býkil ómirdi birge ótkizgen dostar emin-erkin sher tarqatysu ýshin osy joldy әdeyi tandap alghan. Tughan dalanyng kóktemgi auasy men tanys «ken, biyik kók aspan» tynystaryn kenitkendey bolghan mezette әr kim óz bólmesine tarasty. Týski dәmge deyin óz oilarymen ózi bop, oiyn jinaqtaugha mýmkindik aldy. Qanysh qalyn-qalyng papkalardy ashyp, qújattardy aqtarystyrugha kiristi. Múhtar «Novyy miyr» jurnalyndaghy әdeby shygharmalardy oquyn jalghastyrdy. Qanyshtyng shәkirti әri bauyrynday qasterli Shafiq Shoqyúly týstikke shaqyrghanda baryp olardyng bastary qayta qosyldy. Armyan koniyagi, «Borjomiy» suy, Mәskeude dәmi úmytyla bastaghan qazy, qarta. Jol úzaq, onasha әngimege uaqyt jetkilikti. Kónildi otyrys. Saratov qalasynyng vokzalynda Shafiq syrtqa shyghyp, qayta kirgende eki aghasynyng qabaqtaryndaghy kirbindi bayqady. Ekeuara әngimege eriksiz kuә boldy.

Sh.Shokiyn: «Qanysh Imantayúly men Múhtar Omarhanúly mening qaytyp kelgenimdi angharmady. Ekeuine de jaysyzdau asa manyzdy әngime bastalyp ketipti. Sәtbaev Áuezovke qatqyl sóilep otyr. Múqannyng qabaghy shytqyl tartqan. Ángime – Múhtar Omarhanúlynyng Sәbit Múqanovpen aradaghy qyrghiqabaq dýrdarazdyghy turaly. Preziydent: Áuezov siyaqty jazushynyng jastargha teris ýlgi qaldyrghany jaraspaydy – degendi aityp jatty. Múhtar men Sәbitting arasyndaghy qarym-qatynas búrynnan beri shiyelenisip kele jatqan. Ony jazushylardan ózge júrtshylyq ta jaqsy biletin. Olardyng arasyndaghy dýrdarazdyq qazaq әdebiyetining qamyn oilaytyn әriptesterine az alandaushylyq әkelgen joq. Múqanov pen Áuezov – talanty jaghynan da, júrtshylyqtyng aldyndaghy bedeli túrghysynan da bir-birinen alshaq jazushylar, olardyng adam retinde ózara til tabysa almauynyng kesirinen ekeui de az zardap shekken joq, kóp nәrse joghaltty. Qaysysynyng kinәsi basym – ol men bagha beretin mәsele emes. Tipti oghan tirelip túrghan eshtene de joq. Sәtbaev Múqandy: әdebiyetting mýddesi ýshin jeke basynyng menmendiginen joghary túrugha shaqyrdy:

– Múqa, ósekshiler seni emin-erkin arandatyp, paydalanyp jýrgeni eshkimge de qúpiya emes. Pighyly jaman adamdar Múqanovty andyp, onyng sózin saghan jaghympazdana әsirelep jetkizedi, sóitip, eki ýlken jazushyny jastardyng kózinshe birine birin tabalatyp qoyady. Al sen ghoy sol qaskýnemderding moyynyn qayyryp, qasynnan quyp jiberuing kerek. Saghan qúday kóp nәrseni bergen, sondyqtan da senen súranys ta ýlken. Sondyqtan da sen birinshi bolyp Sәbitke dostyq qolyndy úsynuyng kerek. Saghan býkil respublikanyng ziyalylary qaraydy. Sen ózinning jauapkershiligindi bәrinen de joghary sezinuing tiyis...

Múqang Qanysh Sәtbaevpen kelisti, biraq oghan: Sәbit Múqanov ta qazir bala emes qoy, – dep qosyp qoydy. Sәtbaev odan beter ashulanyp: úsaqshyldyq – kýpirshildik, búl saghan jaraspaydy – degen pikir aitty. Múnday әngimeni tyndap otyru maghan qolaysyz kórindi de shyghyp kettim. Jiyrma minuttan keyin Áuezov pen Sәtbaev dәlizge shyqty. Múhtar Omarhanúly Qanysh Imantayúlyna razylyghyn bildirdi. Mening bayqauymsha, alghysyn shyn jýrekten aitqan siyaqty. Sәtbaevting óninen ózining alandaushylyghyn dúrys týsingen jazushygha degen riza kónili bilinip túrdy».

Shyndyghynda da eki úly adamnyng úzaq uaqyttan beri onasha aryla sher tarqatqany da osy boluy kerek. Qos alyptyng eske alatyny da, eskeretini de, aldaghy uaqytta atqarylar ansarly maqsattary da mol bolatyn. Olardyng osy bir ekeuara әngimesine ótken ómirding «soqtyqpaly, soqpaqsyz», danq pen daqpyrtqa toly, auyr da abyroyly shaqtary jeli tartty. Oilary ten, qarymy qatar, bedelderi qaptaldas, ekeui de alash iydeyasyn múrat ertken azamat edi, biraq aldaghy kýnderdegi armandary odan da zor bolatyn. Alayda ekeui de osy kele jatqanda olardyng tәnine eng auyr dert – asqazan ragi dendey jayylyp kele jatqanyn bilgen joq.

Jiyrmasynshy jyldardyng ekinshi jartysynda Jýsipbek Aymauytov jazbaq bolyp tiyisti dayyndyqtar jýrgize bastaghan Abylay turaly romandy ansaryna ainaldyrghan Múhtar Áuezov, endi ony jýzege asyratynday quaty men mýmkindigining joqtyghyn, jaryq dýniyening dәmin ýsh ay ghana tatatynyn sezgendey, sol joly alash úrandy búl taqyrypty Álkey Marghúlangha amanattap, ony qadaghalaudy Shafiq Shokinge tapsyrady. Óitkeni, osy jolda Qanyshtyng derti anyqtalyp – emdeluge, Múhtardyng derti anyqtalyp – operasiya jasaugha úigharym jasalghan bolatyn.

Búdan keyin olardyng syr ashyp sóilesetindey uaqyttary da qalmady. Demek, búl jolghy syrlasu – eki úly adamnyng baqúldasugha mýmkindik alghan ant mezgili edi. Al Múhtar men Sәbittin  «dostyq qoldaryn alysugha» ótkinshi uaqyt, qarbalas tirshilik, qaterli syrqat múrshalaryn keltirmedi.

Ókinishke oray, jaqsy dayyndyqpen bastalghan búl taqyrypty qily-qily tirshilikting qyspaghynda ghúmyr keshken Álkey Marghúlan da jýzege asyra almay ketti. Álekeng marqúm bizge sony armanday aityp, ókinishin jasyra almay, Iliyas Esenberlinge ýmit artumen dýniyeden ótti. Abylay men Kenesary jónindegi jinastyra bastaghan arhiv derekterining toptamasy arnayy qorda shang basyp jatyr. Ant mezgili taqaghanda qyzy Dәnel arqyly bizdi izdetip, amanaty barlyghyn sezdiripti. «Ayauly Túrsyn!..» – dep bastalghan ósiyet haty da ayaqtalmay qalypty. Ýzilmegen ýmitting jibin – ýzilmeytin Alash iydeyaly úrpaqtyng keleshekte jalghastyratynyna senim kәmil Alash iydeyasyn jýregine qúndaqtaghan ayauly ústaz, professor Qayyrjan Bekhojinning alash múrasyn zertteuge dayyndap, múraghattargha jetelep aparghan ýsh shәkirtining bireui Zarqyn (Zaryqqan) Tayshybaydyng «Qazaqtyng hany – Abylay» atty eki tomdyq jinaq qúrastyruy sol eki úly túlghanyng ansarynyng oryndaluy jolyndaghy amanatty isting biri. Al ekinshi shәkirtting de, yaghni, bizding de sol paryzdy óteuge baghyttalghan talpynysymyzgha ózderiniz de kuә bolyp otyrsyzdar.

Sonymen, sonday alany mol armanmen ótken songhy sәtterining kuәsindey bolghan, úly jazushynyng demi ýziler aldynda jazylghan estelikter men ózining hattaryn keltirumen qújattargha negizdelgen búl bayandy da ayaqtaymyz. Osy lebizding ishinde onyng ómirge qúshtarlyghy da, ókinishi de, ýmiti de, dәmesi de, dostyghy da bar.

E.Ismaiylov: «1961 jyly may aiynda Múhang syrqattanyp, auruhanada jatty. Temperaturasy joq, deni sau siyaqty. Syrqat bolsa da janadan ashylghan Ádebiyet jәne óner institutynyng júmysymen shúghyldanyp jatty. Kýn sayyn M.Bazarbaevty, E.Lizunovany, meni, taghy basqa joldastardy auruhanagha shaqyryp, aqyl-kenes aityp, tynymsyz júmys isteumen boldy.

Sol kezde Múhang jatqan auruhanada aqyn Júmaghaly Sain da jatyr eken. Onyng auruy kýnnen kýnge mendep, hali auyrlay berdi. Múhang óz syrqaty jayyna qalyp, kýnine әldeneshe ret әr jerge telefon soghyp, bas dәrigerge jolyghyp, qaytkende de Júmaghalidyng halin jenildetuge zer saldy.

«Óziniz de syrqatsyz ghoy»,– degenimde: «Bәli, Júmaghaligha qaraghanda men sau adammyn ghoy, týregelip jýrmin, bir júmadan keyin Moskvagha baryp emdelip, ar jaghynda Angliyagha úshyp ketkeli otyrmyn (aghylshyn qogham qayratkeri, 1956 jyly ýiinde qonaqta bolyp ketken Hiulett Djonsonnyng shaqyruy boyynsha – T.J.), meni ne qylasyn, Júmaghaly jarymjan ghoy, artta әli jetip ýlgermegen balalary qalyp barady»,– dep barlyq janashyrlyq qamqorlyghyn aityp otyrdy.

Múhang maydyng ayaq kezinde auruhanadan shyqty. Eki-ýsh kýnnen keyin ózining syrqaty turaly dәrigerlerding qorytyndysy aityldy. Men sol keshte ýiinde bolyp edim, Múhang kónilsiz eken. «Últabarda bir nәrse bar eken, aitularyna qaraghanda ózi sýiel siyaqty, sony Kremli auruhanasynda emdelip jazu kerek nemese operasiya jasap aldyrtyp tastau qajet kórinedi»,– degendi aitty. Osy syrqattyng artynda ýlken zil jatqandyghy da, osyghan ózi ishtey qynjylatyndyghy da Múhannyng әrbir sózinen bayqalyp otyrdy.

«Operasiyasyz emdeluge bolmas pa eken?»,– degenimizde, Múhang osy sózdi auyrlaghanday qabaghyn shytyp, «Polipting arty jaman aurugha, dertti isikke soqtyru qaupi jәne bar. Men ony da sezem, asqyndyryp alghansha, tәuekel qylyp, nesine bolsyn shydap baqqan maqúl»,– dedi. Ýzildi-kesildi aitty.

Emdelme, operasiya jasatpa – dep aqyl aitarlyq jer emes. Búl – dәrigerlerding jәne ózining kesip-pishken baylamy. Kórkem shygharma taghdyry sóz bolsa, daulasyp bir nәrse aitar edik. Al myna jaygha kelgende daghdaryp otyryp qaldyq.

Maydyng 28-i kýni Júmaghaly qaytys boldy. Múhang qabyrghasy qayysa qatty jylady... Bir jaghynan Júmaghaly ólimine qayghyryp, әsirese, onyng semiyasyna jany ashyp kýiinetin bolsa, ekinshi jaghynan, ishtey óz syrqatynyng jayyn da oilanghany bayqalghanday edi. Júmaghalidyng jabdyghyna júmsalsyn dep Múhang men arqyly birtalay qarajat berip jatyp: «Bizding semiyamyz dәl Júmaghaly semiyasynday jetimdik kórmes-au»,– dep kýrsindi. «Biz» degen sózinen kónilim taghy da bir sekem alghanday bop týrshigip qaldym.

Artynsha Múhang Mәskeuge jýruge dayyndalyp jatty. Dәl jýrer kýni Zeyin Shashkinning «Temirtau» romanyn menen súrap, birge ala ketti. Eng songhy haty osy romangha arnalghandyghy júrtshylyqqa ayan. IInining 3-kýni Múhandy aerodromgha shygharyp salyp, qoshtasyp qala berdik. Bizding Múhandy aqyrghy kóruimiz edi búl. Odan keyin eki ret hat jazysyp, bir ret telefonmen sóilesip hal-jәiin bildim. 18- iini kýni auruhanadan jazghan hatyn 22-kýni aldym. Men osy hatty alghannan keyin qatty oilandym, qoshtasyp otyr ma, ósiyet aityp otyr ma? Men taghy da hat jazdym, eki ret jazyp, eki ret jyrtyp tastadym, aqyry hatty Moskvagha bara jatqan júbayy Valentina Nikolaevnadan berip jiberdim, osy hat Múhana iinining 25 -kýni tabys etilipti. Hat ashylyp oqylghan, biraq eshbir belgi joq...».

Yrymshyl adam ýshin múnday taghdyrly toghystyng jýregindi qúmyqtyra múngha batyryp, mәngilik ansary basylmaytyn saghynyshpen janyndy kýidire syzdatatyny bar. Ómir men ólimnin, bar men joqtyn, pәny men baqilyqtyng ystyq ókinishti taby keudesin qaryghany anyq. Osynau bir dertti aqynnyng kóz aldynda bayau sóngen ghúmyry Áuezovke jalghan dýniyening jalghandyghyn barynsha tereng tebirendire sezindirgen, týrshiktire titirkendirgen, shymyrlata shamyrqandyrghan siyaqty.

A.Bragiyn: «Men ony songhy ret kórgenim jadymda mәngilik saqtalyp qaldy. Ol aqyn Júmaghaly Saindy jerleu kezindegi zirat basyndaghy mamyrdyng jeldi kýnderining biri edi. Jerleu rәsimi bastalghan sәtte ol aradan Áuezov kórinbep edi. Ol jana ghana auruhanadan shyqty – desken bolatyn. Biz ashyq qabirding basynda iyqtirese dóngelenip túrghamyz. Áldekim baqúldasu sózin aityp jatqan. Bir joldasym:

– Ong jaghyna qarashy,– dep sybyrlady.

Qarasam, Múhtar júrttyng bәrinen onasha, jalghyz ózi oqshaulana múngha batyp túr eken. Denesi ysylghan, jýdegen óni әdettegidey qara qonyrqaylanyp, ózining uayymyna ózi batyp, qatyp qalypty, onyng kózinen parlap túrghan jas tamshylary maghan qorghasynnan qúiylghanday auyr kórindi.

– Ol adamdardy shyn jýregimen berile sýietin edi, sondyqtan da qayghygha qabyrghasy tez qayysady,– dedi sol kýni keshte bir qazaq aqyny. – Ol bәrin de bizden tereng sezinetin. Ol ómirding baghasyn biletin, onyng enbekke degen qúlshynysynyng syry da sonda jatyr.

Sol sәtte tura bir aidan keyin Múhtar Omarhanúlynyng ózimen qoshtasamyz dep eshkimde oilaghan joq».

Al onyng ózi sol sәtte qabirding basynda túryp: ózining tәni de dәl osy ózining tabany basyp túrghan jerden oryn aluy mýmkin – ekenin oilap, qúmyghyp túrghan shyghar, bәlkim.

Mәskeuge úshardyng aldynda Valentina Nikolaevnanyng esine salghan myna sózi soghan anyq sendiredi.

V.N.Áuezova: «1926 jyldyng kýzinde biz óz taghdyrymyzdy qosugha bel bayladyq. Múhtar Omarhanúly meni aldaghy uaqytta ne kýtip túrghanyn eskertudi ózine paryz sanasa kerek, maghan biraz jaylardy týsindirip berdi. Sonyng ishinde esimde qalghany, Semey qalasynda jol-jónekey jolyqqan bir balgerding ózine bal ashyp bergeni, ózining aldaghy ómirining qalay ótetini turaly әngimesi. Sol balgerding aty-jónin, bolmasa oghan qalay kezdeskenin Múhtar Omarhanúlynan súrap almaghanyma әli de ókinemin. Álgi balger әdettegidey alaqandaghy syzyqtar arqyly emes, Múhtar Omarhanúlyna harpi tanys emes bir kitaptaghy jazu arqyly bolashaghyn boljap beripti. Múhtar Omarhanúly kózin sәl kysynqyrap túryp: «Onyng aituynsha men óte, tipti asqan ataqty adam bolady ekenmin»,– dedi. Kóripkel oghan: 3 ret nekege otyrasyn, ýilengennen song ýsh jyldan keyin ýshinshi әieling dýniyeden qaytady nemese mәngilik aiyrylasyn. Búl sening songhy ýilenuing bolady, búdan keyin qaytyp ýilenbeysin. Sen 56 jasta jaryq dýniyemen qoshtasasyng jәne tughanynnan bastap ýsh ret tәnine pyshaq tiyedi-mis»– depti. Men Múhtargha: «Mýmkin mening pesheneme ómiring qysqa bolsyn dep jazylghan shyghar. Sondyqtan da qalghan ómirimizdi birge ótkizeyik»– dedim.

Alayda osynyng barlyghy soqyr senimge negizdelgen nanym men yrym siyaqty kóringenimen, kóripkelding menzegen merzimderi bizding tirshiligimizding qiyn da kýrdeli kezenderine túp-tura kelip otyrdy. Ýsh jyl birge túrghannan keyin ol tútqyngha alyndy da, men Múhtar Omarhanúlynyng ómirinen ysyrylyp qala berdim, kóz jazdyryp kettim, 1953 jyly tura elu alty jasqa keldi... Mine, sol 1954 jyly maghan jazghan hatynyng bir ýzindisi mynau: «Bәlkim, sen sezip te jýregen bolarsyn. Ómirimizding ótken qiyn belesterinde, әdiletsiz jazagha úshyraghan jyldarda men sen ýshin qatty tolqydym. Seni qayghygha batyryp, balalarymmen birge qarajatsyz qaldyrmas ýshin myng ólip, myng tiriluge barmyn. Áyteuir sheyit bop ketkenshe senderge biraz talghajau bolatyn qarajat qaldyryp, alansyz ótsem dep tilep edim»,– depti onda.

Múny eske alyp otyrghan sebebim, sol bir jyldardan keyin әlgi kóripkelding aitqandary turaly eshqashan da ekeuara әngimelesip kórmesek te, sәuegeyding sózi Múhtar Omarhanúlynyng oiynan ketpepti. Óitkeni Mәskeuge attanyp bara jatyp ol maghan: «Búl mening songhy operasiyam, mening ýshinshi ret «pyshaqqa týsuim»,– dedi. Ol ózine jasalghan operasiyalardy sanap jýripti: Semeyde soqyrishekke jasatty, odan keyin Mәskeudegi Ryjih jasaghan operasiya, endi mine, ýshinshi jәne eng songhy operasiyagha tәuekel etip, ózinshe yrymdap otyr. Ol múny әldebir kóterinki kónilmen, beyne bir auyr jýkten qútylyp jenildep qalghan adam siyaqty bop әzildey aitty. Múnyng sonynyng qayghygha әkep soqtyratynyn kim boljap bildi deysin, әldebir kesirli dertting aldyn alatyn saqtyq operasiyasy dep týsindik qoy, ony eshkim de qauipti qadam dep oilaghan joq. Al onyng ózi bolsa ghoy: búl mening songhy ret «pyshaqqa ilinuim», al sodan keyin qauip-qatersiz tamasha ómir sýremin – dep eseptep, erekshe quanyp jýrdi».

Sóitip ol aqyrghy sapargha osynday auyr oimen jenil attandy.

Gh.Biysenova: «Qazaq intelliygensiyasynyn, әdeby qauymnyng aghasynday bolghan Múqannyng bir jaqqa sapargha shyghuy men qaytyp oraluynyng ózi ýlken toy bolatyn. Múndayda Múhang ýiine shygharyp salushylar men tosyp alushylar tolyp ketetin-di.

Mine, joldas-joralary, dostary, tughan-tuystary, shәkirtteri taghy da Múqannyng ýiine jinaldy. Búl joly ol emdeluge Moskvagha jýrgeli otyr. Kisining sonshalyq kóp jinalghanyna riza boldy ma, әlde kópshilikting ózine degen jaqsy tilegin, niyetin yrym etti me, kim bilsin, әiteuir Múhang erekshe kónildi boldy. Ol auru jayyn auyzgha da alghysy kelmedi. Búrynghysynsha әngime-dýken qúryp, kýlip-oynap jarqyn otyrdy.

Sóitip, kóshken eldey ulap-shulap onshaqty mashinamen aeroportqa da jettik. Samoletting úshuyna әli biraz bar. Ortada Múhan, ainala kópshilik. Taghy da tamasha әngime, taghy da jaqsy tilek. Aqyry әz agha kópshilikpen qoshtasyp, samoletke otyrdy. Múhandy shygharyp salushylar «IYL-18» úshqansha taramady. Aqyry samolet te kóterile jóneldi. Múhang mingen samolet birden-birge biyiktey berdi, biyiktey berdi. Samolet emes, Múhannyng ózi birden-birge jogharylap, әuelep bara jatqan siyaqty. IYә, Múhang qashan da aspanday beredi, biyikten-biyikke shyrqay beredi!»

Ol ózining osy aqtyq saparynda múqym ghúmyryn kóz aldyna keltirip, әr qaysysynyng didaryn kórgende sol adamgha qatysty meyirimdi de shuaqty, janyna jaqyn da jyly sәtterin esine alatynday qimas adamdarynyng kópshiligimen kózayym boldy. Aghayyn, tuys, dos, jaran, qimas jandar ony Almatydan alaqanyna salyp shygharyp saldy. Mәskeude onyng ruhany ósiyetining iyesi bolyp qalghan, ol dýniyeden qaytqan song «Qily zaman» siyaqty qiyn taghdyrly shygharmalaryn jaryqqa shygharghan L.Pantiyelev pen Z.Kedrina siyaqty erli-zayypty janashyr dostary, alaqanyna salyp qarsy aldy.

Z.Kedrina: «Múhtar Omarhanúly ózining qonaqta bolghan ómirining eng songhy kýnin bizding ýide ótkizip edi-au. Onymen birge azerbayjan jazushylary Sýleyman Ragimov pen Mehty Guseyn jәne Dýniyejýzi әdebiyeti instituty diyrektorynyng orynbasary Arfo Avetisovna Petrosyan men qazaq aqyny Ábdilda Tәjibaev boldy.

Búl Múhtar Omarhanúly auruhanagha jatugha tiyisti kýnning aldyndaghy ghana kýn edi. Keyin auruhanagha sol barghan saparynan oralmady ghoy.

Múhtar Moskvagha emdeluge keledi degendi bir kýn búryn estip qatty qobaljuly edik. Óitkeni, onyng auruynyng týri jónindegi kónilsiz kýdikterdi biz biletinbiz-di. Áytse de, Vnukovo aerodromynda kýtip alghandaghy, qonaq ýiinde birge bolghan kýnimizdegi onyng jayma-shuaq kýii bәrimizding de kónilimizdi jay taptyrghanday boldy. Qonaq ýiinde kóp adam jinaldy, kónildi otyrys bolyp, jaqsy-jaqsy tostar aityldy. Múhtar Omarhanúly jep-iship, әzil aityp, óte kónildi otyrdy.

Degenmen, búl kýni onyng óninde әldenendey bir tolghanys kólenkesi bar tәrizdi edi. Azerbayjan dostarymyzdyng ýiimizde birinshi ret boluy edi de, Múhtar olargha bizding ýidi tanystyryp otyrghanday boldy. Ol aramyzda talay jyldan beri kele jatqan tvorchestvolyq dostyq turaly, bizding semiyamyz jayly, ózbek pen qazaq dos-jarandarymyz jóninde, sonday-aq bizding bayaghydan-aq «Moskvadaghy tobyqty әuletinen» ekendigimiz jayynda әzil, kýldirgi aralas kóp әngime aityp otyrdy. Biz as ýige barghanymyzda Múhtar ózining әdette kelgen sayyn dastarqan basynda otyratyn ornyna otyrmay, ony azerbayjan joldastardyng ishindegi jasy ýlkeni Sýleymen Ragimovqa úsyndy.

Men osy ýide búl orynda kóp jyl boyy otyryp keldim, dedi».

IYә, ol sol kýni tek qana osy ýiding ghana emes, mynau jalghannyng da tórin bosatyp berip edi. Endi onyng orynyn «әkesi men balasynday» bolghan Shynghys siyaqty amanatyn arqalap qalghan bauyrlary basty.

Sh.Aytmatov: «Taghdyr degendi qoysanshy. Múhanmen aqyrgha ret 1961 jyly auruhanagha jatar aldynda «Moskva» qonaq ýiinde jolyqtym. Ózi asa kónildi eken. elden alyp kelgen qazy-qartasymen asyqpay shay iship, әkeli-baladay emin-erkin syrlasyp týngi saghat 1-ge deyin otyrdyq. – Kunsevo auruhanasyna jatqaly keldim. Polip degen zalalsyz isik kórinedi. Kýsh-quatym bar, qondy kezimde qútylghanym jón shyghar, dedi. Úly ústazdyng ystyq didaryn aqyrghy mәrte kórip, qolynan dәm tatyp, lebizin songhy ret estip túrghanymdy bilsemshi! Kelesi kýni oiymda týk joq men Frunzege úshyp kettim...».

Qysqa ghúmyrdyng sanauly kýnderining songhy sәtterin ol ómirge degen ghashyqtyqpen, ózi aitqanday, «qomaghay ghashyqtyqpen» sergek ótkizdi. Ol ózining ant mezgilindegi kónil auanyn:

«Biraq bәrinen de údayy sau, sergek keudemen, әsirese, ómirdi taza, mol sýymen ótip kelemin. Solay topshylasam: kýigenimnen – sýigenim kóp, týnilgenimnen de – sengendigim kóp, jiyrengennen kóri  qúmartqanym kóp, býgingi ómirdi shabyttana sýiyim, sheksiz qyzygha sýiyim anyq mol»,– degen ózekti jarghan ystyq sezimmen jetkizdi.

Aytylmaghan amanatym, úmytqan ósiyetim qalmasyn – degendey, jayshylyqta syrtqa shyghara bermeytin syrlaryn hatqa týsirdi. Tәni – Mәskeude, jany – Almatyda, jýregi – eki ortadaghy jolaushy boldy. Ol osy kýnderi kiyesi qaytyp oralghan әuliyelik qasiyetin qayta tapqanday sonday bir kóregendi, kóripkeldik boljaular da jasady.

17-mausym kýni ózi batyl úsynghan Til jәne әdebiyet institutynyng janadan taghayyndalghan otyz jasar diyrektory M.Bazarbaevqa:

«Qadirli dos Mýsilim! Hatyndy alyp qatty yrza boldym. Kónil, beyil, tilektestigine kóp-kóp alghys aitam. Institut ómirine jegine kirisken kórinesin... Óndire tartyp, ýdep-ýdep kete barasyndar – dep nyq senemin. Endigi biraz mәselelering sheshilip te qalghan shyghar... Men 20-sy kýni bolatyn konsiliumdy tosyp otyrmyn. Solar operasiya jasa dese – jasatamyn. Búl hat toy ýstinde barar. Qazaqstannyng úly toy merekesi kezinde bar-bar kollektiyvindi, ýlken-kishi dos-jarannyng barshasyn dos kónilmen qúshaqtap qúttyqtaymyn!»,– dep tilek bildirdi.

Kiyesining iyesine qaytyp oralghany sol emes pe, osynda aitqany dәl keldi. Qazaqstannyng qyzyghy ózining qaraly habarymen qabattasa keletinin sezgendey sol 18-mausym kýni «dosy, sýiiktisi, taghdyry baylanghan, ayauly Jenechkagha – Evgeniya Lizunovagha:

«Senderde, Almatyda mereke ótip jatqan kýni maghan operasiya jasap jatuy әbden mýmkin. Tipti múnyng solay bolghany: onyng ýstine toygha qosqan mening de shymshym ýlesim bar ekenin sezine otyryp, barlyq qiyalymmen, shyn jýregimmen ol merekede sendermen birge jýrmin – degen oimen ózimning sanamdy júbatu ýshin de óte jaqsy boldy»,– dep jazghanynan-aq, әiteuir sol kýnderi onyng sanasynda tosyn bir ózgeristing bolatynyn týisikpen týisingenin angharugha bolady. 

Múhtar Áuezov ózining songhy jan syryn qaptaldas inisi, Kenesary turaly qughyndy birge basynan keshirgen Esmaghambet Ismaiylovqa ashypty.

«Moskva, Kunsevo. 18.06.61. Eng qymbat ini-dosym Eset! Keshe hatyndy alyp em. Oqta-tekte bir aitylatyn kónil-jýrek sózderi aitylghan eken. Alghys degen az ghana. Orayyna sonday shyndyq jýrek qúshaghy layyq ta. Men seni qazaq әdebiyetinin, әdebiyet ghylymynyng ajyramas, qajymas, jyldar jýrse arymas jegindisi – enbek torysy deyim. Sol ýshin sýiem de, bek baghalaymyn. Adamdyghyn, adaldyq dostyghyng ózine bir dara. Sening júrtqa etken enbeging az ba? Sen meni aitypsyn, sony oqyp otyryp men sening ózindi kóp-kóp eske aldym. «Ózi ghoy osynday kópke kómegi, kóp iske sebi tiyip, talayda talaydan alghys alghan jan»,– deymin. Sonyng ishinde, әsirese, qazaq sovet әdebeiyetining ýlkendi-kishili jazushylaryna Seni men sendey birneshe jandardyng sinirgen enbegi az ba? Jaqynda Moskvada Áljappar, Tahaui, Qaltay ýsheui otyrghan bir otyrysta: synshy – oqytushy – zertteushi sen bastaghan ghalymdardyng jazushylar ýshin qadirli kómek enbegi qandaylyq ekenin sóilep em.

Meni kóp aitqansyn, kóp jýrgen song jaqsy-jaman úzaq ómir jolym jamala beretin shyghar. «Kóp jýrgen» degennen shyghady. Búryn jasy ýlkenning jaqsy belgisi esebinde «Bir kóilekti búryn tozdyrghan ghoy» – deytin edi. Kóilekti búryn tozdyra jýrip ózin de qosa tozdyra jýretini esepke alynbaytyn. Men tegi ómirding ory-qyry, biyigi men oipany, qystalany-shatqaly degendi kóbirek kórgemin. Keybireuler(din) ómiri bir kelki, tura, týzu, jattyq, jazyq jolynday ótken bolsa, meniki tipti saushylyq jaghynyng ózinen alghanda da jauratqanday tәrizdi.

Biraq bәrinen de údayy sau, sergek keudemen, әsirese, ómirdi taza, mol sýymen ótip kelemin. Solay topshylasam: kýigenimnen – sýigenim kóp, týnilgenimnen de – sengendigim kóp, jiyrengennen kóri  qúmartqanym kóp, býgingi ómirdi shabyttana sýiyim, sheksiz qyzygha sýiyim anyq mol.

Búnyng bәri bylayyna aitqanda, ómirdegi «alymy qaytpaghan» degendi anghartsa – «bererim de sarqylmaghan» degendi de oilatsa kerek. Sondyqtan da ómirimizge, zamanymyzgha, enbegimizge – bar kýiimizge qúmarmyn deymin de.

Nauqasym jangha batqan nәrse bolmasa da operasiyasyz aiyqpaydy desedi. Ol qajet bolsa keyinge nesine qaldyramyn? Mezgil keyindegen sayyn men alpys tórtten ary kýsheye bermeyim (saushylyq jaghynan) – qayta әlsirey bermeyim be, al auru bolsa kýte bermese, ózdiginen ketpeuge mýmkin ghoy. Sondyqtan týbi bir operasiyasyz bolmaytyn bolsa osynday semiz, kýili kezimde jasatqanym jón be dep túrmyn. Aldaghy seysenbide – býrsigýni konsilium bolady. Sol ne dese de kónemin dep túrmyn.

Jaqynda seniki siyaqty asa dos qymbat hatty Evg. Vas.-nadan (Evg. Vas. Lizunova) aldym. Mýsilim de jaqsy tolyq hat jazypty. Uahatov tilektestik jayyn jazyp VAK-tyng habaryn tosyp jýrgenin aitypty. Jazylyp shyqqan song onyng da, Baltashtyng da jaylaryn VAK-tan bilemin.

Zakiydi alsa – eng bolmasa rukopisi bólimine alsyn (eger Áuelbekti alu qajet bolsa), al K – di (tanylmady) Lizunovagha beru qajet, qajeti – Áuelbek qoy. Men onyng ózine búl jóninde esh nәrse aitqan emespin. Ýy ishine tegis sәlem. Qosh.  Múhtar Áuezov».

Búl Múhtar Áuezovting ózining ghylymnyn  «enbek torylaryna» joldaghan songhy «qoshy». Ajal aldynda túrsa da ómirdi qanday ghashyqtyq qúshtarlyqpen sýigen desenshi! Operasiyanyng sәti belgilengen kýni týnde jazylghan:

«Biraq bәrinen de údayy sau, sergek keudemen, әsirese, ómirdi taza, mol sýymen ótip kelemin. Solay topshylasam: kýigenimnen – sýigenim kóp, týnilgenimnen de – sengendigim kóp, jiyrengennen kóri  qúmartqanym kóp, býgingi ómirdi shabyttana sýiyim, sheksiz qyzygha sýiyim anyq mol. Búnyng bәri bylayyna aitqanda, ómirdegi «alymy qaytpaghan» degendi anghartsa – «bererim de sarqylmaghan» degendi de oilatsa kerek. Sondyqtan da ómirimizge, zamanymyzgha, enbegimizge – bar kýiimizge qúmarmyn deymin de. Nauqasym jangha batqan nәrse bolmasa da operasiyasyz aiyqpaydy desedi. Ol qajet bolsa keyinge nesine qaldyramyn? Mezgil keyindegen sayyn men alpys tórtten ary kýsheye bermeyim (saushylyq jaghynan)»,– degen joldarda qanshama arman, maqsat, ystyq qúshtarlyq, ómirge qanbaghan mahabbat bar.

(jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406